SlideShare a Scribd company logo
1 of 31
Download to read offline
Postkaardid 
ja nende kogumine Eero Kangor
Postkaardid ja nende kogumine 
Ülevaade postkaartide ajaloost 
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu 
August Rebase kollektsioon 
Eero Kangor 
Nooremteadur ja fotograafilise kogu hoidja 
Baltika ja vanaraamatute säilitamise osakond 
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 
12. detsember 2014
Miks on vaja rääkida postkaardist? 
• Kogude avalikustamine, kasutusvõimaluste laiendamine, kasutajate arvu 
suurendamine 
• Digiteerimine, andmebaasid, säilitamine ja hoiustamine 
• Foto ja postkaart kui ajaloodokument ja ese 
• Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu 
• Käsikataloog, süstematiseerimine pildil kujutatu järgi, esmatähtis kujutatud 
objekt ja selle asukoht 
• Kasutusviisi mõju säilikutele -> digitaliseerimine
Postkaart - 
mis see on? 
• paksemal paberil teatavate 
mõõtudega toode, mida 
kasutatakse teadete 
edastamiseks 
• enamasti ühelt poolt 
illustreeritud ning võib teisel 
poolel olla varustatud 
aadressiblanketiga ja postmargi 
kohta märkiva ruuduga 
• vaatekaardid, õnnitluskaardid, 
reklaam, kunstiteoste 
reproduktsioonid, fotoportreed
Mõned postkaartide näited
Esimesed 
postkaardid 
Postkaardid 1894–1904
Esimesed 
postkaardid 
• 1. oktoober 1869.a võttis 
Austria-Ungari postivalitsus 
kasutusele postkaardid 
• Postkaarte andis välja 
postiamet ja neid müüdi 
postkontorites 
• Kaardi ühele poole oli trükitud 
aadressi blankett ja postimaksu 
tähistav kujutis. Postkaardi 
teine pool oli jäetud teate 
kirjutamiseks.
Emanuel Herrmann 
(1839–1902) 
• Austria-Ungari 
majandusteadlane 
• 26. jaanuaril 1869.a tegi 
Herrmann Austria päevalehes 
Neue Freie Presse ettepaneku 
võtta lühiteadete edastamiseks 
kasutusele avatult ilma 
ümbrikuta saadetavad kaardid, 
mille saatmistasu võiks olla 
tavakirjast kaks ja pool korda 
odavam.
V. M. von Vevanović 
(1808–1878) 
• Austria-Ungari Posti- ja 
Telegraafi Peavalitsuse direktor 
vabahärra Vincenz Maly von 
Vevanović 
• Correspondenzkarte 
• 8,5 × 12,2 cm 
• 1869.a oktooris saadeti 1,5 
miljonit postkaarti
Heinrich Stephan 
(1831–1897) 
• eluaegne Saksamaa 
postitegelane (Stolpi postjaama 
abilisest Saksa Keisririigi 
ministriks) 
• 1865.a tegi Saksa 
postiühingute kongressil 
Karlsruhes ettepaneku võtta 
kasutusele postkaart 
• standardmõõdus kaart, 
postmark peale kleepida, saata 
ilma ümbrikuta, tasu sama, mis 
kirjal
Heinrich von Stephan 
(1831–1897) 
• 1874 Ülemaailmne Postiühing 
• 1872 Saksa Postimuuseum 
• 1877–1881 Saksamaa 
telefonivõrgu loomine 
• 1858 Preisimaa postiajalugu 
• 1885 keiser Wilhelm II tõstis 
Stephani aadliseisusse
Kambodža, India, Mehhiko, Ekvatoriaal-Guinea
Postkaart enne 1869 
• 1840 Inglismaal, 1848 USAs 
• 1861 võttis leiutaja John P. 
Carltonit USAs postkaardile 
patendi 
• Austria-Ungari eeskujul hakati 
postkaarte välja andma 
• 1870 Soome, Suurbritannia 
• 1871 Belgia, Holland, Taani, 
Kanada 
• 1872 Rootsi, Norra, Venemaa 
(Eesti- ja Liivimaa), Tseilon 
• 1873 USA, Prantsusmaa, 
Serbia, Rumeenia, Hispaania, 
Jaapan 
Inglise kirjaniku Theodor Hook’i kujundatud 
esimene pilt-postkaart 1840.a. Müüdi 
2002.a Londonis oksjonil Läti 
kollektsionäärile
Millal tekkis postiteenistus? 
• Vana-Egiptus 2400 a eKr 
• Hiina 2000 a eKr 
• Babülon 17.saj eKr, Pärsia 6 saj eKr 
• Vana-Rooma, cursus publicus 
• Keskaeg, lõuna pool Alpe 
• Tšingis Khan, örtöö, zam>jaam 
• Louis XIV Prantsusmaa, teede 
rajamine, postijaamad ja postitõllad 
• 1636 Rootsi üleriigiline postimäärus 
• Eesti alal postikorralduse algus 
1638 
• 1840 postmark Suurbritannias 
• 1858 postmark Venemaal 
• 1859 Eesti esimene kiri Tartust Riiga
Miks? 
• Saime vastuse ainult sellele, miks postkaart just selline välja näeb, millal ning 
kus ta kasutusele võeti, aga ... 
• ... miks tekkis üldse vajadus postkaartide järele? 
• ... miks nad kohe nii populaarseks muutusid? (samamoodi nagu näiteks 
fotoportreed) 
• ... millised eeskujud, tavad või traditsioonid mõjutasid postkaartide 
kasutuselevõttu ja ajendasid nende kogumist? 
• ... postkaardil on peale tarbimisväärtuse võib-olla ka mingi sümboolne 
väärtus.
Moderniseerimine 
• infrastruktuur : postikorraldus, 
aurutransport, raud- ja 
maanteed 
• tehnilised eeldused : paberi 
valmistamise, trükkimise ja 
fototehnoloogiate areng 
• sotsiaalsed põhjused : 
rahvastiku kasv, linnastumine, 
industrialiseerimine, kaupade ja 
info liikumise ulatuse ja kiiruse 
kasv, kirjaoskuse kasv, 
tarbijaskonna harjumused 
Kaader filmist “Metropolis” (1925)
Moodsad ajad, 
vanad kombed 
• Pierre Bourdieu : 
klassiühiskonna madalamad 
kihid imiteerivad kõrgemate 
kihtide käitumist ja elustiili, 
kohandades need oma 
võimalustele 
• massitoodete eeskujuks on 
eksklusiivsed tooted, mis 
realiseeritakse odavas 
materjalis ja tehnoloogia abil 
• massitoodete loomiseks peab 
olema nõudlus, tehnoloogia ja 
sobivad (odavad) materjalid 
August Sander. Noored talupojad. 1914
Kaartide vahetamise 
žest 
• etikett ja enda esitlemine 
• visiitkaartide kasutamine 
hakkas välja kujunema 15. 
sajandi Itaalias 
• 18. sajandil hakati trükkima 
spetsiaalselt kujundatud 
visiitkaarte 
• 19. sajandil enda ja/või oma 
ettevõtte reklaam 
• visiitfoto - carte de visite 
Inglise visiitkaart 19. sajandi algusest
Grand Tour 
• Traditsioon sai alguse 17. 
sajandi Inglismaa aadelkonnas 
• Dover – Calais/Ostend – Pariis 
– Genf / Lausanne – üle Alpide 
– Torino / Milano – Firenze – 
Padova – Bologna – Veneetsia 
– Rooma – Napoli (Pompeii) – 
Paestum – Sitsiilia (–) Kreeka 
• 1772 sõna turist esmakasutus 
• 1811 sõna turism esmakasutus
Album – lugusid mäletavate esemete kogum 
• Album (ld k albus valge) algselt 
tahvel avalike teadaannete jaoks, 
ametiisikute nimekiri või külaliste-raamat 
• Eelduseks paberi 
valmistamisoskuse levik 
Euroopasse. 
• Pildialbumite eelkäijateks peetakse 
tühjade puhaste lehtedega köiteid, 
kuhu kasutaja kogus näiteks 
ajaleheväljalõiked, kuivatatud taimi, 
graafilisi lehti, joonistusi, postkaarte 
vms. 
• Kogutud esemeid võidi sealjuures 
kirjeldada, lisada luuletusi, 
filosoofilisi tsitaate vms. 
• Pildialbumite ajaloo võib tagasi viia 
15. sajandi Itaaliasse ning see oli 
seotud kunstikollektsionääride 
tegevusega. Album võimaldas 
kunstiteoseid kompaktselt esitleda 
ja levitada. 
• Seoses trükitehnika odavnemisega, 
laienes ka pildialbumite 
kasutajaskond ning 18.-19. sajandil 
olid need üsna tavalised.
Joonistamine ja 
fotograafia 
• haritus ja joonistusoskus 
• joonistusoskus ja teadus 
• joonistamise abivahendid 
(camera obscura, camera 
lucida) 
• valgusega joonistamine – 
fotograafia 
• William Henry Fox Talbot 
(1800–1877) 
• “Pencil of Nature” - 1846.a 
esimene fotoalbum. 
William Henry Fox Talbot
Tehnilised eeldused 
• fototehnikate areng 
• trükitehnikate areng 
• värvitrükk 
• litograafia (18. sajandi lõpp) 
• tsinkograafia (1920.aa) 
• kvaliteetne paber 
Trükiladumise masinad 1910.-40.aastatel
Kasutusviisid 
• Suveniirkaart 
• Õnnitluskaart 
• Reklaam 
• Visuaalne reportaaž 
(piltuudised) enne Esimest 
maailmasõda. Seejärel võeti 
kasutusele kerged lühema 
säriajaga ja välguga varustatud 
kaamerad ning uued 
tehnoloogiad piltide 
avaldamiseks ajalehtedes) 
Tallinna laulupidu 1910.a.
Eesti postkaart 1894–1944 
• 1872 Venemaal hakatakse välja 
andma postkaarte, 9x14 cm 
• 1894 Venemaal lubatakse 
eraettevõtjatel postkaarte välja 
andma hakata 
• 1910 Jaan Kristin ja Eesti 
vaatekaardid 
• 1911 Johannes ja Peeter Parikas 
• postkaarte trükiti välismaal 
• peamiselt anti Eestis välja 
fotopostkaarte (paljundatud 
fotograafiliselt) 
• 1930.aa hakati Eestis trükkima 
värvilisi postkaarte 
• õnnitluskaardid 
• avaliku elu tegelaste portreed 
• kunstipostkaardid alates 1930.aa
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu 
fotograafiline kogu 
• 1965 Kaarli Naanuri raamatukogust 
Viljandist ca 900 postkaarti 
• 1966 Jüri Rebane annetas oma 
sugulase, kollektsionäär August 
Rebase kogu 
• 1981 algas fotograafilise kogu 
inventeerimine 
• 1987–1999 kõige suuremad 
annetused ja ostud 
• al 2000 rahalised võimalused kogu 
täiendamiseks vähenesid, tekkis 
internetil baseeruv postkaarditurg 
• 2013 fotograafilise kogu 
inventeerimine ja digiteerimine 
• 2015 osa kogust tehakse 
digitaalselt interneti kaudu 
kättesaadavaks 
• digitaalannetused ja fotode 
kollektsioneerimise ajalugu Eestis
Fotograafilise kogu kollektsioonid ja albumid 
• August Rebase (1885–1965) 
kollektsioon – 2300 
• Viktor Kuiki (s. 1937) kollektsioon – 
485 + digiannetus 
• Toomas Karjahärmi (s. 1944) 
Jaapani kollektsioon – 681 
• Tatrikute perekonna fotoalbum 
(1900–1910.aa) 
• Tallinna album (20. sajandi alguse 
tänavapilt) 
• Paul Lanzi Pärnu album (19. sajandi 
lõpp) 
• Oskar Haidaku Narva-fotode album 
(1923); 
• Haapsalu album (1922–1926). 
• Raudtee-ehituse albumid : Narva 
raudteesild (1923), Valga-Koikküla 
raudtee (1923), Tartu-Petseri 
raudtee (enne 1931), 
• Kohtla-Järve III õlivabriku 
käivitamine (1938). 
• Eldor Renteri Tallinna Sõjakooli 
album (1920.aa) 
• Eesti õigeusukirikute album
August Rebane 
(1885–1965) 
• sündinud Tartumaal sepa peres 
• 1900–1904 õpipoiss 
Grenzsteini ja Laasi türkikojas 
Tartus 
• 1904–1907 trükiladuja 
Keiserlikus Senati trükikojas 
• 1907–1908 trükiladuja Helsingi 
Uues Kirjastuses 
• 1908–1944(?) Tallinna Eesti 
Kirjastusühisuse (“Päevalehe”) 
trükikoda 
August Rebase perekond 1915.a.
August Rebase kogu 
• Fotograafilise kogu suurim 
kollektsioon – ca 2300 fotot ja 
postkaarti 
• postkaardid ja fotod 1890.– 
1960.aa, peamiselt Tallinna, 
Tartu ja teiste suuremate 
linnade vaated 
• Vabadussõja monumentide 
kogu 
• Eestist lahkunud baltisakslaste 
postkaardid 20. saj algusest 
Kollektsionäär August Rebane 1957.a
Nõukogude Eesti 
ringvaade nr 3 / 1957 
http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php? 
act=search_detail&a_id=4186&isik=&autor=&esit 
aja=&string=&pealk=nõukogude 
+eesti&mark=&mod=3&lang=et&nocache=14182 
04412
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu 2015.aasta kalender (kujundus Ly Lestberg)
Täname! 
• Anu Iho 
• Aija Sakkova-Merivee 
• Ly Lestberg (kujundus) 
• Harry Liivrand (toimetaja) 
• Janusz Peters (tõlke korrektuur) 
• Jaana Roos 
• Kärt Ots 
• Kertu Maasik 
• Kelly Adamson 
• Anu Mänd 
• Merike Ivask

More Related Content

More from eerokangor

Kunstiajalugu on ju uus eriala.pdf
Kunstiajalugu on ju uus eriala.pdfKunstiajalugu on ju uus eriala.pdf
Kunstiajalugu on ju uus eriala.pdfeerokangor
 
The Problems of Authorship and Dating in the Context of Digitization
The Problems of Authorship and Dating in the Context of DigitizationThe Problems of Authorship and Dating in the Context of Digitization
The Problems of Authorship and Dating in the Context of Digitizationeerokangor
 
Fotograafia ajalugu, 6. loeng
Fotograafia ajalugu, 6. loengFotograafia ajalugu, 6. loeng
Fotograafia ajalugu, 6. loengeerokangor
 
Fotograafia ajalugu, 5. loeng
Fotograafia ajalugu, 5. loengFotograafia ajalugu, 5. loeng
Fotograafia ajalugu, 5. loengeerokangor
 
Fotograafia ajalugu, 4. loeng
Fotograafia ajalugu, 4. loengFotograafia ajalugu, 4. loeng
Fotograafia ajalugu, 4. loengeerokangor
 
Fotograafia ajalugu, 3. loeng
Fotograafia ajalugu, 3. loengFotograafia ajalugu, 3. loeng
Fotograafia ajalugu, 3. loengeerokangor
 
Fotograafia ajalugu, 2. loeng
Fotograafia ajalugu, 2. loengFotograafia ajalugu, 2. loeng
Fotograafia ajalugu, 2. loengeerokangor
 
Fotograafia ajalugu, 1. loeng
Fotograafia ajalugu, 1. loengFotograafia ajalugu, 1. loeng
Fotograafia ajalugu, 1. loengeerokangor
 

More from eerokangor (8)

Kunstiajalugu on ju uus eriala.pdf
Kunstiajalugu on ju uus eriala.pdfKunstiajalugu on ju uus eriala.pdf
Kunstiajalugu on ju uus eriala.pdf
 
The Problems of Authorship and Dating in the Context of Digitization
The Problems of Authorship and Dating in the Context of DigitizationThe Problems of Authorship and Dating in the Context of Digitization
The Problems of Authorship and Dating in the Context of Digitization
 
Fotograafia ajalugu, 6. loeng
Fotograafia ajalugu, 6. loengFotograafia ajalugu, 6. loeng
Fotograafia ajalugu, 6. loeng
 
Fotograafia ajalugu, 5. loeng
Fotograafia ajalugu, 5. loengFotograafia ajalugu, 5. loeng
Fotograafia ajalugu, 5. loeng
 
Fotograafia ajalugu, 4. loeng
Fotograafia ajalugu, 4. loengFotograafia ajalugu, 4. loeng
Fotograafia ajalugu, 4. loeng
 
Fotograafia ajalugu, 3. loeng
Fotograafia ajalugu, 3. loengFotograafia ajalugu, 3. loeng
Fotograafia ajalugu, 3. loeng
 
Fotograafia ajalugu, 2. loeng
Fotograafia ajalugu, 2. loengFotograafia ajalugu, 2. loeng
Fotograafia ajalugu, 2. loeng
 
Fotograafia ajalugu, 1. loeng
Fotograafia ajalugu, 1. loengFotograafia ajalugu, 1. loeng
Fotograafia ajalugu, 1. loeng
 

Postkaardid ja nende kogumine.

  • 1. Postkaardid ja nende kogumine Eero Kangor
  • 2. Postkaardid ja nende kogumine Ülevaade postkaartide ajaloost Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu August Rebase kollektsioon Eero Kangor Nooremteadur ja fotograafilise kogu hoidja Baltika ja vanaraamatute säilitamise osakond Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 12. detsember 2014
  • 3. Miks on vaja rääkida postkaardist? • Kogude avalikustamine, kasutusvõimaluste laiendamine, kasutajate arvu suurendamine • Digiteerimine, andmebaasid, säilitamine ja hoiustamine • Foto ja postkaart kui ajaloodokument ja ese • Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu • Käsikataloog, süstematiseerimine pildil kujutatu järgi, esmatähtis kujutatud objekt ja selle asukoht • Kasutusviisi mõju säilikutele -> digitaliseerimine
  • 4. Postkaart - mis see on? • paksemal paberil teatavate mõõtudega toode, mida kasutatakse teadete edastamiseks • enamasti ühelt poolt illustreeritud ning võib teisel poolel olla varustatud aadressiblanketiga ja postmargi kohta märkiva ruuduga • vaatekaardid, õnnitluskaardid, reklaam, kunstiteoste reproduktsioonid, fotoportreed
  • 7. Esimesed postkaardid • 1. oktoober 1869.a võttis Austria-Ungari postivalitsus kasutusele postkaardid • Postkaarte andis välja postiamet ja neid müüdi postkontorites • Kaardi ühele poole oli trükitud aadressi blankett ja postimaksu tähistav kujutis. Postkaardi teine pool oli jäetud teate kirjutamiseks.
  • 8. Emanuel Herrmann (1839–1902) • Austria-Ungari majandusteadlane • 26. jaanuaril 1869.a tegi Herrmann Austria päevalehes Neue Freie Presse ettepaneku võtta lühiteadete edastamiseks kasutusele avatult ilma ümbrikuta saadetavad kaardid, mille saatmistasu võiks olla tavakirjast kaks ja pool korda odavam.
  • 9. V. M. von Vevanović (1808–1878) • Austria-Ungari Posti- ja Telegraafi Peavalitsuse direktor vabahärra Vincenz Maly von Vevanović • Correspondenzkarte • 8,5 × 12,2 cm • 1869.a oktooris saadeti 1,5 miljonit postkaarti
  • 10. Heinrich Stephan (1831–1897) • eluaegne Saksamaa postitegelane (Stolpi postjaama abilisest Saksa Keisririigi ministriks) • 1865.a tegi Saksa postiühingute kongressil Karlsruhes ettepaneku võtta kasutusele postkaart • standardmõõdus kaart, postmark peale kleepida, saata ilma ümbrikuta, tasu sama, mis kirjal
  • 11. Heinrich von Stephan (1831–1897) • 1874 Ülemaailmne Postiühing • 1872 Saksa Postimuuseum • 1877–1881 Saksamaa telefonivõrgu loomine • 1858 Preisimaa postiajalugu • 1885 keiser Wilhelm II tõstis Stephani aadliseisusse
  • 12. Kambodža, India, Mehhiko, Ekvatoriaal-Guinea
  • 13. Postkaart enne 1869 • 1840 Inglismaal, 1848 USAs • 1861 võttis leiutaja John P. Carltonit USAs postkaardile patendi • Austria-Ungari eeskujul hakati postkaarte välja andma • 1870 Soome, Suurbritannia • 1871 Belgia, Holland, Taani, Kanada • 1872 Rootsi, Norra, Venemaa (Eesti- ja Liivimaa), Tseilon • 1873 USA, Prantsusmaa, Serbia, Rumeenia, Hispaania, Jaapan Inglise kirjaniku Theodor Hook’i kujundatud esimene pilt-postkaart 1840.a. Müüdi 2002.a Londonis oksjonil Läti kollektsionäärile
  • 14. Millal tekkis postiteenistus? • Vana-Egiptus 2400 a eKr • Hiina 2000 a eKr • Babülon 17.saj eKr, Pärsia 6 saj eKr • Vana-Rooma, cursus publicus • Keskaeg, lõuna pool Alpe • Tšingis Khan, örtöö, zam>jaam • Louis XIV Prantsusmaa, teede rajamine, postijaamad ja postitõllad • 1636 Rootsi üleriigiline postimäärus • Eesti alal postikorralduse algus 1638 • 1840 postmark Suurbritannias • 1858 postmark Venemaal • 1859 Eesti esimene kiri Tartust Riiga
  • 15. Miks? • Saime vastuse ainult sellele, miks postkaart just selline välja näeb, millal ning kus ta kasutusele võeti, aga ... • ... miks tekkis üldse vajadus postkaartide järele? • ... miks nad kohe nii populaarseks muutusid? (samamoodi nagu näiteks fotoportreed) • ... millised eeskujud, tavad või traditsioonid mõjutasid postkaartide kasutuselevõttu ja ajendasid nende kogumist? • ... postkaardil on peale tarbimisväärtuse võib-olla ka mingi sümboolne väärtus.
  • 16. Moderniseerimine • infrastruktuur : postikorraldus, aurutransport, raud- ja maanteed • tehnilised eeldused : paberi valmistamise, trükkimise ja fototehnoloogiate areng • sotsiaalsed põhjused : rahvastiku kasv, linnastumine, industrialiseerimine, kaupade ja info liikumise ulatuse ja kiiruse kasv, kirjaoskuse kasv, tarbijaskonna harjumused Kaader filmist “Metropolis” (1925)
  • 17. Moodsad ajad, vanad kombed • Pierre Bourdieu : klassiühiskonna madalamad kihid imiteerivad kõrgemate kihtide käitumist ja elustiili, kohandades need oma võimalustele • massitoodete eeskujuks on eksklusiivsed tooted, mis realiseeritakse odavas materjalis ja tehnoloogia abil • massitoodete loomiseks peab olema nõudlus, tehnoloogia ja sobivad (odavad) materjalid August Sander. Noored talupojad. 1914
  • 18. Kaartide vahetamise žest • etikett ja enda esitlemine • visiitkaartide kasutamine hakkas välja kujunema 15. sajandi Itaalias • 18. sajandil hakati trükkima spetsiaalselt kujundatud visiitkaarte • 19. sajandil enda ja/või oma ettevõtte reklaam • visiitfoto - carte de visite Inglise visiitkaart 19. sajandi algusest
  • 19. Grand Tour • Traditsioon sai alguse 17. sajandi Inglismaa aadelkonnas • Dover – Calais/Ostend – Pariis – Genf / Lausanne – üle Alpide – Torino / Milano – Firenze – Padova – Bologna – Veneetsia – Rooma – Napoli (Pompeii) – Paestum – Sitsiilia (–) Kreeka • 1772 sõna turist esmakasutus • 1811 sõna turism esmakasutus
  • 20. Album – lugusid mäletavate esemete kogum • Album (ld k albus valge) algselt tahvel avalike teadaannete jaoks, ametiisikute nimekiri või külaliste-raamat • Eelduseks paberi valmistamisoskuse levik Euroopasse. • Pildialbumite eelkäijateks peetakse tühjade puhaste lehtedega köiteid, kuhu kasutaja kogus näiteks ajaleheväljalõiked, kuivatatud taimi, graafilisi lehti, joonistusi, postkaarte vms. • Kogutud esemeid võidi sealjuures kirjeldada, lisada luuletusi, filosoofilisi tsitaate vms. • Pildialbumite ajaloo võib tagasi viia 15. sajandi Itaaliasse ning see oli seotud kunstikollektsionääride tegevusega. Album võimaldas kunstiteoseid kompaktselt esitleda ja levitada. • Seoses trükitehnika odavnemisega, laienes ka pildialbumite kasutajaskond ning 18.-19. sajandil olid need üsna tavalised.
  • 21. Joonistamine ja fotograafia • haritus ja joonistusoskus • joonistusoskus ja teadus • joonistamise abivahendid (camera obscura, camera lucida) • valgusega joonistamine – fotograafia • William Henry Fox Talbot (1800–1877) • “Pencil of Nature” - 1846.a esimene fotoalbum. William Henry Fox Talbot
  • 22. Tehnilised eeldused • fototehnikate areng • trükitehnikate areng • värvitrükk • litograafia (18. sajandi lõpp) • tsinkograafia (1920.aa) • kvaliteetne paber Trükiladumise masinad 1910.-40.aastatel
  • 23. Kasutusviisid • Suveniirkaart • Õnnitluskaart • Reklaam • Visuaalne reportaaž (piltuudised) enne Esimest maailmasõda. Seejärel võeti kasutusele kerged lühema säriajaga ja välguga varustatud kaamerad ning uued tehnoloogiad piltide avaldamiseks ajalehtedes) Tallinna laulupidu 1910.a.
  • 24. Eesti postkaart 1894–1944 • 1872 Venemaal hakatakse välja andma postkaarte, 9x14 cm • 1894 Venemaal lubatakse eraettevõtjatel postkaarte välja andma hakata • 1910 Jaan Kristin ja Eesti vaatekaardid • 1911 Johannes ja Peeter Parikas • postkaarte trükiti välismaal • peamiselt anti Eestis välja fotopostkaarte (paljundatud fotograafiliselt) • 1930.aa hakati Eestis trükkima värvilisi postkaarte • õnnitluskaardid • avaliku elu tegelaste portreed • kunstipostkaardid alates 1930.aa
  • 25. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu • 1965 Kaarli Naanuri raamatukogust Viljandist ca 900 postkaarti • 1966 Jüri Rebane annetas oma sugulase, kollektsionäär August Rebase kogu • 1981 algas fotograafilise kogu inventeerimine • 1987–1999 kõige suuremad annetused ja ostud • al 2000 rahalised võimalused kogu täiendamiseks vähenesid, tekkis internetil baseeruv postkaarditurg • 2013 fotograafilise kogu inventeerimine ja digiteerimine • 2015 osa kogust tehakse digitaalselt interneti kaudu kättesaadavaks • digitaalannetused ja fotode kollektsioneerimise ajalugu Eestis
  • 26. Fotograafilise kogu kollektsioonid ja albumid • August Rebase (1885–1965) kollektsioon – 2300 • Viktor Kuiki (s. 1937) kollektsioon – 485 + digiannetus • Toomas Karjahärmi (s. 1944) Jaapani kollektsioon – 681 • Tatrikute perekonna fotoalbum (1900–1910.aa) • Tallinna album (20. sajandi alguse tänavapilt) • Paul Lanzi Pärnu album (19. sajandi lõpp) • Oskar Haidaku Narva-fotode album (1923); • Haapsalu album (1922–1926). • Raudtee-ehituse albumid : Narva raudteesild (1923), Valga-Koikküla raudtee (1923), Tartu-Petseri raudtee (enne 1931), • Kohtla-Järve III õlivabriku käivitamine (1938). • Eldor Renteri Tallinna Sõjakooli album (1920.aa) • Eesti õigeusukirikute album
  • 27. August Rebane (1885–1965) • sündinud Tartumaal sepa peres • 1900–1904 õpipoiss Grenzsteini ja Laasi türkikojas Tartus • 1904–1907 trükiladuja Keiserlikus Senati trükikojas • 1907–1908 trükiladuja Helsingi Uues Kirjastuses • 1908–1944(?) Tallinna Eesti Kirjastusühisuse (“Päevalehe”) trükikoda August Rebase perekond 1915.a.
  • 28. August Rebase kogu • Fotograafilise kogu suurim kollektsioon – ca 2300 fotot ja postkaarti • postkaardid ja fotod 1890.– 1960.aa, peamiselt Tallinna, Tartu ja teiste suuremate linnade vaated • Vabadussõja monumentide kogu • Eestist lahkunud baltisakslaste postkaardid 20. saj algusest Kollektsionäär August Rebane 1957.a
  • 29. Nõukogude Eesti ringvaade nr 3 / 1957 http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php? act=search_detail&a_id=4186&isik=&autor=&esit aja=&string=&pealk=nõukogude +eesti&mark=&mod=3&lang=et&nocache=14182 04412
  • 30. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu 2015.aasta kalender (kujundus Ly Lestberg)
  • 31. Täname! • Anu Iho • Aija Sakkova-Merivee • Ly Lestberg (kujundus) • Harry Liivrand (toimetaja) • Janusz Peters (tõlke korrektuur) • Jaana Roos • Kärt Ots • Kertu Maasik • Kelly Adamson • Anu Mänd • Merike Ivask