18 Logistika Konverents 2016: Viktor Palmet ja Villu Vatsfeld "Sadamate arengud”

1. www.sadamateliit.ee
www.estonianports.com
facebook.com/sadamateliit

2. Viktor Palmet

3. lähtuvalt sellest, et kõik sadamad vastavad täiel määral
Euroopa Liidu rangete õigusaktide nõuetele.
Tähelepanuväärne fakt…Euroopa Komisjon valmistab
ette määrust, mis seab sadamateenustele Euroopas
ühtsed kõrgendatud nõuded. Eesti on koos
põhjamaadega korduvalt rõhutanud, et ei soovi niisugust
määrust rakendada, sest nn. uued sadamateenuste
kvaliteedi nõuded on Eesti sadamates ammu edukalt
rakendatud.

10. suurema kaubakäibega ja reisijatekäibega sadamad
on ametlikult TEN-T Euroopa transpordivõrgustiku
sadamad. Kõikide, ka väiksemate kaubasadamate
teenuste kvaliteet on tunnustatud rahvusvahelisel
tasemel. Sadamate konkurentsivõimekuses ei tasu
kahelda. Kuid, konkurentsivõimekuse indikaatoriks
on, teadagi, kaubamahtude kasv.

11. Valdavalt transiidisadamad (Muuga, Sillamäe,
Paldiski sadamad) on suurel määral
sõltuvuses transiidikauba omanikest, kes
asuvad väljaspool Eestit. Sõltuvuse
põhjustavad nn. doonorriikide oma
majanduspoliitilised otsused või vahel
kahjuks ka soov avaldada poliitilist survet.

15. väiksemad kaubasadamad (Pärnu, Kunda, ka
Virtsu/Roomassaare). Nende sadamate
kaubavoog on seotud Eesti oma tootmisega
erinevates valdkondades. Kaubavood on
stabiilsed ning kasvavad ning ei ole eriti
sõltuvuses teiste riikide mõjust.

20. (teksti autori termin) käitlevad transiitkaupa
ning ka eksport/importkaupu. Nende
sadamate kaubakäibed on languses
transiitkauba languse tõttu. Näiteks,
Miiduranna sadam, mille
kaubanomenklatuuris on oluline osakaal
vedelkütuse transiidil.

24. valmis laadima juba praegu
oluliselt rohkem, kui senine
veondus võimaldab

25. veonduse optimeerimisel on
kasulik, et võimekad sadamad
asuvad erinevates Eesti
regioonides, olles regionaalsetele
majandusarengutele toeks

26. vedude struktuuri muutumisel
on sadamates lihtne teha
vajalikke täiendusi

27. riigile ja sadamaettevõtjatele
on väljakutseks, et siduda ka
väiksemad kaubasadamad
Euroopa Liidu
transpordivõrgustikuga

28. EELDUS

29. Harjumus

30. EESMÄRK

32. =
+

36. Futuristlik

37. Trans-
European

38. =
+
+

39. Transpordi-logistika klastri
siduv käsitlus on ülioluline

40. Eestis on väga hästi
väljakujunenud klaster, mis
aga funktsioneerib liiga
passiivselt, et edukam olla

43. veonduses edu saavutamiseks
tuleb mõista ja praktikas
rakendada kogu KLASTRI
potentsiaali… koguklastri ja
alamklastrite

45. kasutada igat võimalust
Euroopa
transpordivõrgustikule (TEN-T)
vastava taristu loomiseks

47. EI TÄHENDA SEDA, ET
ASÍ OLEKS
TEOSTAMATU.NII NIMETATAKSE
LIHTSALT ASJU,
MIDA POLE VAREM
TEHTUD.

48. kaasaegsel taristul on tugev
tõmbejõud investoritele
tootmise arendamiseks

50. kaasaegse tulevikuklastri
puudumine on aga
eemaletõukav

51. SHIT!

52. innovaatilise
investeerimiskliima loomine on
riigi ja ettevõtjate
programmiline eesmärk, mitte
poliitiline suva.

53. Viide: https://goo.gl/iGUd07

54. Viide:
https://goo.gl/ncHxxBURL

55. Viide: https://goo.gl/ED6hrn

56. Viide: https://goo.gl/htGZIy

58. Sõltuvusest pääsemine on võtmesõna
ning peamine ülesanne, millega tuleks
transpordi-logistika klastril ja vastavatel
riigiasutustel viivitamatult tegelema
hakata.

59. Kraanid lahti

61. Eesti transiidi suurkuju, Aadu Lukas,
mõtles Rahvusliku Kokkuleppe idee all
muuhulgas ka neid asju. Usun, et selle
idee realisatsioon vääriks Aadu Lukase
fondi eripreemiat.

62. SHIT!

63. oluline on mõista, et Venemaa ei planeeri
lõpetada veod läbi Eesti, Venemaa vaid
teostab oma majanduspoliitikat.
Eestil tuleb teha oma majanduspoliitika.

64. tuleb säilitada kõrget teenuste taset, olla
avatud ning veelgi aktiivsemalt suhelda
klientidega arvestades nende vajadusi,
muuhulgas ka vene suunal.

67. on ülesandeks Eestile omase
majanduspoliitika kujundamine üldisemalt
ning rahvusvaheliste vedude alal
konkreetselt.

68. tuleb mõista tuleviku tendentse ning mitte
keskenduda eilsetele ja tänastele
mõttemallidele.

69. Euroopa TEN-T taristu projektide
aktiviseerumine Baltikumi suunal : Rail
Baltica, Via Baltica, ka Talsingi tunneli
uuringud jt.

73. Konteinervedude mahu oluline
suurenemine Euroopa Põhjamere ja
Läänemere piirkonnas. Feeder-
konteinerlaevade suurus on kasvus juba
praegu (2000…3000 teu)

77. Arktika meretee aktiivsem kasutuselevõtt
perspektiivis 2030-2050

81. tasuks senisest aktiivsemalt käsitleda ka
Hiina – Euroopa 16 + 1 koostöö
programmi: transport + taristu +
keskkonnahoid + IKT jt.