Ülevaade Kasahstanist, õpilastöö

1. Kasahstan
Kärt Vaiknemets
ja
Grete-Liis Eesaru

2. Kasahstan
 Pealinn: Astana
 Pindala: 2 717 300 km²
 Riigikeel: kasahhi
 Ametlik keel: kasahhi ja vene Kasahstani lipp
 Rahvaarv: 16 934 100 (2013)
 Rahvastikutihedus: 6,2 in/km²
 President: Nursultan Nazarbajev
 Rahaühik: tenge (KZT)
 Ajavöönd: maailmaaeg +4 kuni +6 Kasahstani vapp

3. Kaart

4. 14 oblastit (piirkonda)

5. Loodusolud
 Kasahstanis on väga keerulised loodusolud.
 Suurt osa riigist katavad inimtühjad kõrbed, stepid
ja mäestikud. Kunagi kasutas Nõukogude Liit
Kasahstani alasid, et teha tuumakatsetusi. Seetõttu
on paljud alad kokku puutunud kõrge
radioaktiivsusega ning on tekkinud palju
saastatust.
 Riigil on ka 30 uraanikaevandust, mis suurendab
radioaktiivsuse vabanemist.
 Kõige selle tõttu on paljud liigid
väljasuremisohus.

6. Araali meri
 Araali mere veehulk sõltub eelkõige aurumisest ja kahest
suuremast sissevoolavast jõest –
Amudarjast ja Sõrdarjast. Väiksem osatähtsus on
ka põhjavee juurdevoolul.
 Araali meri oli eelmise sajandi keskpaigani suuruselt
neljas järv maailmas, kuid tänaseks on ta inimtegevuse
tõttu oma veemahust kaotanud üle 90%. Kuivamise
peamiseks põhjuseks on Amudarja ja Sõrdarja vete
ülemäärane kasutamine põldude niisutamiseks.
 Araali endise merepõhja alale tekkinud uut soolakõrbe
kutsutakse Aralkumiks.

7. Araali meri

8. Looduskaitse alad
 Kasahstanis on palju imekauneid rahvusparke. Üks kõige
suuremaid, kenamaid ja vanemaid on Aksu Zhabagly.
 Samuti on Kasahstanis steppe.

9.  Altyn-Emel
 Džungaari Alatau

10. Ajalugu
 19. sajandil hakkas Venemaa keisririik laienema Kesk-Aasiasse.
Kasahstani uuem riiklus sai alguse 1936. aastal, kui Nõukogude
Liidu koosseisus moodustati Kasahhi NSV.
 1930.-1940. aastad – rahvastiku sissevool Kasahstani (miljoneid
pagendatud inimesi)
 Pärast Nõukogude Liidu laialisaatmist 8. detsembril 1991
kuulutati Kasahstan 16. detsembril iseseisvaks. (Viimane
isesesvunud Nõukogude riik)
 Riigi pealinnaks on 1997 aastast Astana (kandis kuni 1998 nime
Akmola)
 Kasahstan liitus SRÜ-ga 21. detsembril 1991.

11. Tänapäeval
majandus
 Ligi 13% SKT-st tuleb nafta, maagaasi ning mineraalide
kaevandamisest. Kasahstanis asuvad maailma ühed
suurimad uraani, kroomi, plii, tsingi ja mangaani varud,
märkimisväärsed on ka vase, söe, raua ja kulla tagavarad.
 Kasahstan on ka üks suuremaid teraviljatootjaid maailma riikide seas.
Põllumajandussektor tootis 2005. aastal 10,3% riigi SKT-st.
Põllumajandusmaad on Kasahstanis enam kui 850 000 ruutkilomeetrit.
Haritavat maad on sellest umbes 200 000 ruutkilomeetrit, 600 000
ruutkilomeetrit on karja- ja heinamaad.
 Kasahstani president on 1991. aastast Nursultan Nazarbajev, kes on
tagasi valitud presidendiks 4 korda. 2011. aasta Kasahstani
presidendivalimistel sai ta 95,5 protsenti häältest. (Pole vabasid
valimisi)

12. Nursultan Nazarbajev

13. Täname kuulamast!