Ülevaade postkaartide kasutuselevõtu ajaloost ja postkaardi kui massitoote kujunemisest, seda mõjutanud teguritest, eeskujudest jne. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafilise kogu ülevaade. August Rebase kollektsiooni ülevaade.
2. Postkaardid ja nende kogumine
Ülevaade postkaartide ajaloost
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu
August Rebase kollektsioon
Eero Kangor
Nooremteadur ja fotograafilise kogu hoidja
Baltika ja vanaraamatute säilitamise osakond
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
12. detsember 2014
3. Miks on vaja rääkida postkaardist?
• Kogude avalikustamine, kasutusvõimaluste laiendamine, kasutajate arvu
suurendamine
• Digiteerimine, andmebaasid, säilitamine ja hoiustamine
• Foto ja postkaart kui ajaloodokument ja ese
• Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu fotograafiline kogu
• Käsikataloog, süstematiseerimine pildil kujutatu järgi, esmatähtis kujutatud
objekt ja selle asukoht
• Kasutusviisi mõju säilikutele -> digitaliseerimine
4. Postkaart -
mis see on?
• paksemal paberil teatavate
mõõtudega toode, mida
kasutatakse teadete
edastamiseks
• enamasti ühelt poolt
illustreeritud ning võib teisel
poolel olla varustatud
aadressiblanketiga ja postmargi
kohta märkiva ruuduga
• vaatekaardid, õnnitluskaardid,
reklaam, kunstiteoste
reproduktsioonid, fotoportreed
7. Esimesed
postkaardid
• 1. oktoober 1869.a võttis
Austria-Ungari postivalitsus
kasutusele postkaardid
• Postkaarte andis välja
postiamet ja neid müüdi
postkontorites
• Kaardi ühele poole oli trükitud
aadressi blankett ja postimaksu
tähistav kujutis. Postkaardi
teine pool oli jäetud teate
kirjutamiseks.
8. Emanuel Herrmann
(1839–1902)
• Austria-Ungari
majandusteadlane
• 26. jaanuaril 1869.a tegi
Herrmann Austria päevalehes
Neue Freie Presse ettepaneku
võtta lühiteadete edastamiseks
kasutusele avatult ilma
ümbrikuta saadetavad kaardid,
mille saatmistasu võiks olla
tavakirjast kaks ja pool korda
odavam.
9. V. M. von Vevanović
(1808–1878)
• Austria-Ungari Posti- ja
Telegraafi Peavalitsuse direktor
vabahärra Vincenz Maly von
Vevanović
• Correspondenzkarte
• 8,5 × 12,2 cm
• 1869.a oktooris saadeti 1,5
miljonit postkaarti
10. Heinrich Stephan
(1831–1897)
• eluaegne Saksamaa
postitegelane (Stolpi postjaama
abilisest Saksa Keisririigi
ministriks)
• 1865.a tegi Saksa
postiühingute kongressil
Karlsruhes ettepaneku võtta
kasutusele postkaart
• standardmõõdus kaart,
postmark peale kleepida, saata
ilma ümbrikuta, tasu sama, mis
kirjal
11. Heinrich von Stephan
(1831–1897)
• 1874 Ülemaailmne Postiühing
• 1872 Saksa Postimuuseum
• 1877–1881 Saksamaa
telefonivõrgu loomine
• 1858 Preisimaa postiajalugu
• 1885 keiser Wilhelm II tõstis
Stephani aadliseisusse
13. Postkaart enne 1869
• 1840 Inglismaal, 1848 USAs
• 1861 võttis leiutaja John P.
Carltonit USAs postkaardile
patendi
• Austria-Ungari eeskujul hakati
postkaarte välja andma
• 1870 Soome, Suurbritannia
• 1871 Belgia, Holland, Taani,
Kanada
• 1872 Rootsi, Norra, Venemaa
(Eesti- ja Liivimaa), Tseilon
• 1873 USA, Prantsusmaa,
Serbia, Rumeenia, Hispaania,
Jaapan
Inglise kirjaniku Theodor Hook’i kujundatud
esimene pilt-postkaart 1840.a. Müüdi
2002.a Londonis oksjonil Läti
kollektsionäärile
14. Millal tekkis postiteenistus?
• Vana-Egiptus 2400 a eKr
• Hiina 2000 a eKr
• Babülon 17.saj eKr, Pärsia 6 saj eKr
• Vana-Rooma, cursus publicus
• Keskaeg, lõuna pool Alpe
• Tšingis Khan, örtöö, zam>jaam
• Louis XIV Prantsusmaa, teede
rajamine, postijaamad ja postitõllad
• 1636 Rootsi üleriigiline postimäärus
• Eesti alal postikorralduse algus
1638
• 1840 postmark Suurbritannias
• 1858 postmark Venemaal
• 1859 Eesti esimene kiri Tartust Riiga
15. Miks?
• Saime vastuse ainult sellele, miks postkaart just selline välja näeb, millal ning
kus ta kasutusele võeti, aga ...
• ... miks tekkis üldse vajadus postkaartide järele?
• ... miks nad kohe nii populaarseks muutusid? (samamoodi nagu näiteks
fotoportreed)
• ... millised eeskujud, tavad või traditsioonid mõjutasid postkaartide
kasutuselevõttu ja ajendasid nende kogumist?
• ... postkaardil on peale tarbimisväärtuse võib-olla ka mingi sümboolne
väärtus.
16. Moderniseerimine
• infrastruktuur : postikorraldus,
aurutransport, raud- ja
maanteed
• tehnilised eeldused : paberi
valmistamise, trükkimise ja
fototehnoloogiate areng
• sotsiaalsed põhjused :
rahvastiku kasv, linnastumine,
industrialiseerimine, kaupade ja
info liikumise ulatuse ja kiiruse
kasv, kirjaoskuse kasv,
tarbijaskonna harjumused
Kaader filmist “Metropolis” (1925)
17. Moodsad ajad,
vanad kombed
• Pierre Bourdieu :
klassiühiskonna madalamad
kihid imiteerivad kõrgemate
kihtide käitumist ja elustiili,
kohandades need oma
võimalustele
• massitoodete eeskujuks on
eksklusiivsed tooted, mis
realiseeritakse odavas
materjalis ja tehnoloogia abil
• massitoodete loomiseks peab
olema nõudlus, tehnoloogia ja
sobivad (odavad) materjalid
August Sander. Noored talupojad. 1914
18. Kaartide vahetamise
žest
• etikett ja enda esitlemine
• visiitkaartide kasutamine
hakkas välja kujunema 15.
sajandi Itaalias
• 18. sajandil hakati trükkima
spetsiaalselt kujundatud
visiitkaarte
• 19. sajandil enda ja/või oma
ettevõtte reklaam
• visiitfoto - carte de visite
Inglise visiitkaart 19. sajandi algusest
19. Grand Tour
• Traditsioon sai alguse 17.
sajandi Inglismaa aadelkonnas
• Dover – Calais/Ostend – Pariis
– Genf / Lausanne – üle Alpide
– Torino / Milano – Firenze –
Padova – Bologna – Veneetsia
– Rooma – Napoli (Pompeii) –
Paestum – Sitsiilia (–) Kreeka
• 1772 sõna turist esmakasutus
• 1811 sõna turism esmakasutus
20. Album – lugusid mäletavate esemete kogum
• Album (ld k albus valge) algselt
tahvel avalike teadaannete jaoks,
ametiisikute nimekiri või külaliste-raamat
• Eelduseks paberi
valmistamisoskuse levik
Euroopasse.
• Pildialbumite eelkäijateks peetakse
tühjade puhaste lehtedega köiteid,
kuhu kasutaja kogus näiteks
ajaleheväljalõiked, kuivatatud taimi,
graafilisi lehti, joonistusi, postkaarte
vms.
• Kogutud esemeid võidi sealjuures
kirjeldada, lisada luuletusi,
filosoofilisi tsitaate vms.
• Pildialbumite ajaloo võib tagasi viia
15. sajandi Itaaliasse ning see oli
seotud kunstikollektsionääride
tegevusega. Album võimaldas
kunstiteoseid kompaktselt esitleda
ja levitada.
• Seoses trükitehnika odavnemisega,
laienes ka pildialbumite
kasutajaskond ning 18.-19. sajandil
olid need üsna tavalised.
21. Joonistamine ja
fotograafia
• haritus ja joonistusoskus
• joonistusoskus ja teadus
• joonistamise abivahendid
(camera obscura, camera
lucida)
• valgusega joonistamine –
fotograafia
• William Henry Fox Talbot
(1800–1877)
• “Pencil of Nature” - 1846.a
esimene fotoalbum.
William Henry Fox Talbot
22. Tehnilised eeldused
• fototehnikate areng
• trükitehnikate areng
• värvitrükk
• litograafia (18. sajandi lõpp)
• tsinkograafia (1920.aa)
• kvaliteetne paber
Trükiladumise masinad 1910.-40.aastatel
23. Kasutusviisid
• Suveniirkaart
• Õnnitluskaart
• Reklaam
• Visuaalne reportaaž
(piltuudised) enne Esimest
maailmasõda. Seejärel võeti
kasutusele kerged lühema
säriajaga ja välguga varustatud
kaamerad ning uued
tehnoloogiad piltide
avaldamiseks ajalehtedes)
Tallinna laulupidu 1910.a.
24. Eesti postkaart 1894–1944
• 1872 Venemaal hakatakse välja
andma postkaarte, 9x14 cm
• 1894 Venemaal lubatakse
eraettevõtjatel postkaarte välja
andma hakata
• 1910 Jaan Kristin ja Eesti
vaatekaardid
• 1911 Johannes ja Peeter Parikas
• postkaarte trükiti välismaal
• peamiselt anti Eestis välja
fotopostkaarte (paljundatud
fotograafiliselt)
• 1930.aa hakati Eestis trükkima
värvilisi postkaarte
• õnnitluskaardid
• avaliku elu tegelaste portreed
• kunstipostkaardid alates 1930.aa
25. Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu
fotograafiline kogu
• 1965 Kaarli Naanuri raamatukogust
Viljandist ca 900 postkaarti
• 1966 Jüri Rebane annetas oma
sugulase, kollektsionäär August
Rebase kogu
• 1981 algas fotograafilise kogu
inventeerimine
• 1987–1999 kõige suuremad
annetused ja ostud
• al 2000 rahalised võimalused kogu
täiendamiseks vähenesid, tekkis
internetil baseeruv postkaarditurg
• 2013 fotograafilise kogu
inventeerimine ja digiteerimine
• 2015 osa kogust tehakse
digitaalselt interneti kaudu
kättesaadavaks
• digitaalannetused ja fotode
kollektsioneerimise ajalugu Eestis
26. Fotograafilise kogu kollektsioonid ja albumid
• August Rebase (1885–1965)
kollektsioon – 2300
• Viktor Kuiki (s. 1937) kollektsioon –
485 + digiannetus
• Toomas Karjahärmi (s. 1944)
Jaapani kollektsioon – 681
• Tatrikute perekonna fotoalbum
(1900–1910.aa)
• Tallinna album (20. sajandi alguse
tänavapilt)
• Paul Lanzi Pärnu album (19. sajandi
lõpp)
• Oskar Haidaku Narva-fotode album
(1923);
• Haapsalu album (1922–1926).
• Raudtee-ehituse albumid : Narva
raudteesild (1923), Valga-Koikküla
raudtee (1923), Tartu-Petseri
raudtee (enne 1931),
• Kohtla-Järve III õlivabriku
käivitamine (1938).
• Eldor Renteri Tallinna Sõjakooli
album (1920.aa)
• Eesti õigeusukirikute album
27. August Rebane
(1885–1965)
• sündinud Tartumaal sepa peres
• 1900–1904 õpipoiss
Grenzsteini ja Laasi türkikojas
Tartus
• 1904–1907 trükiladuja
Keiserlikus Senati trükikojas
• 1907–1908 trükiladuja Helsingi
Uues Kirjastuses
• 1908–1944(?) Tallinna Eesti
Kirjastusühisuse (“Päevalehe”)
trükikoda
August Rebase perekond 1915.a.
28. August Rebase kogu
• Fotograafilise kogu suurim
kollektsioon – ca 2300 fotot ja
postkaarti
• postkaardid ja fotod 1890.–
1960.aa, peamiselt Tallinna,
Tartu ja teiste suuremate
linnade vaated
• Vabadussõja monumentide
kogu
• Eestist lahkunud baltisakslaste
postkaardid 20. saj algusest
Kollektsionäär August Rebane 1957.a
29. Nõukogude Eesti
ringvaade nr 3 / 1957
http://www.filmi.arhiiv.ee/fis/index.php?
act=search_detail&a_id=4186&isik=&autor=&esit
aja=&string=&pealk=nõukogude
+eesti&mark=&mod=3&lang=et&nocache=14182
04412