1. 1.Mitu pealinna on Eestis?
A Türi
Türi on kaunis ja külalislahke aedlinn Kesk-Eestis, mis asub Pärnu jõe kaldal. Siin on
palju rohelust- pargid, hooldatud puiesteed ja kaunid koduaiad.
Linnaõigused sai Türi 2. juulil 1926. Asudes Eesti südames on Türi hea koht väljasõitudeks,
aga ka peatuseks pikemal teekonnal. Sisse võib põigata Eesti Ringhäälingumuuseumisse või
kirikusse. Puhkuseks sobib kena tehisjärv või kanuumatk Pärnu jõel
12. mail 2000 kuulutas Eesti peaminister Mart Laar Türi Eestimaa kevadpealinnaks.
Idee sai alguse 1998. aastal, mil Ülo Russak tegi ettepaneku, et Türi sobiks oma kevadiste
suurürituste ja kaunite koduaedadega kandma kevadpealinna nime.
Nüüd tuntaksegi Türit kevadpealinnana ja lillelaada toimumiskohana. Linnas jalutades näeb
hoolitsetud koduaedasid, kus saab tutvuda rikkaliku taimevalikuga. Kevadpealinna avamisel
ja lõpetamisel kasutatakse tunnusmuusikat. Kasutusel on suveniirtempel. Kevadpealinna
maskott on mururoheline ja lilleline Murumoor.
B Pärnu
1930. aastatel ehitati Pärnus välja moodne, peagi rahvusvahelist tuntust kogunud suvepealinn,
kus paiknes Eesti presidendi suveresidents. Nii on see ka tänasel päeval. Lisaks soojale
mereveele ja kuumale rannaliivale meelitab inimesi Pärnusse vőimalus omaette olla.
Suvel ei ole Pärnus kunagi igav. Siin mängitakse rannavollet, tehakse rannaaeroobikat ja
kurameeritakse. . Kellele restoranid vői ööklubid, kellele teater vői filmifestival, kellele
tenniseväljakud, džäss vői hoopis klassikaline muusika. Kohalik ajaleht Pärnu Postimees on
Eesti vanim eestikeelne väljaanne ja annab Sulle teada, milliseid üritusi võid täna külastada.
Mereranda minnes möödud sa kunagise ärirahva ehitatud villadest, mis on tänaseks korda
tehtud ja milledest uhkeim on juugendstiilis Ammende Villa. Näed Kuursaali, kus omal ajal
musitseeris legendaarne helilooja Raimond Valgre ja praegu tegutseb muusikasalong.
Kontserte antakse nii uhiuues Kontserdimajas, suurepärase akustikaga Raekoja saalis kui ka
Eliisabeti kirikus, mis on kuulus oma kaunikõlalise oreli poolest.
Romantiline promenaad viib sind mööda Mudaravilast, mis on ühtaegu nii arhitektuuriline
pärl kui ka sanatoorium
Kui Sulle ei sobi rahvarohkus plaaži südames, võid liikuda muuli poole, mis rajati Vene
keisrinna Katarina II käsul ja millest on sündinud loendamatuid legende armastusest
C Otepää
Enne Pariisi tuleb ikka Nuustakul ära käia, pealegi on seal nii mõndagi huvitavat ja
ainulaadset. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää
linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles “Nusstage”). Kui 1862. aastal sai
tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega, milline vahetati ajaloolise Otepää nime
vastu välja alles 60 aastat hiljem (1922). Siinses kirikus õnnistati 121 aastat tagasi( 1884)
meie sini-must-valge lipp. Linna nimetust kannab Otepää alates 1. aprillist 1936, tänapäeval
elab siin ca 2500 inimest.
Talvepealinn Otepää on kaunis aastaringselt. Muinasaega meenutab oti( karua) pea kujuline
linnamägi, silma rõõmustavad arvukad kuplid ja järvesilmad, kaunis Pühajärv, Väike
Munamägi.
Otepää kannab talvepealinna nime seepärast, et seal toimuvad Eesti talihooaja
tippsündmused: Murdmaasuusatamise MK etapp, Lumelauahüpete Euroopa Karikaetapp,
Tartu Maraton, Kuldkala, Lõuna-Eesti ralli, Kekkose suusasõit jne. Lisaks sellele jagub
üritusi ja spordivõistlusi igaks nädalavahetuseks. Otepääl selgitatakse pea kõikide talialade
Eesti meistrid.