Rahvuslik ärkamine eestis

8,889 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
2 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
8,889
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
12
Actions
Shares
0
Downloads
55
Comments
0
Likes
2
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Rahvuslik ärkamine eestis

  1. 1. Piret Pihu 8. klass
  2. 2.  Ärkamisaeg- ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine- rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine
  3. 3.  Majanduslikud (talude päriseks ostmine, linnaelanike kasv) Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv) Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja nende kultuuride vastu)
  4. 4.  1866 vabanetakse mõisnike eeskostest. Talurahvas valib oma volikogu ja ametimehed- eesotsas vallavanem. Valla eelarvet käsutab volikogu.
  5. 5.  3 aastat vallakoolis- kohustuslik kõigile talulastele Kihelkonnakool Saksakeelsed koolid : kreiskool, gümnaasium, Tartu ülikool 1870 Eesti Üliõpilaste selts- seltsi värvid sinine, must ja valge muutuvad rahvusvärvideks.
  6. 6.  Koolmeister ja rahvusliku liikumise juht. Püüdis eesti rahva eluolu edendada kehtiva korra raames. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees. 1865 luuakse tema algatusel laulu- ja mänguselts Vanemuine . 1869. aastal organiseeris esimese üldlaulupeo 1870. aastal pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile.
  7. 7.  eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Esindas 1870–83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.
  8. 8.  eesti ühiskonnategelane, p ublitsist, kirjanik ja pedagoog. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte “Sakala”.
  9. 9.  Hurt tundis end  Kirjutas teravaid Jakobsoni kirjutistest artikleid luteri puudutatuna, astus vaenulikke vastu, kuhu “Sakala” kaastööliste kuulus ka Hurt hulgast välja.  Sai 1881.a EKS 1881 astus tagasi EKS presidendiks presidendi kohalt. Koos temaga lahkusid ka tema pooldajad sealt.Hurt Jakobson
  10. 10.  Süüdistas Jannsenit  Sai süüdistused vanameelsuses müüdavuses , mis aitas kaasa halvatuse tekkimisele ja surmaleJakobson Jannsen
  11. 11.  Olid sellele plaanile  Laenata osa Aleksandri vastu, kuid said lüüa. kooli jaoks Hurt tagandati  rahva poolt kogutud Aleksandri kooli raha väljarännanud peakomitee presidendi eestlaste elujärje kohalt, asemele valiti parandamiseks. Köler Jakobsoni pooldajad asusid Köleri poolele.Hurda pooldajad Köleri pooldajad
  12. 12. Elmar Kits 1948- „I üldlaulupidu“
  13. 13.  I üldlaulupidu toimus 18.–20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-eestilise laulupeo idee algataja, peamine elluviija ja üldjuht oli Johann Voldemar Jannsen. Teine üldjuht oli Aleksander Kunileid. Üldlaulupeo korraldas meestelauluselts Vanemuine. Esinesid ainult meeskoorid.
  14. 14. 1881. troonile Aleksander III. Algab venestamine: Sakslaste asemele vene ametnikud Saksa keele asemel vene keel Vallavalitsuste ja – kohtute tööd pandi kontrollima vene ametnikud Koolides õppekeel vene keel Aleksandri kool avati vene keelsena Tartu Ülikool nimetati Jurjevi Ülikooliks Püüti sundida rahvast usku vahetama
  15. 15.  Pessimismi meeleolude levimine Aatelisus asendus kergete meelelahutustega Kirjameeste tegevus soikus ja suleti Eestlaste seas venestamise pooldajad Oldi laulupidude vastu
  16. 16.  Metallitööstus ettevõtted Tallinnas “Volta” masinatehas Balti puuvillavabrik Paberi- ja tselluloosivabrik Tsemenditehased Kundas ja Aseris Linnade elanike arv suurenes Põllumajanduses mindi üle teravilja kasvatusele Raudteede ehitamine 1870
  17. 17. Valitsus leer Sots. mõõdukad radikaalid demokraadi dLiider Mihkel Martna Jaan Tõnisson Konstantin PätsHäälekandja “Uudised” “Postimees” “Teataja” Tartus Tartus TallinnasKoostöölised F.Tuglas K.A. Hindrey J.Teemant G.Suits A.Kitzberg E.Vilde E.Vilde A.H.TammsaareToetajaskon Balti –Saksa •Väljas poolt •Jõukad L-Eesti Osa haritlastest aadlikud Eestit tulnud taluperemehedd üliõpilased •Haritlaskond •Keskkoolide •Eestlastest õpilased linna väikekodanlusVaated, •Säilitada Tuleb võidelda •Rahvusliku •Otsida sidet olemasolev ääremaade eneseteadvuse vene dem.eesmärgid olukord rahvaste arendamine Jõududega •Säilitada rahvusliku •Kultuuri ja •Rõhutas mõisnike rõhumise vastu hariduse klassivastuolusi maavaldused edendamine d •Suruda maha •Hoiduda •Põhirõhk maj. dem.liikumine eemale arengu suurpoliitikast kiirendamisele
  18. 18.  Töölised- sooviti maj. olukorda parandada, esitati poliitilisi nõudmisi Maarahvas-nõuti mõisnike eriõiguste kaotamist, talumaade suurendamist Haritlased- koondusid “postimehe “ ümber. Nõudsid üldisi valimisõigusi, laiemat kasutusala eesti keelele
  19. 19.  16.okt. Tallinnas rahvakoosolek, inimeste pihta avati tuli. Mõisate ülevõtmine. Tsaari valitsus kuulutas välja sõjaseisukorra Hukati üle 500 inimese Ihunuhtlused Suleti ajalehed Talupojad pidid taastama rüüstatud mõisad
  20. 20. 1. Millised olid rahvusliku liikumise eeldused , too näiteid?2. Millal loodi … …Eesti Üliõpilaste Selts? …Vanemuise selts? …Eesti Kirjameeste Selts?3. Milline osa oli rahvuslikus ärkamisajas … Johann Voldemar Jannsenil? Jakob Hurdal Carl Robert Jakobsonil?Lisa ka nende kolme mehe meelsus – keda või mida nad pooldasid?4. Millal , kus toimus I üldlaulupidu, kes oli algataja?5.Miks tekkisid lahkhelid ärkamisaja liidrite hulgas6. Mida tõi endaga kaasa venestamine?7. Sisepoliitiline elu8. 1905.aasta revolutsiooni tagajärjed Eestile

×