1. MÄENDUSE MAINE
14. KOLMEDIMENSIOONILISTE MUDELITE
LOOMINE
Margit Kolats, Ain Anepaio
TTÜ mäeinstituut
Kaevandatud ala tuleb peale kaevandamise lõppu korrastada, et taimestik ja loomastik saaks
taastuda. Juba karjääri projekteerimisel tuleb paika panna rekultiveerimise suund [2].
Korrastamine jaguneb kaheks: tehniline ja bioloogiline korrastamine. Tehnoloogilise korrastamise
korral tasandatakse, silutakse maapind, rajatakse teed ja kraavid ning bioloogilise korrastamisel
tagatakse korrastatava ala jätkusuutlikkus [3].
Korrastatava ala visualiseerimiseks ja tööde mahtude arvutamiseks on otstarbekas kasutada
digitaalmodelleerimise tehnoloogiat. Modelleeritakse tarkvaradega. Programmi siseselt on võimalik
teha erinevaid arvutusi, näiteks arvutada maavara varu mahtu. Samas on võimalik teha ala
visualiseerimiseks erinevaid mudeleid.
Mida rohkem andmeid on ala kohta, seda täpsem tuleb mudel. Tänapäeva modelleerimise
programmid võimaldavad viia andmeid sisse ka paberkandjal olevatest kaartidest ja neid andmeid
saab edukalt kasutada mudeli loomiseks.
Kui andmete vähesus takistab korraliku mudeli loomist, siis on alati võimalik teha täiendavaid
geoloogilisi uuringuid.
Põlevkivi kaevandamisega rikutud maa taastamine
Ubja põlevkivikarjääri ala saab korrastada soovi korral metsamaaks koos järvega. Maapinna ja järve
modelleerimisel saab kasutada mäendustingimuste andmeid, mida on võimalik saada geoloogilise
uuringu aruandest, kus on kirjas maavara kihtide lasumissügavused ja kihtide paksused.
Mudeli tegemisel tuleb jälgida, et modelleeritavas järves oleks garanteeritud vähemalt 2 m vett ning
kallaste kaldenurk ei oleks suurem kui 25°, mis on liiva loomulik varisemisnurk [3]. Modelleerimist tehti
programmidega MapInfo ja Vertical Mapper, kus tehti mahu arvutused ja läbilõiked (Joonis 14-1).
Joonis 14-1 Maapinna läbilõige enne ja pärast kaevandamist (vertikaal- ja horisontaaltelg on erinevas
mõõtkavas)
Digitaalpindade põhjal on võimalik luua AutoCad-is kolmemõõtmeline mudel, mida saab vajadusel
kohalikule rahvale näidata, et anda ülevaade, milline näeb välja ala peale korrastamist (Joonis 14-2).
58
TTÜ Mäeinstituut

2. MÄENDUSE MAINE
Joonis 14-2 Pinnamudel koos järvega
Vanade korrastamata alade kasutusele võtt
Vanade mahajäetud ning korrastamata karjääride kohta puuduvad digitaalsed andmed. Seega tuleb
nende korrastamisel kasutada paberkandjal olevaid andmeid, mida saab tänapäeva tehnikaga edukalt
digitaliseerida ja kasutada mudeli loomiseks.
Näitena on toodud korrastatud liivakarjääri mudel, mille modelleerimiseks kasutati eelmainitud
meetodit (Joonis 14-3).
Korrastamise projekt nägi ette, et alale rajatakse järv. Mudel on koostatud programmiga Blender.
Joonis 14-3 Liivakarjäär peale korrastamist
Jõelähtme vallas Rebala muinsuskaitsealal mahajäetud fosforiidikarjääri rajatakse õpperada, mille
eesmärk on tutvustada paekivi kihte. Loodav õpperada täiendab seal olevat ajaloolist õpperada ja
koos moodustavad nad ühise tervikliku õppekeskkonna.
Õpperaja ehitamise käigus teostatakse tehnilist ja bioloogilist korrastamist. Tehnilise korrastamisega
tagatakse kivimikihtide stabiilsus. Bioloogilise korrastamise juures üritatakse taastada ja säilitada
olemasolev kõrghaljastus [1].
Hetkeolukorra fikseerimiseks teostati ehitusobjektil tahhümeetriline mõõdistus, mille tulemusena oli
võimalik modelleerida maastiku mudel. Paepaljandil eristati ning mõõdistati erinevate kihtide piirid.
Välimõõdistamise käigus saadi piisav andmete kogum. Mudeli koostamisel kasutati programme
Gemcom Surpac ja Blender (Joonis 14-4).
59
TTÜ Mäeinstituut

3. MÄENDUSE MAINE
Joonis 14-4 Õpperaja geoloogiline mudel
Allmaamodelleerimine
Maa alust olukorda saab modelleerida puuraugu andmete põhjal, mille järgi on võimalik piiritleda
maavara lasum ning kaevanduse asukoht. Erinevate tarkvaradega on võimalik visualiseerida,
optimeerida ja analüüsida vaadeldava ala tingimusi ning saadud info põhjal planeerida mäetööd ja
valida kaevanduse tehnoloogia. Mudelit kasutades saab arvutada mäerõhku ja teha majanduslikke
arvutusi, et tagada kaevandamise efektiivsus ja tasuvus.
Maa aluste kaevanduste modelleerimine annab inimestele ette pildi kuidas kaevandus välja näeb ja
kuidas paiknevad kaeveõõned (Joonis 14-5).
Joonis 14-5 Graniidi kaevandus
60
TTÜ Mäeinstituut

4. MÄENDUSE MAINE
Järeldus
Kaevandamisjärgset olukorda kujutades annab modelleerimine võimaluse analüüsida tuleviku
olukorda ilma liigseid ressursse kasutamata ja loodust kahjustamata.
Töö on seotud grandiga - ETF7499 „Säästliku kaevandamise tingimused”
Kasutatud kirjandus
1. Anepaio. A (2008), Eskiisprojekt „Maardu fosforiidikarjääri geoloogiline õpperada”, TTÜ
mäeinstituut
2. Maapõueseadus „Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamine” -
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13118973 , [27.03.2009]
3. Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa
korrastamise kord - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13132958 , [27.03.2009]
61
TTÜ Mäeinstituut