1. 1
Trait-based view
Janno Luts ja Peeter Maripuu
Tallinn 2010

2. Wikipedia (2010) 2
Juhtum
Rahvaliit ja Villu Reiljan - Case
 1995–1999 keskkonnaminister
 2000–2007 Eestimaa Rahvaliidu esimees
 2001 juhtis edukalt kampaaniat Arnold Rüütel
presidendiks
 mai 2010 – Rahvaliidust ära
Eestimaa Rahvaliit,
 1999 asutamine
 1999-2003 – 11 kohta riigikogus
 2003-2007 – 13+3=16 kohta riigikogus
 2007-2011 – 6-4=2 kohta riigikogus

3. Rillo (2010) Loeng 3, Kirkpatrick (1991) 3
Teooriavaldkonna meeldetuletus
Trait-based view – Isiksuse seadumuste teooria
 19. – 20.saj algus – “Great man theory”
 Juhi iseloomujooned on kaasasündinud
 20. saj algus Trait-based view
 Juhi iseloomujooned erinevad mitte juhtide omadest
 Kaasasündimus pole oluline
 Stogdill (1948)
 Juhi iseloomujooned sõltuvad ka situatsioonist
 nt sõjaväelise juhi ja ärijuhi iseloomujooned on erinevad
 Big 5
 Ekstravertsus, Neurootilisus, Avatus kogemusele,
Sotsiaalsus, Meelekindlus

4. 4
Võtmeartiklite lühiülevaade
Kirkpatrick (1991) – Leadership: do traits matter?
Teoreetiline mudel:
 Eeldus – Teatud iseloomu omadused
 ambitsioon (drive), juhtimise motivatsioon (leadership motivation), ausus
(honesty/integrity), enesekindlus (self confidence), inteligentsus (cognitive
ability), ärist arusaam (knowledge of the business)
 Tegevus
 visiooni seadmine ja selgitamine,
 visiooni poole püüdlemine (sh struktuuri kujundamine, mehitamine,
motiveerimine, info juhtimine, koostöö, innovatiivsuse toetamine),
 oskused (sh otsustamine, probleemide lahendamine, kontroll).
 Edukas juhtimine
Teatud iseloomu omaduste olemasolu tõstab tõenäosust, et
teatud tegevusi tehakse ja need tegevused on edukad.

5. 5
Võtmeartiklite lühiülevaade
Judge (2002) – Personality and leadership: A ...
 Kvalitatiivne ja kvantitaiivne ülevaade
 Hea kvalitatiivne ülevaade “Big 5”-st
 Kvantitatiivse analüüsis lähtuti “Big 5”-st, töötati läbi
 1447 artikli resümeed, valiti välja 60 uurimust, milles oli 73 valimit ja 222
korrelatsiooni
 Neurootilisus = -.24
 Ekstravertsus = .31 (tugevaim seos)
 Avatuskogemusele = .24
 Sotsiaalsus = .08 (nõrgim seos )
 Meelekindlus = .28
 “Big 5” korrelatsioon juhtimisoskusega =.48

6. 6
Võtmeartiklite lühiülevaade
Yukl (1989) – Managerial Leadership:A Review of Theory and Reasearch
 Ülevaate artikkel “Leadership”-st
 Juhi iseloomuomaduste nimekirjad on sarnased
 Lisaks iseloomuomadustele on olulised tehnilised,
kontseptuaalsed ja suhtlemise oskused
 Iseloomuomaduste tasakaalustatus
 Nt tasakaal eesmärgile ja inimestele suunatus

7. 7
Võtmeartiklite lühiülevaade
House (1997)– The social Scientific Study of Leadership: Quo Vadis?
 Ülevaate artikkel “Leadership”-st
 Varasemates uuringutes – 1970 – suur erinevus ja nõrgalt kirjeldatud
uurimisobjekt ja uuringud madalama astme juhtide kohta
 1970 need puudused kõrvaldati
 4 kaasaegset Trait-based view vaadet
 McClelland – Achienment Motivation Theory
 Rõhutab eesmärgile orienteerituse tähtsust
 McClelland – Leader Motivation Profile Theory
 Rõhutab võimumotiivi olulisust üle allumismotiivi
 House – Theory of Charismatic Leadership
 Karismaatilisuse ja enesekindluse olulisuse rõhutamine
 Zaccarro – Leader sensitivity and flexibility constructs
 Sotsiaalse tundlikkuse ja kohanemisvõime rõhutamine

8. 8
Võtmeartiklite lühiülevaade
Agle (2006) - Does CEO charisma matter? An ...
 Uuriti, mis suunalised on mõjud juhi karisma ja
ettevõtte edukuse vahel
 Kvantitatiivne uuring valim - 128 USA
suurettevõtte CEO-d
 Leiti, et
 ettevõtte edukus seostatakse hiljem juhi karismaga
 juhi karisma ei ole seotud ettevõtte hilisema edukusega
 viimast seost ei esine ka ebastabiilses keskkonnas
 Samas ei tohiks viimase olemasolu veel maha
matta

9. Judge (2002), 9
Teooria kvaliteedi hinnang
Kriitika
 Ebaselge kuidas on iseloomuomadused
juhtimisoskustega seotud
 Lõplik oluliste iseloomuomaduste nimekiri ebaselge
 Kui õpetatakse, et “Big 5” määrab juhi, siis hiljem nii
tajutaksegi
 Seos valimitega – vähemuuritud valdkondades võivad
situatsiooni erinevuse tõttu olla olulised muud
iseloomuomad
 Ebaselge lühi- ja pikajaline seos iseloomuomaduste ja
edu vahel

10. Judge (2002), Kirkpatrick (1991) 10
Teooria rakenduslikkus
“Big 5” tõstab tõenäosust, et
 inimest tajutakse juhina
 juhi tegevused on hiljem edukamad
 juhi mõju grupile on suurem
 spetsiifilises keskkonnas on osad juhid
edukamad
 kui töö pakub ise rahuldust, siis sotsiaalset juhti ei ole
vaja
 lihtsate tööde puhul sobib meelekindel juht

11. 11
Tänan kuulamast!
Küsimused?