1. Liilia Tali
konsulent, lambakasvataja

2.  Valgepealised
• Peenema villaga, väiksemad, viljakamad
 Mustapealised
• Jämedama villaga,
“suurema raamiga”
Lisaks üllatusi pakkuvad
ristandid

3.  Villaga lambad – peen ja jäme kiud
 Karusnahalambad – väärindatakse peale
parkimist
 Karvaga lambad

5.  Alpakad
 Angoorakitsed
Nõudlikud pidamistingimuste suhtes
(keskkonnavahetus, õhuniiskus, sööt, parasiidid).
Enamasti tegemist importloomadega – seemendus
ja embrüosiirdamine aitaks assimileeruda
(NB! Karjatervis - NÕRGAST LOOMAST VILLA EI
SAA!)

8.  Eesti valgepealine
 Teksel(Belteks)
 Dala
 Dorset
 Swifter
 Belgia piimalammas
 Arles merino
 Islandi lammas
 Romney

9.  Eesti tumedapealine
 Suffolk
 Maalammas
 Ahvenamaalammas
 Finull-rootsi peenvillalammas
 Saksa tumedapealine
 Läti tumedapealine
 Gotlandi lammas
 Vana-gotlandi lammas
 Oksforddaun
 Wensleydale
 Dorper

10.  20 mikrom ligi
 Rootsi peenvillalammas
 Meriino
 Käsitöövill, vilt,
lõng

11.  20-30 mikrom
 Teksel
 Belteks
 Saksa tumedapealine
 Läti tumedapealine
 Suffolk
 Oksforddaun
 Väga hea täitevill, ei viltu nii hästi kui peen kiud.
 Ehitusmaterjal, geotekstiil, vaibad

12.  Kahekihiline villak
• Mõned islandlased
• Mõned maalambad

14.  Villak on lamba tervisliku seisundi
indikaator (väivid, raudkärbes, kehv
toitumus)
 Peen heinapudi viltusest sõimest,
hõõrdunud villatud laigud, ülekasvanud
vill)
 Külmlaut ja õuespidamine on lamba
tervisele kasulik