Mis on ühiskond?Ühiskond - inimese kooselu vorm Aristoteles - “Inimene kui suhtlev loom”
3.
Ühiskondade areng Ühiskonnadon arenenud tavaliselt sarnase mudeli alusel: Ürgkogukond (kütid-korilased) - pidev ringiliikumine (nt. saakloomakarjade järel) --->
Ühiskondade areng ---> Kogukondlik ühiskond: Inimesed on jäänud paikseks Põllumajanduse areng – püsivad põllud Kindel ühiskonnastrukuur – väepealikud, sõdurid, ametnikud, käsitöölised, põllupidajad, orjad jne Palju väikseid kogukondi – pole veel liitunud ühtseks riigiks --->
6.
Ühiskondade areng ---> Riik Kindel territoorium ja valitseja Kirjakeel Sisemine korraldus (haldusjaotus, maksud, seadused jne) Rahvastik ja kodanikud
7.
Riik = Ühiskond?Tihtipeale võrdsustatakse ühiskond mõistega riik – nt Eesti riik – Eesti ühiskond (samas räägitakse ka lääne, araabia jne ühiskondadest) Erinevatel riikidel on oma traditsioonid ja ajalugu Riigi kui ühiskonna tähtsaimaks elemendiks on tema rahvastik ehk elanikkond Ühiskonna põhitunnusteks on rahvastiku elukoht, rahvus, sissetulek, elukutsed ja/või vanus.
8.
Ühiskond kui süsteemÜhiskond – süsteemne tervik, kus erinevad valdkonnad (nt majandus, poliitika, kultuur, seadused ja õigus, moraal ja eraelu) on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist Erinevad valdkonnad on vajalikud nii üksikisikule kui tervele ühikonnale
A) Eraelu Inimeseisiklik elukorraldus: Kodu ja perekond Kombed ja väärtushinnangud Sõpruskond Hobid ja vaba aeg Võimalus teemida raha ja vara Kaitstud seadustega (nii riigi ja teiste kodanike eest). Vajadusel õigus küsida riigi institutsioonidelt abi.
Majandus Koosneb tootmisestja kauplemisest Eesmärk – teenida tulu - tulundussektor Eestis nii era- kui riigiettevõtted Eraettevõtlust nimetatakse erasektoriks Riik – reguleerib majandust seaduste ja poliitikaga (erinevad nõuded ettevõtetele, maksud jne)
13.
Poliitika - Seadusteja õigussuhetega korraldatud riigi juhtimine Poliitika käigus erinevad riigivõimuga seotud asutused (nt Riigikogu): Rakendavad seadusi Suunavad riigi raha ja vara Tasakaalustavad erinevaid huvisid
14.
Avalikud poliitikad Avalikudpoliitikad = avalik sektor – otseselt või kaudselt inimese igapäevaelu ja toimetulekut puudutavad poliitikad Haridus-, regionaal-, sotsiaal-, keskonnapoliitikad (jm) Avaliku sektori alla kuuluvad kõik riigi- ja omavalitsusasutused, samuti riigi raha ja vara
15.
Kodanikuühiskond Mittetulundussektor – sotsiaalsed/ ühiskondlikud tegevused; seltsid, ühingud jne, mille eesmärk pole ei majanduslik tulu ega võim. Tegevus toimub inimeste vabatahtlikuse alusel: nt kampaania “Teeme ära”, Lasterikaste Perede Ühendus, karslusseltsid, tarbijakaitseühingud Kodanikuühiskond on demokraatia aluseks ja riigivõimu kontrolliks ja tasakaalustajaks.
16.
Kultuur Mitme inimpõlvejooksul kujunenud materjaalsed ja vaimsed väärtused Üks kodanikuühiskonna aluseid Saab rääkida nii vaimukultuurist ja traditsioonidest kui ka liiklus-, põllumajandus-, poliitikakultuurist jne. Ühiskonnaõpetus käsitleb eeskätt poliitilist kultuuri.
17.
Õiglus vs õigusÕiglus kui moraal, kirjapanemata seadused – ühiskonnas pikaajaliselt kujunenud traditsioonid, normid ja väärtused Õigus kui kirjapanemata seadused – võivad olla ajendatud kultuurilistest väärtustest kui ka ühiskonna muutumisel tekkinud vajadustest uute regulatsioonide järele
