10. MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI: -kaitsekorra üldpõhimõtted -sihtkaitsevööndid -piiranguvööndi LOODUSKAITSESEADUS: “Maastikukaitseala on kaitseala, mis on loodud maastikusäilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseksjakasutamisereguleerimiseks.”
14. „Me elame oma mälestustes, lapsepõlveideaalides, kujutlustes, väärtushinnangutes. Nendele tuginedes loome me oma maastikku ja pärandame selle siis oma tulevastele põlvedele. Kultuurmaastik saab otsa siis, kui sureb viimane lugu.”
18. „Inimese käe läbi inetuks, troostituks ja elutuks muudetud maastikud sünnitavad ka vastava inimtõu, kes räägib vaest, inetut ja elutut keelt.”
19.
20. Kull, K. Mis tähendab metsarahvas: looduse loodud eestlasest ja tema maastike keelest. Kogumikus Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. 2001. H. Palang, H. Sooväli (toim). Tartu. Tartu Ülikool. Geograafia Instituut. Lk 114
21. Leppik, E. Neeruti – nii muistne ja nii tänapäevane rändaja rõõm. Neeruti ja tema lähikonna ajalooline taust. 2002. [ http://www.neerutiselts.ee/?do=sisu&id=89], 14.03.10
31. Luik ,V. Mis on maastik? Kogumikus Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. 2001. H. Palang, H. Sooväli (toim). Tartu. Tartu Ülikool. Geograafia Instituut. Lk 7
32. “Palang, H. Maastikest siin raamatus. Kogumikus Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. 2001. H. Palang, H. Sooväli (toim). Tartu. Tartu Ülikool. Geograafia Instituut. Lk 9.
33. Kull, K. Mis tähendab metsarahvas: looduse loodud eestlasest ja tema maastike keelest. Kogumikus Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. 2001. H. Palang, H. Sooväli (toim). Tartu. Tartu Ülikool. Geograafia Instituut. Lk 96.
34. Jagomägi, J. Ümbritseva tajumine – erinevad seisukohad, erinevad lähenemised. Kogumikus Maastik: loodus ja kultuur. Maastikukäsitlusi Eestis. 2001. H. Palang, H. Sooväli (toim). Tartu. Tartu Ülikool. Geograafia Instituut. Lk 117.