Kristeli kinda lugu

1. Kristel Rjabov 7.C

2. Elas kord sõjajumal
nimega Ares. Kui
Ares suri,
otsustasid teised
jumalad teha
midagi tema
mälestuseks. Nad
otsustasid teha
kindad, millest
kätte pannes
kandub kandjale
üle kogu Arese
võim.

3. Kaks sinist lõnga
annetas selleks
puhuks merejumal
Poseidon. Need
lõngad olid
valminud kõige
erilisemas vetevalla
kohas: seal, kus said
kokku kolm merd.

4. See töö usaldati
sepajumalale,
Hephaistosele.
Hephaistos oli
väga uhke, ja
asus kohe
guugeldama,
kuidas kududa.

5. Algus läks lihtsalt.
Ainus, mida
tegema pidi, oli ju
soonikut kududa,
ja siis mustrit
tegema hakkama.
Jumalad valisid
selleks lihtsa
ruudulise mustri.
Ares oli alati olnud
vennike, kellele
meeldib kõik
lihtsana.

6. Siis tuli
keerulisem
punkt, milleks
oli pöial. Ei
saanud
Hephaistos aru,
miks peab
pöidla vahele
jätma ja alles
viimasena
kuduma. Ja väga
raske oli nende
silmuste juurde
tekitamine ka.

7. Aga ka pöidlast saadi
lõpuks mööda. Edasi
läks sama lihtsalt, kui
alguses. Kinda otsas
pidi kahandama
hakkama. Kui kõik oli
valmis, hakati pöialt
kuduma. Pöidla
kudumiseks pidi
leidma veel silmuseid.
Aga siis sai kinnas
valmis.
Kinnas peideti kirstu
sees ära. Keegi pole
veel leidnud kuulsat
Arese Võlukinnast.

8. Inspiratsiooniks
kinda
tegemiseks
võtsin selle
pildi. Mulle
meeldis kinda
muster, kuid
ma tegin seda
veid ümber.
Sinine tundus
ilus, niiet ma
otsustasingi
teha kindad
kahe erineva
sinisega.

9. Ainus mida mina nipiks ütleks
on see, et võtke kudumisasjade
jaoks eraldi kott ja ärge pange
seda koolikoti sisse. Nii võivad
väga suure tõenäosusega
varraste pealt silmused maha
tulla.