Õhu omadused 2

1,961 views

Published on

5.klassi loodusõpetus

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,961
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
740
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Õhu omadused 2

  1. 1. Viia Hang Loodusõpetus 5. klassile 2013 Õhu omadused II
  2. 2. Katse Võta üks terve kilekott. Veel läheb vaja purki ja kummi. Tõmba kilekott purgi peale ning sulge see kummiga nii, et kott jääks lõdvalt purgi peale rippuma. Püüa kott purki suruda. Kuidas õnnestus?
  3. 3. Esimeses katses surud sa purgis õhu kokku ja tekitad seal suurema rõhu, kui on purgist väljaspool. Sa pead nüüd lisajõudu rakendama, et kilekotti sügavamale purki lükata.
  4. 4. Eemalda nüüd kumm, lükka kott purki ning keera koti servad purgikaelale, nii nagu prügikott prügikasti sätitakse. Sule taas servad kummiga. Püüa kotti purgist välja tõmmata. Polegi nii lihtne?
  5. 5. Koti väljatirimisel õhk purgis paisub ja rõhk muutub väiksemaks kui välisõhus. Jälle pead jõudu pingutama, sest õhk rõhub kotti väljast tugevamini kui seest.
  6. 6. Katsetades tunned, kuidas mingi jõud takistab sul kilekotti purki suruda ning teises katses seda sealt välja tõmmata. Seda jõudu põhjustab õhurõhk, täpsemalt selle muutumine purgis.
  7. 7. Rõhk tekib gaasis aineosakeste põrkumise tõttu Kõikides gaasides, nii ka õhus, on osakesed alati liikumises. Õhuosakesed põrkavad oma teel õhus olevate esemete vastu. Iga osake annab põrkudes löögi ja sellest tekibki rõhumine. Mida väiksem ruum, seda rohkem toimub õhuosakeste põrkeid vastu anuma seinu!
  8. 8. Miks me ei tunne õhu raskust? Me asume Maad ümbritseva paksu õhukihi põhjas. Meie pea kohale jäävas õhusambas põhja pindalaga 1 cm2 on aineosakesi umbes ühe kilogrammi jagu. Inimese peopesale, mille pindala on 100 cm2, rõhub õhk seega sama suure jõuga kui sajakilogrammine kaaluviht! Õnneks mõjub õhurõhk ühtviisi käe mõlemale poolele ja nii me ei tunnegi õhu raskust. Kuidas aga meie keha sellist survet välja kannatab? Siin tuleb appi meie kehas olev õhk. See pressib seestpoolt sama tugevalt välisele õhurõhule vastu.
  9. 9. Kõrguse suurenedes õhurõhk väheneb Maa-lähedane õhukiht on tema kohal olevate õhukihtide raskuse all kõige enam kokku pressitud. Õhk on siin kõige tihedam ja rõhk kõige suurem. Kui eemaldume maapinnalt, kahaneb meid rõhuva õhukihi paksus meie kohal. Seega väheneb kõrgemal ka õhurõhk ning õhk muutub hõredamaks.
  10. 10. Inimesed ja loomad on õhurõhuga harjunud ega pööra sellele tavaliselt tähelepanu. Õhurõhu järsku vähenemist või suurenemist tajume aga otsekohe. Kes on käinud Tallinna telemasti vaateplatvormil, on tundnud, kuidas pärast liftist väljumist kõrvus kumiseb ja mõnikord kaob hetkeks isegi tasakaal. Seda põhjustab õhurõhu kiire muutus liftiga tõusmisel või laskumisel. Meie kehas oleva õhu rõhk ei jõua sama kiiresti muutuda.
  11. 11. Järsk ilmamuutus on seotud õhurõhu kiire muutumisega. Nii võivad paljud vanemad inimesed oma enesetunde põhjal lausa ilma ennustada. Mägironijad väsivad kõrgel mägedes rohkem ja tunnevad õhupuudust just õhurõhu vähenemise ja õhu hõrenemise tõttu. Avakosmoses ei ole õhku ega rõhku ja kosmonaut saab väljuda kosmoselaevast ainult erilises väga vastupidavast materjalist ülikonnas ehk skafandris. Skafandri sisse on pumbatud õhk, et seal tekiks õhurõhk, millega inimene on harjunud.
  12. 12. Kasutatud: http://www.avita.ee/pdf/loodus5.pdf Flickr.com

×