1. KAASSÕNAST
Rühm: H
Kelly Vomm
Katriin Kersa
Jana-Liisa Järve
Ragnar Pääslane
Kersti Tšernikova

2. Sissejuhatus
• Kaassõnaühendite norminguvastane kokkukirjutamine
• Kaassõnad käändsõnadest lahku
• Analüüsitakse kooliõpilaste seas korraldatud katse
tulemusi
• Materjal 4st eesti õppekeelega koolist
• Normingu järgi kõik ühendid lahku

3. Kaassõnast, kaassõnaühendist
• Muutumatud sõnad
• Kuuluvad nimisõna juurde (tee ääres, vihma käes)
• Tekkinud nimisõnadest grammatiseerumise teel
• Kaassõnaühendite kokkukirjutamine -> uute
liitmäärsõnade tekkimise protsess (pea kohal > peakohal)
• Kaassõnaühendeid tajutakse tervikuna

4. Katse ülesehitus
• Kaassõnad vanuse järgi kolmes rühmas:
1) kohakaassõnad (vahel, peal, kohal)
2) viisikaassõnad (kombel, viisil, moel)
3) refereeringukaassõnad (sõnul, väitel, soovil)
• Küsitlus : 30 erinevat kaassõnaühendit
- 12 asesõnaga
- 3 pikema sõnaga
- 9 ühendile eelnes lause täiend

5. Tulemustest
• 408 küsitluslehte
• 12 240 kaassõnaühendiga lauset
• Kokku kirjutati 2184 (17,8%)
• Kokkukirjutamiste protsent
- kohakaassõnad 18,8%
- viisikaassõnad 23,9%
- refereeringukaassõnad 9,5%

7. Kokku- ja lahkukirjutuste osakaal
küsitlustulemustes
• Kõige sagedamini kirjutati kokku:
- metsa vahel (223 korral)
- pea kohal (222 korral)
• Kõige harvem kirjutati kokku:
- auto järel (6 korral)
- mehe väitel (8 korral)

8. Järeldus
• Ühendi kokkukirjutamist:
- soodustab kaassõnale eelnev asesõna
- takistab täiend
• Kokkukirjutamine sõltub:
- konkreetsest kaassõnaühendist
- ühendit tajuti ühtse, lahutamatu tervikuna

9. Lõpetuseks
• Eesti keeles valitseb kaassõna ja käändsõna
kokkukirjutamise suundumus
• Esmane põhjus kokkukirjutamiseks:
- teatud kaassõnaühendite tajumine ühtse tervikuna

10. Aitäh kuulamast!