SlideShare a Scribd company logo
1 of 14
YUPAYKUNAMANTA . Los números 
YUPAYKUNA SHUTIKUNA 
1 Shuk 
2 Ishkay 
3 Kimsa 
4 Chusku 
5 Pichka 
6 Sukta 
7 Kanchis 
8 Pusak 
9 Iskun 
10 Chunka (CH) 
100 Patsak (P) 
1.000 Waranka (W) 
1.000.000 Hunu (H)
YUPAYTA IMASHINA KILLKAKATINAMANTA 
H. P. CH. W. P. CH. SH 
5 
Pichka 
4 
Chusku 
6 
sukta 
9 
Iskun 
2 
ishkay 
3 
Kimsa 
8 
pusak 
Pichka 
Hunu 
Chusku 
Patsak 
sukta 
chunka 
Iskun 
Waranka 
ishkay 
patsak 
kimsa 
chunka 
pusak
Kay shuyuta rikushpa sapan, sapan 
yuyaykunata rimarishunchik.
YUYAYTA RIKCHACHIY RIMANAKUY 
Problematización – Hipotización. 
• Kichwa shimipi yupaykunata yachankichikchu 
• Ima kipukamayu ruraykunatatak yachankichik 
• Yuyaypa unancha shutikunata riksinkichikchu
YUPAYKAMAYMANTA SHUTIKUNA. TERMINOS MATEMATICOS 
YAPANA SUMAR 
ANCHUCHINA RESTAR 
MIRACHINA MULTIPLICAR 
RAKINA DIVIDIR 
YAPAY SUMA 
ANCHUCHIY RESTA 
MIRACHIY MULTIPLICACION 
RAKIY DIVISION 
ASHTAWAN MAS 
YAPAK EL QUE SUMA
YACHAYKUNA / CONTENIDO CIENTÍFICO. 
Kipukamayu rurayripa mutsurishka shimikuna (palabras utilizadas 
en las operaciones matemáticas). 
YAPANA - SUMA 
Yapana rurayripaka ishkay yupay nipakunamanta shuk paktayta 
tarinkapakmi. Shina: 4 (chusku) + 3 (kimsa) = 7 (kanchis paktaymi). 
Kay yapana ruraypika, shinami paktachina kanchik: 
• Kallari yupaypi -TA shimikuta, yupay shimipi mirachina kanchik; 
• shinallatak, katik yupay shimipika, WAN shimikuta mirachinchik, 
• shinallatak yapakpika nishka shimikutapash. 
• tukuchinkapakka yupaypa shutita shinallatak yupaymi tukun 
nishka shimikunata churanchik. 
Shina: 
4 Chusku yupayta 
+ 
3 Kimsa yupaywan yapakpika 
-------- 
7 kanchis yupaymi tukun
YAPANAPA NIPAKUNA 
TERMINOS DE LA SUMA 
4 YUPAY 
+ 
3 YAPASHKA YUPAY 
-------- 
7 YAPASHKATA TANTACHISHKA YUPAY
ANCHUCHINA resta. 
Anchuchina rurayripaka yapana rantipa rurarikmi kan. 
Shina: 
Kallari yupaypi -TA shimikuta, yupay shimipi mirachina 
kanchik; shinallatak, katik yupay shimipi, ña ranti –TA 
shimikuta kutin mirachinchik, katik anchuchik shimipi –PI 
shimikuta mirachinchik, tukurikpika, pakta yupayta, -MI 
shimikuta mirachinchik, tukuchinkapakka paktan shimita 
churanchik. Shina: 
8 Pusak yupaymanta 
- 
3 Kimsa yupayta anchuchikpika 
________ 
5 Pichka yupaytami hapinchik
ANCHUNINAPA NIPAKUNA. Términos de la resta.
MIRACHIK. Multiplicación. 
Kallari yupaypi -TA shimikuta, yupay shimipi 
mirachina kanchik; shinallatak, katik yupay shimipi, 
ña ranti – WAN shimikuta kutin mirachinchik, katik 
mirachik shimipi – PIKA shimikuta mirachinchik, 
tukurikpika, pakta yupayta, -MI shimikuta 
mirachinchik, tukuchinkapakka paktan shimita 
churanchik. Shina: 
8 Pusak yupayta 
x 
3 Kimsa yupaywan mirachikpika 
________ 
24 Ishkay chunka chusku yupaymi paktan
MIRACHIKPA NIPAKUNA 
TÉRMINOS DE LA MULTIPLICACIÓN 
2 4 3 
X 1 4 
8 7 2 
2 4 3 
MIRACHIRIK 
MIRACHIK 
TUKUY PAKTAY 
+ 
3 3 0 2 
CHAWPI PAKTAY
RAKIY / DIVISION. 
Rakina rurayripaka, yupay mashnaman, yupay paktashkata 
yachanamikan. Shina: Kallari yupaypi -TA shimikuta, yupay 
shimipi mirachinakanchik; shinallatak, katik yupay shimipi, 
–MAN shimikuta mirachinchik, katik anchuchik shimipi 
–PI shimikuta mirachinchik,tukurikpika, pakta yupayta, 
-MI shimikuta mirachinchik, tukuchinkapakka paktan 
shimita churanchik. Shina: 
8 Pusak yupayta 
÷ 
2 Ishkay yupayman rakikpika 
________ 
4 Chusku yupaymi paktan
TERMINOS DE LA DIVISION
RAKIK 
PAKTAK 
RAKIRIK 
PUCHUKAY 
RAKIYPA / NIPAKUNA

More Related Content

Viewers also liked (9)

Lengua materna ii
Lengua materna iiLengua materna ii
Lengua materna ii
 
Defensa de la lengua materna de los ninos indigenas e inmigrantes del mundo
Defensa de la lengua materna de los ninos indigenas e inmigrantes del mundoDefensa de la lengua materna de los ninos indigenas e inmigrantes del mundo
Defensa de la lengua materna de los ninos indigenas e inmigrantes del mundo
 
Competencias Básicas
Competencias BásicasCompetencias Básicas
Competencias Básicas
 
Significado y valoracion de la lengua materna
Significado y valoracion de la lengua maternaSignificado y valoracion de la lengua materna
Significado y valoracion de la lengua materna
 
La Marimba Sun May 11 08
La Marimba  Sun  May  11  08La Marimba  Sun  May  11  08
La Marimba Sun May 11 08
 
Lengua materna
Lengua maternaLengua materna
Lengua materna
 
Riesgos a la seguridad de informatica que debemos tener encuenta
Riesgos a la seguridad de informatica que debemos tener encuenta Riesgos a la seguridad de informatica que debemos tener encuenta
Riesgos a la seguridad de informatica que debemos tener encuenta
 
Lengua materna
Lengua maternaLengua materna
Lengua materna
 
Enseñanza de la lengua indígena como lengua materna
Enseñanza de la lengua indígena como lengua maternaEnseñanza de la lengua indígena como lengua materna
Enseñanza de la lengua indígena como lengua materna
 

Matematica

  • 1. YUPAYKUNAMANTA . Los números YUPAYKUNA SHUTIKUNA 1 Shuk 2 Ishkay 3 Kimsa 4 Chusku 5 Pichka 6 Sukta 7 Kanchis 8 Pusak 9 Iskun 10 Chunka (CH) 100 Patsak (P) 1.000 Waranka (W) 1.000.000 Hunu (H)
  • 2. YUPAYTA IMASHINA KILLKAKATINAMANTA H. P. CH. W. P. CH. SH 5 Pichka 4 Chusku 6 sukta 9 Iskun 2 ishkay 3 Kimsa 8 pusak Pichka Hunu Chusku Patsak sukta chunka Iskun Waranka ishkay patsak kimsa chunka pusak
  • 3. Kay shuyuta rikushpa sapan, sapan yuyaykunata rimarishunchik.
  • 4. YUYAYTA RIKCHACHIY RIMANAKUY Problematización – Hipotización. • Kichwa shimipi yupaykunata yachankichikchu • Ima kipukamayu ruraykunatatak yachankichik • Yuyaypa unancha shutikunata riksinkichikchu
  • 5. YUPAYKAMAYMANTA SHUTIKUNA. TERMINOS MATEMATICOS YAPANA SUMAR ANCHUCHINA RESTAR MIRACHINA MULTIPLICAR RAKINA DIVIDIR YAPAY SUMA ANCHUCHIY RESTA MIRACHIY MULTIPLICACION RAKIY DIVISION ASHTAWAN MAS YAPAK EL QUE SUMA
  • 6. YACHAYKUNA / CONTENIDO CIENTÍFICO. Kipukamayu rurayripa mutsurishka shimikuna (palabras utilizadas en las operaciones matemáticas). YAPANA - SUMA Yapana rurayripaka ishkay yupay nipakunamanta shuk paktayta tarinkapakmi. Shina: 4 (chusku) + 3 (kimsa) = 7 (kanchis paktaymi). Kay yapana ruraypika, shinami paktachina kanchik: • Kallari yupaypi -TA shimikuta, yupay shimipi mirachina kanchik; • shinallatak, katik yupay shimipika, WAN shimikuta mirachinchik, • shinallatak yapakpika nishka shimikutapash. • tukuchinkapakka yupaypa shutita shinallatak yupaymi tukun nishka shimikunata churanchik. Shina: 4 Chusku yupayta + 3 Kimsa yupaywan yapakpika -------- 7 kanchis yupaymi tukun
  • 7. YAPANAPA NIPAKUNA TERMINOS DE LA SUMA 4 YUPAY + 3 YAPASHKA YUPAY -------- 7 YAPASHKATA TANTACHISHKA YUPAY
  • 8. ANCHUCHINA resta. Anchuchina rurayripaka yapana rantipa rurarikmi kan. Shina: Kallari yupaypi -TA shimikuta, yupay shimipi mirachina kanchik; shinallatak, katik yupay shimipi, ña ranti –TA shimikuta kutin mirachinchik, katik anchuchik shimipi –PI shimikuta mirachinchik, tukurikpika, pakta yupayta, -MI shimikuta mirachinchik, tukuchinkapakka paktan shimita churanchik. Shina: 8 Pusak yupaymanta - 3 Kimsa yupayta anchuchikpika ________ 5 Pichka yupaytami hapinchik
  • 10. MIRACHIK. Multiplicación. Kallari yupaypi -TA shimikuta, yupay shimipi mirachina kanchik; shinallatak, katik yupay shimipi, ña ranti – WAN shimikuta kutin mirachinchik, katik mirachik shimipi – PIKA shimikuta mirachinchik, tukurikpika, pakta yupayta, -MI shimikuta mirachinchik, tukuchinkapakka paktan shimita churanchik. Shina: 8 Pusak yupayta x 3 Kimsa yupaywan mirachikpika ________ 24 Ishkay chunka chusku yupaymi paktan
  • 11. MIRACHIKPA NIPAKUNA TÉRMINOS DE LA MULTIPLICACIÓN 2 4 3 X 1 4 8 7 2 2 4 3 MIRACHIRIK MIRACHIK TUKUY PAKTAY + 3 3 0 2 CHAWPI PAKTAY
  • 12. RAKIY / DIVISION. Rakina rurayripaka, yupay mashnaman, yupay paktashkata yachanamikan. Shina: Kallari yupaypi -TA shimikuta, yupay shimipi mirachinakanchik; shinallatak, katik yupay shimipi, –MAN shimikuta mirachinchik, katik anchuchik shimipi –PI shimikuta mirachinchik,tukurikpika, pakta yupayta, -MI shimikuta mirachinchik, tukuchinkapakka paktan shimita churanchik. Shina: 8 Pusak yupayta ÷ 2 Ishkay yupayman rakikpika ________ 4 Chusku yupaymi paktan
  • 13. TERMINOS DE LA DIVISION
  • 14. RAKIK PAKTAK RAKIRIK PUCHUKAY RAKIYPA / NIPAKUNA