„TERMINIÕPETUS”tiiu  erelt<br />Anna Elisabeth Vaher<br />Aleksandra Zeregelja<br />Margareth Kimm<br />WRT- 2<br />
Mis on terminoloogia?<br />Ontoloogilises tähenduses mõistetakse terminoloogiana mingil erialal tarvitatavate oskussõnade ...
Peale selle eristatakse terminoloogiat rakendusala ulatuse järgi.<br />
Oskuskeel ja üldkeel<br /><ul><li>Oskuskeel on kirjakeele allkeel.
Üldkeel on kirjakeele tuumosa, mida ühisvarana vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond.
NÄIDE OSKUS- JA ÜLDKEELEST</li></ul>	Haige manustab ravimit peroraalselt. <br />	Ants võtab rohtu.<br />
<ul><li>Üld- ja oskuskeele sõnavara vahel toimub mõlemasuunaline liikumine.
NÄITEKS INFARKT</li></ul>Meditsiinikeeles märgib see elundi või selle osa kärbust.<br />Üldkeeles on sõna tähendus kitsene...
Oskussõnastumisest ja üldsõnastumisest<br /><ul><li>Oskussõnad muudavad oma asukohta ja liiguvad rohkem keskme poole.</li>...
Mis on termin?<br /><ul><li>Olgu ta sõna või sõnaühend, kujutab ta endast üht märki, millele vastab üks mõiste.
Termin kuulub mõistevälja ja sõnast saab termin oma mõisteväljas.</li></li></ul><li>Üks termin – mitu mõistet<br /><ul><li...
NÄITEKS SILD (liik rajatisi, teatav võimlemisharjutus, hambaplaat)</li></li></ul><li><ul><li>Homonüümia on tähiste ja mõis...
NÄITEKS PARK (teatav haljasasla, sõidukite seisu- ja remondipark, parkaine)</li></li></ul><li>Üks mõiste – mitu terminit<b...
Eri teadus- ja tegevusalad annavad ühele ja samale objektile eri terminid.</li></ul>NÄITEKS  põhjavesi ja pinnasevesi<br /...
<ul><li>Esialgne termin on ebaõnnestunud ja otsitakse paremat lahendust.</li></ul>NÄITEKS akustiline agregaat  - kõlar<br ...
<ul><li> Esialgses terminis ei teatud aimata mõiste arengut.
Teiste keelte mõjud jõuavad eesti keeles kokku ja annavad ühe mõiste tarvis mitu terminivarianti.
Variandid tekivad puhtkeelelistel põhjustel.</li></ul>NÄITEKS valu seljas - seljavalu<br />
Oma-  ja võõrtermin<br /><ul><li>Võõrterminite kaitsjad:
Kui spetsialist tunneb rahvusvahelisi termineid, on tal kergem lugeda võõrkeelset erialakirjandust.
Rahvusvahelised terminid kergendavad spetsialistide suhtlust
Omaterminid teevad oskuskeele ebatäpseks</li></li></ul><li>Missuguseid asjaolusid võiks oma- või võõrtermini valimisel arv...
Arvestada mõiste tarvitamise ulatust.
Selgitada, kas saadaolev võõrtermin üldse sobib eesti keelde.</li></li></ul><li><ul><li>Uurida, kui head omaterminit on võ...
Võtta võõrterminid igal pool seal, kus mõiste on tihedasti seotud ühe kindla rahvaga.
Ilmutada oma- ja võõrterminite kasutamisel järjekindlust kord juba tehtud valiku alusel.</li></li></ul><li>Termini vormili...
lihttüvisõnad (lakk, aken)
tuletised (ehitis, vormindama)
liitsõnad (roomikauto, isikuandmed)
Sõnaühendid</li></ul>	(helikindel sein, kohtulahendit avalikus-tama, otsust tühistama)<br />
Paronüümsed  terminid<br /><ul><li>Paronüümid e sarnassõnad on sõnad, mida kõlasarnasuse või morfeem-koosseisu osalise kat...
<ul><li>Otsetuletus ehk nulltuletus Nimisõna- </li></ul>dest saadakse tegusõnad.<br />NÄITEKS kloon - kloonima, vänt – vän...
<ul><li>Murdesõnade oskuskeelde toomine</li></ul>	NÄITEKS Arvuti puhul klõpsama, mitte klikkima.<br /><ul><li>Tehiskeelend...
<ul><li>Teistest keeltest laenamine
Suguluskeeltelt –kuva,mehu
Vanakreeka ja ladina keelest või liiderkeelest – inglise keelest: fail, link, sait, server
Tsitaatlaenud: boutique, mainstream,de iure jne
Pärislaenud: aids, meik, taimer, kursor, muffin </li></li></ul><li><ul><li>Tõlkelaenud: teise keele sõnad tõlgitakse oma s...
Tähenduslaenud: olemasolevatele sõnadele laenatakse uus tähendus  kodu – window
Laenlühenditega moodustatud liitsõnad m-pilet, e-hääletus, HIV-nakkus</li></li></ul><li><ul><li>Ladina ja vanakreeka morfe...
Universaalsed: mikro-, hüper-, -loogia, -noomia
Spetsiaalsed: dialekt,sotsiolekt, leksika,leksikoloogia</li></li></ul><li>Termini vastavus keelenormile<br /><ul><li>Termi...
Kokku-lahkukirjutuses
Sageli on muid viise, näiteks lühenenud tüve kasutamine.</li></ul>NÄITEKS lendav kala – lendkala<br /><ul><li>Veel enam tu...
<ul><li>Suure ja väikese algustähe kasutamine isikunimelistes täiendites
Nimi peab olema omastavas mitte nimetavas käändes</li></ul>	NÄITEKS Waldorf-kool – õigem Waldorfi kool<br /><ul><li>Vastum...
Kerghääldatavus: kihtplastplaat, stsientsioloogia – hääldada ebamugav
Libisevad terminid: mägivägi, tikupakuladu, roomikrootorekskavaator
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×

Terminiõpetus ppt

1,074
-1

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total Views
1,074
On Slideshare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
8
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Terminiõpetus ppt

  1. 1. „TERMINIÕPETUS”tiiu erelt<br />Anna Elisabeth Vaher<br />Aleksandra Zeregelja<br />Margareth Kimm<br />WRT- 2<br />
  2. 2. Mis on terminoloogia?<br />Ontoloogilises tähenduses mõistetakse terminoloogiana mingil erialal tarvitatavate oskussõnade hulka. <br />Gnoseoloogilises mõttes on terminoloogia kõigepealt õpetus oskussõnadest, nende tuletamisest, korraldamisest ja tarvitamisest.<br />
  3. 3. Peale selle eristatakse terminoloogiat rakendusala ulatuse järgi.<br />
  4. 4. Oskuskeel ja üldkeel<br /><ul><li>Oskuskeel on kirjakeele allkeel.
  5. 5. Üldkeel on kirjakeele tuumosa, mida ühisvarana vajab kogu rahvuskeele kasutajaskond.
  6. 6. NÄIDE OSKUS- JA ÜLDKEELEST</li></ul> Haige manustab ravimit peroraalselt. <br /> Ants võtab rohtu.<br />
  7. 7. <ul><li>Üld- ja oskuskeele sõnavara vahel toimub mõlemasuunaline liikumine.
  8. 8. NÄITEKS INFARKT</li></ul>Meditsiinikeeles märgib see elundi või selle osa kärbust.<br />Üldkeeles on sõna tähendus kitsenenud ainult südameinfarkti peale.<br />
  9. 9. Oskussõnastumisest ja üldsõnastumisest<br /><ul><li>Oskussõnad muudavad oma asukohta ja liiguvad rohkem keskme poole.</li></ul>NÄITEKS <br />Tehnoloogia, süsteem, projekt<br /><ul><li>Liikumine toimub ka üldkeelest oskuskeelde.</li></ul>NÄITEKS<br /> Keha kui matemaatiline termin<br />
  10. 10. Mis on termin?<br /><ul><li>Olgu ta sõna või sõnaühend, kujutab ta endast üht märki, millele vastab üks mõiste.
  11. 11. Termin kuulub mõistevälja ja sõnast saab termin oma mõisteväljas.</li></li></ul><li>Üks termin – mitu mõistet<br /><ul><li>Polüseemia on tähiste ja mõistete suhe, mille puhul üks tähis esitab kaht või enamat ühiste tunnustega mõistet.
  12. 12. NÄITEKS SILD (liik rajatisi, teatav võimlemisharjutus, hambaplaat)</li></li></ul><li><ul><li>Homonüümia on tähiste ja mõistete suhe, mille puhul üks tähis esitab kaht või enamat mõistet, mis pole omavahel seotud.
  13. 13. NÄITEKS PARK (teatav haljasasla, sõidukite seisu- ja remondipark, parkaine)</li></li></ul><li>Üks mõiste – mitu terminit<br /><ul><li>Kuidas ja miks mitu terminit tekivad?
  14. 14. Eri teadus- ja tegevusalad annavad ühele ja samale objektile eri terminid.</li></ul>NÄITEKS põhjavesi ja pinnasevesi<br /><ul><li>Sama ala spetsialistid kasutavad ühe ja sama mõiste kohta eri termineid.</li></ul>NÄITEKS rahatäht, pangatäht, kupüür <br />
  15. 15. <ul><li>Esialgne termin on ebaõnnestunud ja otsitakse paremat lahendust.</li></ul>NÄITEKS akustiline agregaat - kõlar<br /><ul><li>Eri valdkondades peetakse vajalikuks erisuguselt moodustatud termineid.</li></ul>NÄITEKS oregano – pune<br /> fenkol - apteegitill<br />
  16. 16. <ul><li> Esialgses terminis ei teatud aimata mõiste arengut.
  17. 17. Teiste keelte mõjud jõuavad eesti keeles kokku ja annavad ühe mõiste tarvis mitu terminivarianti.
  18. 18. Variandid tekivad puhtkeelelistel põhjustel.</li></ul>NÄITEKS valu seljas - seljavalu<br />
  19. 19. Oma- ja võõrtermin<br /><ul><li>Võõrterminite kaitsjad:
  20. 20. Kui spetsialist tunneb rahvusvahelisi termineid, on tal kergem lugeda võõrkeelset erialakirjandust.
  21. 21. Rahvusvahelised terminid kergendavad spetsialistide suhtlust
  22. 22. Omaterminid teevad oskuskeele ebatäpseks</li></li></ul><li>Missuguseid asjaolusid võiks oma- või võõrtermini valimisel arvestada?<br /><ul><li>Austada eriala keele olemasolevat sõnavara
  23. 23. Arvestada mõiste tarvitamise ulatust.
  24. 24. Selgitada, kas saadaolev võõrtermin üldse sobib eesti keelde.</li></li></ul><li><ul><li>Uurida, kui head omaterminit on võimalik pakkuda.
  25. 25. Võtta võõrterminid igal pool seal, kus mõiste on tihedasti seotud ühe kindla rahvaga.
  26. 26. Ilmutada oma- ja võõrterminite kasutamisel järjekindlust kord juba tehtud valiku alusel.</li></li></ul><li>Termini vormiline külg<br /><ul><li>Üksiksõnad
  27. 27. lihttüvisõnad (lakk, aken)
  28. 28. tuletised (ehitis, vormindama)
  29. 29. liitsõnad (roomikauto, isikuandmed)
  30. 30. Sõnaühendid</li></ul> (helikindel sein, kohtulahendit avalikus-tama, otsust tühistama)<br />
  31. 31. Paronüümsed terminid<br /><ul><li>Paronüümid e sarnassõnad on sõnad, mida kõlasarnasuse või morfeem-koosseisu osalise kattumise tõtti kiputakse valesti kasutama.</li></ul>NÄITEKS basiilik ja basiilika<br /><ul><li>Hoiduda tuleb üle tuletamisest, paronüümiridade pikendamisest.</li></li></ul><li>Termini allikas ja saamisviis<br /><ul><li>Sõnade ühendamine</li></ul>NÄITEKS käiguvahetusjaam, käiku vahetama<br /><ul><li>Sõnamoodustus=liitmine ja tuletamine</li></ul>NÄITEKSlint +traktor, mürsik, kainik<br /><ul><li>Pöördtuletus - Verbidest saadakse nimi -sõnad või omadussõnad</li></ul>NÄITEKS ravitsema – ravi<br />
  32. 32. <ul><li>Otsetuletus ehk nulltuletus Nimisõna- </li></ul>dest saadakse tegusõnad.<br />NÄITEKS kloon - kloonima, vänt – väntama<br /><ul><li>Kirjakeele sõnale uue tähenduse andmine, metafoor.</li></ul>NÄITEKS Südame vatsake ja koda<br /><ul><li>Sünekdohh - ülekanne kvantiteedisuhte alusel. </li></ul>NÄITEKS pikksaba, kuuppea <br />
  33. 33. <ul><li>Murdesõnade oskuskeelde toomine</li></ul> NÄITEKS Arvuti puhul klõpsama, mitte klikkima.<br /><ul><li>Tehiskeelendite loomine</li></ul> NÄITEKS vaba ehk suvaline kombineerimine (veenma, raal) ja aluskeelendeile toetumine (suits+ udu= sudu)<br />
  34. 34. <ul><li>Teistest keeltest laenamine
  35. 35. Suguluskeeltelt –kuva,mehu
  36. 36. Vanakreeka ja ladina keelest või liiderkeelest – inglise keelest: fail, link, sait, server
  37. 37. Tsitaatlaenud: boutique, mainstream,de iure jne
  38. 38. Pärislaenud: aids, meik, taimer, kursor, muffin </li></li></ul><li><ul><li>Tõlkelaenud: teise keele sõnad tõlgitakse oma sõnaks public transport – ühissõiduk
  39. 39. Tähenduslaenud: olemasolevatele sõnadele laenatakse uus tähendus kodu – window
  40. 40. Laenlühenditega moodustatud liitsõnad m-pilet, e-hääletus, HIV-nakkus</li></li></ul><li><ul><li>Ladina ja vanakreeka morfeemide kasutamine
  41. 41. Universaalsed: mikro-, hüper-, -loogia, -noomia
  42. 42. Spetsiaalsed: dialekt,sotsiolekt, leksika,leksikoloogia</li></li></ul><li>Termini vastavus keelenormile<br /><ul><li>Termin peab olema kooskõlas nüüdis- keele ortograafia,ortoeepia, morfoloofia, sõnamoodustuse, semantika ja stiili-nõuetega.</li></li></ul><li><ul><li>ORTOGRAAFIA
  43. 43. Kokku-lahkukirjutuses
  44. 44. Sageli on muid viise, näiteks lühenenud tüve kasutamine.</li></ul>NÄITEKS lendav kala – lendkala<br /><ul><li>Veel enam tuleks hoiduda v- kesksõna kokkukirjutamisest järgmise nimisõnaga. NÄITEKS lahustuv kohv</li></li></ul><li><ul><li>Mõiste puhul peab arvestama, kas kokkukirjutis tähistab selgelt erinevat mõistet võrreldes samakoosseisulise lahkikirjutisega.</li></ul>NÄITEKS jäme liiv, kuiv aur, tahke sõnnik<br />
  45. 45. <ul><li>Suure ja väikese algustähe kasutamine isikunimelistes täiendites
  46. 46. Nimi peab olema omastavas mitte nimetavas käändes</li></ul> NÄITEKS Waldorf-kool – õigem Waldorfi kool<br /><ul><li>Vastumeelsena külab ka lepingutes suurtähega esitatud Müüja, Töövõtja jne. See on vale.</li></li></ul><li><ul><li>ORTOEEPIA ehk õigehääldusnorm
  47. 47. Kerghääldatavus: kihtplastplaat, stsientsioloogia – hääldada ebamugav
  48. 48. Libisevad terminid: mägivägi, tikupakuladu, roomikrootorekskavaator
  49. 49. Keeles endas reegel konsonantühendite kohta: ei ole ühendit strd – mustrdus – nulltolerants</li></li></ul><li><ul><li>MORFOLOOGIA
  50. 50. Poleks paha oskussõnastikes näidata keeruka astmevaheldusega sõnade käänamist kubel, kubla, kupla, kuplate ja kupal jne
  51. 51. Laadima mitu kasutsvõimalust ajab segadusse. Laeva laaditakse, akut laetakse.</li></li></ul><li><ul><li>TULETUS
  52. 52. Nimisõnaliited
  53. 53. - ja (arvestaja, kruvikeeraja)
  54. 54. -i (lüliti, kinnisti)
  55. 55. -(u)r (kõlar, valvur, puhur)
  56. 56. -mine (kristallimine)
  57. 57. -m (kudum, sulam)
  58. 58. -sus (liiasus)</li></li></ul><li><ul><li>OMADUSSÕNALIITED
  59. 59. NE ja –LINE (seoses mõõtühikutega)</li></ul>Kümnekroonine, kahekümnesendine<br /><ul><li>PÖÖRDSÕNALIITED
  60. 60. -EERI</li></ul> standardiseerima – standardima<br /><ul><li>-U</li></ul>Murenduma, evakueeruma<br />
  61. 61. Sõnade tüvede liitmine<br /><ul><li>Kuidas liita?
  62. 62. Vahendit märkivat täiendosa on püütud järjekindlalt liita nimetavaliselt.
  63. 63. Ainet või materjali märkiv täiendosa tuleb oskuskeeles liita nimetavaliselt.
  64. 64. Kas liita?
  65. 65. Sõnaühend,kus peasõna laiendiks on nimisõna mitmuse omastavas käändes, soovitatakse teha liitnimisõnana. Kodanike ühendus – kodanikuühendus</li></li></ul><li><ul><li>Kolmeosaliste sõnaühendite jagamine. </li></ul>NÄITEKS raudteeületuskoht<br /><ul><li>MIDA LIITA?
  66. 66. Sõnaühendi väheoluline komponent jääb moodustavast liitsõnast välja.majandualased teadmised – majandusteadmised
  67. 67. MIS JÄRJEKORRAS LIITA?
  68. 68. Täiendosa ees ja põhiosa taga.</li></li></ul><li>Termini lühidus<br /><ul><li>Termin peab olema lühike, muidu on ta suhtluses kõlbmatu!!!
  69. 69. Termin peab olema lihtne ja haaratav.
  70. 70. Terminiloome peab olema tugevalt loogikaline, ent ka leidlik.
  71. 71. Tihti tuleb asendada terminit lühendiga.</li></ul>NÄITEKS, E444,FBI<br />
  72. 72. Termininõuete kokkuvõte<br /><ul><li>Ideaal on õigesti orienteeriv, ent lühike termin.
  73. 73. Eestlased on tähtsaks pidanud: selgust, ökonoomsust, esteetilisust+ keele-rikastus,otstarbekus, rahvapära-sust,omapärasus, ajakohasus,vastavus nüüdisnormile.</li></li></ul><li>Keele vastastikune mõju terminiloomes<br /><ul><li>Ületuspõhimõte – parim rahvastevaheline suhtlus, mille pidi tagama terminoloogiline kakskeelsus,mõte oli kasutada mitut eeskuju oskuskeele rajamisel.
  74. 74. Liiderkeel – Ühe eriala liiderkeel on keel, mille sõnavara sel erialal ees sammub ning teiste keelte sama ala sõnavara kujunemist oluliselt mõjutab.</li></li></ul><li>Mõistevälja ja loomuliku keele vastavusse seadmine<br /><ul><li>Kõik mõisted kuuluvad mõistesüsteemi või vähemalt mõistevälja.
  75. 75. Kui mõistete hulk on struktureeritud vastavalt mõistete suhetele, nimetatakse teda mõistesüsteemiks.
  76. 76. Ühe ala oskussõnavaral on terminisüsteemi</li></li></ul><li>Missugune peab oskuskeel olema<br /><ul><li>SELGUS (Mida tahad öelda, loogiline ülesehitus, ära kaota kirjutajamina)
  77. 77. TÄPSUS (Ära topi kõike 1 lausesse, eelista isikulist tegumoodi, pea lugu lugejast)
  78. 78. ÖKONOOMIA (Eelista verbi ennast)
  79. 79. SAA KA ISE TÄPSELT ARU, MIS TEIL ON KIRJA PANDUD!</li></li></ul><li>Terminoloogiatöö vormid<br />
  80. 80. <ul><li>Mõisteühtlus – tegevus kahe või mitme omavahel tihedalt seotud mõiste vaheliste väikeste erinevuste vähendamiseks või kõrvaldamiseks.
  81. 81. Terminiühtlus – on tegevus, mis viib ühe mõiste tähistamiseni eri keeltes selliste terminitega, mis kajastavad samu või sarnaseid tunnuseid või millel on sama või erinev kuju.</li></li></ul><li>Oskussõnastikud<br />Oskussõnastik ehk terminisõnastik on ühe või mitme eriala mõistete ja terminitega seotud infot esitatavate terminiartilkite kogu.<br />Seletussõnastik on oskussõnastik, mis sisaldab ühe või mitme eriala termineid ja määratlusi.<br />Tõlkesõnastik on oskussõnastik, mis sisaldab loetelu ühe või mitme eriala termineist koos vastetega ühes või mitmes keeles.<br />
  82. 82. Õppesõnastik on oskussõnastik, mis sisaldab ühe eriala või valdkonna õppurile tarvilikud põhiterminid, olles kas tõlke- või seletussõnastik.<br />Terminiartikkel on oskussõnastiku osa, mis sisaldab ühe mõistega seotud infot. <br />Oskusleksikograafia on leksikograafia kui sõnastike tegemise õpetuse ja praktika osa, mille tegevusobjektiks on oskussõnastikud.<br />
  83. 83. <ul><li>ÜLESEHITUS
  84. 84. Makrostruktuur – sõnastiku üldine ülesehitus – põhi- ja abiosade koosseis ja asetus.
  85. 85. Mikrostruktuur – terminiartiklite ülesehitus.</li></li></ul><li><ul><li>Tähestikulises sõnastikus on terminid järjestatud alfabeetilisel alusel.Omakorda on 2 alaliiki.</li></ul>Lihttähestikuline – mitmesõnaliste terminite komponendid jäävad normaalsesse süntaktilisse järjestusse.<br />Pesatähestikuline – esitab mitmesõnaliste terminite komponentidest esimesena põhisõna<br />Mõisteline – märksõnad on esitatud mõisterühmade kaupa või rühmitatud teemajaotisteks<br />
  86. 86. <ul><li>OTSTARVE</li></ul>Passiivne sõnastik aitab lähtekeelset teksti lugeda või kuulata inimesel, kes lähtekeelt ei oska või oskab kehvasti.<br />Aktiivne sõnastik peab andma inimesele abi omaks kirjalikuks või suuliseks tekstiloomeks.<br />Sagedussõnastik peab näitama, missugused sõnad mingil erialal või valdkonnas sagedamini korduvad.<br />
  87. 87. Pöördsõnastik esitab sõnad pöördjärjestuses, st sõnade tähestikulisel järjestamisel on liigutud sõna lõpust alguse poole, vastupidi tavalisele suunale.<br />Tesaurus on infootsikeele märksõnu ja nendevahelisi seoseid esitav sõnastik. Põhikomponendid on leksikaalne andmebaas ja kasutajaliides.<br />Lühendisõnastik esitab ühe eriala või valdkonna lühendeid ühes või kõrvutavalt mitmes keeles.<br />
  88. 88. Tõhusus oleneb<br />OPTIMAALSUS Ei ole liiga vähe ega liiga palju<br />INFOMAHT Esitama peab vaid vajaliku, mittevajalik välja<br />INFOESITUSVIIS Ühtlustatud ja hõlpsasti arusaadav<br />
  89. 89. TÄNAME KUULAMAST!<br />
  1. A particular slide catching your eye?

    Clipping is a handy way to collect important slides you want to go back to later.

×