1. 30. jaanuar 2009 3
Tudengielu Missioonikriitiliste sardsüsteemide arendamise nimel Studioosus
TalveAkadeemia 2009 Algus lk. 1 Kuidas tekkis üldse mõte taotle- dada kõiki sardsüsteeme, mitte TalveAkadeemia – innovaati-
uurib linnaruumi da sellist tippkeskust? ainult meditsiinis kasutatavaid. lised ideed saavad raken-
Eesmärgiks usaldusväärsemad duse juba täna
Sellel aastal on TalveAkadeemia foo- Raimund-Johannes Ubar: Me oli- Gert Jervan: Lisaks oli veel va-
lahendused Augustikuus alustas grupp üliõpilasi
kuses linnaruum. Millest selline teema- me juba varem üks Eesti kümnest rasemast kaks eeldust tippkes-
valik? Võime olla kui tahes suured loo-
Vestluse alustuseks Raimund Uba- erinevatest Eesti kõrgkoolidest Talve-
tippkeskusest ja meie instituut kuse tekkeks. Juba 2005. aastast Akadeemia seitsmendat aastaringi,
dusesõbrad ja igati roheliselt meeles- ri ja Gert Jervaniga rääkisime sel-
koopereerus TTÜ Küberneetika oli meil koostöö elektroonikainsti- mis kulmineerub nüüd 2009.a. veeb-
tatud, aga suuremal osal meist on iga- lest, kui palju igasugu mikroprot-
Instituudiga. Algul oli mõte luua tuudiga infrastruktuuri arendami- ruari lõpus tudengite keskkonnatee-
päevaseks elukeskkonnaks siiski linn. sessoreid on meie ümber. Neid on malise konverentsiga TalveAkadee-
Linna võib vaadata kui keskkonna- isegi suurem konsortsium, kaasa- se programmis, mille tulemusena
kõikvõimalikes seadmetes – uue- mia 2009. Novembri ja detsembri jook-
probleemi: valgusreostus, valglinnas- tes ka KübI ja Tartu Ülikooli teadla- kummaski instituudis ja meie la-
mates pardlites, külmkappides, sul ootasime tudengitelt oma kesk-
tumise mured ja planeerimise äpar- si, kuid see oleks kujunenud siis- borites tekkis uus ja efektiivne
mobiiltelefonides, ka seda inter- konnatemaatiliste kursusetööde kok-
dused. Samas võib linnas näha aren- ki liialt suureks ja laialivalguvaks, teaduse infrastruktuur, investee- kuvõtteid, milledest parimad on vali-
vjuud talletanud kõvakettaga sal-
guvõimalust: pidevas muutumises seepärast eraldusid sellest kaks tud, kantakse konverentsil ette ja aval-
vestis, rääkimata autodest, mood- ringu maht umbes 60 mln kroo-
linna saab kujundada parema ja jät- konkreetsemat suunda: universaal- datakse lisaks konverentsiteatmikule
kusuutlikuma elukeskkonna suunas. sast meditsiinitehnikast, lennuki- ni. Lisaks sellele oleme koos kõiki-
sete arvutitega tegelejad ja teine ka eraldi TalveAkadeemia artiklite
Ka Eestis on häid näiteid ökokogu- test või kosmoselaevadest. Infoteh- de osapooltega toiminud teaduse kogumikuna. Möödunud aasta detsemb-
suund, mis põhineb eesmärgipä- arenduskeskuse ELIKO raames.
kondadest, kes üheskoos edukalt glo- noloogia areng on viimaseil küm- ris kohtusid TalveAkadeemiat korral-
baalse suutmatuse vastu võitlevad. rastel arvutitel, mida kasutatakse Meie tänane koostöö on seega
nendeil olnud tormiline ja igas kodu- davate organisatsioonide juhatused
Samuti leidub pööraselt innovaatilisi juhtimiseks mõeldud süsteemi- senise tegevuse loogiline jätk. Bio- tulevases konverentsikohas – Nelijär-
arvutis töötavad protsessorid on
lahendusi, millega linlikku ökoloogi- des, nn sardsüsteemides. Tahtsi- vel. Vaadati üheskoos TalveAkadeemia
täna põhimõtteliselt võimelised meditsiinitehnikud on vast uuem
list jalajälge vähendada. Ja miks mitte me selle tippkeskuse loomisega üht- tegemistele järgi ning seati uusi koos-
rajada majakatusele porgandipeenar?
tegutsema kiiremini ja efektiivse- partner, ehkki taas elektroonikain- töö eesmärke ja sihte, milleni püüelda.
lasi toetada õppetööd oma info-
TalveAkadeemia konverents toob malt kui veel kümmekond aastat stituudi juhtiv teadur Mart Min on
tehnoloogia teaduskonnas, sidudes Konverents: üheskoos
kokku põnevad teemad, säravad esine- tagasi tegid seda superarvutid. oma bioimpedantsi uuringutes ju-
orgaaniliselt õppe- ja teadustöö. ühiskonna heaks!
jad ja aktiivse publiku. Teemad jagu- Loomulikult kaasnevad iga kiire ba varem nendega aktiivset koos-
Kui meie oma instituudis ole- Nüüd veebruari lõpul ja märtsi algul
nevad kolmele konverentsipäevale. arenguga oma probleemid: üha väik- tööd teinud. Meie tegevus on üld-
me seni orienteerunud arvutiteh- (27.02–01.03) tuleb järjekorras seits-
semaks muutuvad protsessorid se rohkem praktilise suunitlusega mes tudengite teaduskonverents Talve-
nika tööriistade tegemisele, milleks
nõuavad üha suuremat täpsust kui mõnel teisel rühmal, kes tegeleb Akadeemia, kus parimate teadusar-
Eestis seni otsest väljundit ei ole tiklite autorid oma töid esitavad ja
nende valmistamisel ja puhtust ehk veidi teoreetilisemate asjadega.
olnud (oleksime võinud olla kasuli- teised kaasa mõtelda saavad. Tegemist
materjalitehnoloogias, seadmete M.U.: Nii et siis ka inime-
kud ehk vaid Intelile või IBMile), siis on interdistsiplinaarse konverentsiga,
kiirusega kasvav ülekuumenemine selähedasem tegevus?!
kolmanda partneri – biomeditsii- mille peamiseks eesmärgiks on anda
esitab uusi väljakutseid jahutus- G.J.: (naeruga pooleks) No- osavõtjatele ülevaade Eesti ülikoolide
nitehnikutega kaasmaisega, kelle
süsteemidele, protsessorite paral- jah... aktuaalsetest keskkonnateemalistest
väljatöötlusi kasutatakse meie
leelsus nende koostööle, n.ö kollek- uurimisteemadest ja -aspektidest.
haiglastes ja teistes tervishoiuasu- Järgmises lehenumbris juba lähe- “Konverentsi eesmärgiks on populari-
tiivsusele jne. Kõik see võib põhjus-
tustes, ja kellel on selleks vaja ka malt CEBE oodatavaist praktilis- seerida tudengiteadust ja õhutada
tada aga vigu ja ebatäpsusi intel-
arvutitehnikat ja elektroonikat – test väljunditest: laborist mikrokii- erinevate Eesti ülikoolide tudengite
ligentsete sardsüsteemide töös,
TalveAkadeemia korraldajad tekkis meil väga huvitav koostöö- bis, personaalsest tervisemonitoo- omavahelist koostööd ning ühispro-
mis, kasutades keskkonnast saa- jekte,” räägib TalveAkadeemia pro-
platvorm, mis võiks olla väga ka- rimisest Artemis programmis ja ko-
27. veebruar davaid elektrilisi, optilisi jm signaa- jektijuht Kadri Runnel. “Populaarsu-
• Jussi Jauhiainen (Tartu Ülikool) sulik kogu Eestile. Ja edasi võimal- gu selle tegevuse tulususest uute
le, muudavad need digitaalseteks sega on seni päris hästi läinud, loode-
juhatab publiku sisse linnaplanee- dab selline koostöö kindlasti aren- võimekate teadlaste koolitamisel.
signaalitöötluse tarvis ja seejärel tavasti ka populariseerimisega.” Li-
rimisse, linnade arengusse ning saks tudengiartiklitele on võetud
reageerivad vajadusel automaat-
ajalukku maailmas. TalveAkadeemia teaduskonverentsil
selt ning mõjutavad väliskeskkonda.
• Mart Hiob (TTÜ): Planeerimisest igal aastal fookusesse mõni säästva
ja planeerimatusest Eestis. Neid süsteeme rakendatakse arenguga seotud küsimus. TalveAka-
• Visioonipaneel: Mart Hiob ja Jussi sageli väga vastustusrikaste üles- deemial 2009 on fookuses linnaloodu-
Jauhiainen fantaseerivad Eesti lin- annete sooritamiseks ja nende se ja linnaruumi planeerimise vald-
nade tuleviku teemal. ebatäpse töö korral võib juhtuda, kond. “Seekordseks kohaks oleme
• Alates pealelõunast saavad särada et kaalul ei ole mitte ainult seadme valinud Nelijärve, mis jääb kenasti
tudengid: ette kantakse kaheksa kahe suurlinna Tallinna ja Tartu ron-
funktsionaalsus, vaid ka seda ka-
paremat tööd Teaduste Akadeemia gitee vahele. Konverentsile ootame
teadusartiklite konkursilt.
sutavate inimeste elu ja lõppkok- 150 inimest. Seega tuleb registreeri-
kuvõttes kogu ühiskonna heaolu misel kärme olla,” kõneleb Runnel.
28. veebruar ning turvalisus. Selliste süstee- Kes mingil põhjusel osaleda ei
• Põhiline osa päevast kulub teemaga mide töö hindamisel kujuneb kesk- saa, ei pea kartma infosulgu. Just
seotud grupitööle (konverentsil osale- neile mõeldes on kavandatud tava-
seks missioonikriitiline võimekus.
jad jagatakse 10-sse erinevasse grup- pärase konverentsimapi asemel anda
pi). Näiteks on plaanis mõtiskleda lin-
Just sellele keskendubki suuresti
välja konverentsiteatmik, kus kogu
napsühholoogiast; kavandada ja uue tippkeskuse kolme uurimisgru- konverentsi temaatika on kajastatud
valmistada ehitusjäätmetest linna- pi töö ühine eesmärk ja sellest loo- erinevate artiklitega ja seda tasub
mööblit; viia läbi rollimäng, kus üks detav sünergia, ühendades endas otsida pärast konverentsi ülikoolide
pool saab ennast proovile panna elektroonika, digitaalsüsteemide Need täna veel prototüübi tasemel olevad seadmed aitavad tulevikus määrata raamatukogudest, lisaks on plaanis
arendajana ja teine keskkonnakaits- ja meditsiinitehnika kompetentsi. inimese terviseseisundit ka distantsilt konverentsi ülekanne veebis.
jana; õppida kasutama vabavaralist Tule oma ideedega lagedale ja
sat-piltide töötlemise programmi näita, et oled innovatiivne
TerraLook; mõõta rongide mürataset
Aegviidu looduskoolis jne
• Björn Frostell (Rootsi, Kuninglik
Disain maapõues – kuidas see käib? Käesolev aasta on Innovatsiooniaas-
ta. TalveAkadeemia soodustab seda,
et Eesti üliõpilased teevad meelsasti
Teknikaülikool): “Tööstusökoloogia – Definitsiooni järgi on disain kunst Kursus TTÜ Tehnoloogiakoolis teadustööd ja ühiseid innovatsiooni-
Säästva Arengu võti” luua ja arendada tooteid, teenuseid TTÜ Tehnoloogiakool koostöös mäe- Studioosus projekte säästva arengu valdkonnas.
ja lahendusi, mis on senistest lihtsa- instituudi ning Mäenduse ja Geoloo- Seniste TalveAkadeemia alternatiiv-
• Õhtu lõpetab diskussioonipaneel sete ideede sessioonidel oli mõtteva-
linnaloodusest. Küsime “Kas loodus mad, huvitavamad, turvalisemad, gia Teadusklubiga pakub gümnasis- vandamisviisidega: avakaevan-
hetusi, ideede kohtumisi. Tulemuse-
mahub linna?” Vastavad kirjanik ja loodussäästlikumad, parema välja- tidele kursust “Geodisain – geoloo- damine (tehnoloogia, masinad, mas- na on tekkinud erinevad TalveAkadee-
mõtleja Jaan Kaplinski, loodustead- nägemise ning suurema kasutus- gia, maavarad, majandus“. Kursuse taabid, maa kujundamine, filmid); mia jätkuprojektid, mis on sirgunud
lane Marko Mägi, Rakvere endine lin- mugavusega. Disaini alaliikidest tu- juhendajateks on TTÜ kraadiõppu- allmaakaevandamine (tehnoloo- ja saavutanud iseseisvuse. Edukama-
naarhitekt Oliver Alver ning maas- levad esimesena kohe meelde moe- rid, kes tutvustavad gümnaasiumi gia, masinad, mastaabid, maa test jätkuprojektidest võiks esile tuua:
tikuarhitekt Merle Karro Kalberg. disain, siis tootedisain, veebidisain. õpilastele maapõue disainimist. kujundamine, filmid). Kursusel on “Suveakadeemia” (tunnustanud Maa-
Diskussiooni modereerib Piia Tamm. On olemas ka geodisain, mille käi- Kursus on üles ehitatud nii, et palju isetegevust nii laboratoorse- ülikool), “Vikat” (üliõpilaste kultuuri-
gus muudetakse maapõu huvitava- gümnasistid tutvuvad esmalt pla- tel katsetöödel mäeinstituudi la- vahetus välisülikoolidega), “Teadus tu-
1. märts
dengini“ (Eesti Mäeseltsi tunnustus
• Teadlased ei pea olema hallipäised maks või kaevandatakse maavara- neet Maa tekkega ja maavarade moo- borites kui ka välitööl. Kursuse Mäenduse ja Geoloogia Teadusklubile).
ja habemikud. Seda tõestab meile sid loodussäästlikumalt ja luuakse dustumisega, nende kasutamise- lõppedes disainib kursuslane en- Kui sul on mõni idee, siis võta see konve-
noor teadlane Kadri Leetmaa (Tartu uus maastik, kuhu saab rajada nii elu- ga meie igapäevaelus, Eesti maa- dale oma kaevanduse või karjääri. rentsile kaasa, tutvusta teistele ja leia
Ülikool), kes hiljuti võitis oma valglin- maju, uut looduskeskkonda kui ka varadega ja sellega, kuidas me se- endale mõttekaaslasi. Olgem aktiiv-
nastumist käsitleva teadustööga esi-
Esimene kursus alustas
tööstuslinnakut – kõik vastavalt sel- da kõike mõõdistame ja katseta- sed ja näidakem oma innovaatilisi ideid
mese preemia üliõpilaste teadustööde
Geodisaini esimese kursuse es- ka innovatsiooniportaalis (www.in.ee),
lele, mida kohalik omavalitsus soovib. me. Seejärel tutvuvad nad kae-
riiklikul konkursil. mane kokkusaamine oli 17. jaanu- et kõik saaksid teada teie toredatest
aril ja osa pidi võtma viisteist 10.– mõtetest. TalveAkadeemialt saad sä-
• Eero Paloheimo (Soome) – värvikas
endine parlamendiliige, endine üli- 12. klassi õpilast erinevatest Eesti deme, et ise muutusi ellu viia!
kooliprofessor ja praegune arhitekt tut- gümnaasiumitest. Esimesele kok- Veiko Karu
vustab oma tõeliselt hiiglasliku öko- kusaamisele jõudis kohale kümme veiko.karu@tipikas.ee
loogilise planeerimisprojekti – Tian- õpilast. Vapramad kursuslased
jini miljonilinna Dongli linnaosasse võtsid tee ette Tartust. Õigeaeg- Tallinna Tehnikaülikooli ajaleht
seks kohalejõudmiseks tuli neil är- Mente et Manu
rajatavat 70 km2 ökolinna.
• Konverentsi lõpetuseks küsime “Aga gata juba hommikul kell 6.00. Kel- Ilmub aastast 1949
millised on ökokogukonnad Eestis?” lel on huvi kursuse vastu, võib sel-
19086 Tallinn, Ehitajate tee 5 (I-214)
Sellele küsimusele vastavad inimesed le tegemisi jälgida kodulehel: Tel 620 3615, faks 620 3591
Karula Rahvuspargist, Uue Maailma http://mi.ttu.ee/geodisain. Kursus E-mail: ajaleht@ttu.ee
Seltsist Tallinnas ja Lilleorust. saab kokku üle nädala laupäeviti http://www.ttu.ee/ajaleht
ja kestab aprillini. Esimesed tun-
TalveAkadeemia 2009 konverent- Tegevtoimetaja Mart Ummelas
nistused jagatakse välja 4. april-
Infotoimetaja Kersti Vähi
sile saab registreerida alates 9. lil. Jätkamaks head traditsiooni Keeletoimetaja Helgi Arumaa
veebruarist 2009 aadressil tehti kursuse ühispilt Energeetika- Makett ja küljendus Liivi Pettai
www.talveakadeemia.ee maja kõrval asuvas kopas. Fotod Eiko Lainjärv,
Kiirustage, sest kohtade arv on pii- Veiko Karu Viivi Ahonen,TTÜ
Geodisaini esimesel kursusel osalenud kümme noort ennast esitlemas TTÜle
ratud! kingitud kuulsal ekskavaatorikopal veiko.karu@tipikas.ee Trükikoda SpinPress