Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Ladina ameerika 19

1,108 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to like this

Ladina ameerika 19

  1. 1. Piret Pihu 8.klass
  2. 2.  kolooniate majanduslik olukord suhteliselt kehv Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade talupoegade - gautšodena. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade talupoegade - gautšodena. Ladina-Ameerikas tegeleti peamiselt maisi ja ubade kasvatamisega indiaanlaste poolt. Valged kasvatasid oma latifundiumites nisu, pipart ja suhkruroogu. Tekkis salakaubandus
  3. 3.  Iseseisvumine Ladina-Ameerikas sai alguse Haiti saarel 1791.aastal. Haiti iseseisvumine 1804. aastal andis eeskuju teistele Ladina-Ameerika riikidele Endine ori Toussaint L´Ouverture, kes juhtis ülestõusnute armeed
  4. 4.  pikk vahemaa koloonia ja selle  Revolutsioonid toimusid enamasti valitsejamaa vahel kreoolide algatusel. suur maksukoorem  Iseseisvussõja alguseks loetakse 19.aprillil 1810 toimunud ülestõusu, Haiti edukas iseseisvumine millega kukutati Hispaanlaste võim Caracases. asumaade majandusliku arengu pidurdamine ja väliskaubanduse  Iseseisvussõda lõppes 1826 aastal, kui alistus viimane koloonia. piiramine (nt.ei lubanud Hispaania oma kolooniates toota mõningaid  iseseisvumine on ajaloolaste poolt kaupu, mida veeti sisse jaotatud kahte etappi: 1810-1815 ja Hispaaniast) 1816-1826.  Enamik linnade/piirkondade iseseisvumisi valgustusideede levik toimus iseseisvussõja esimesel poolel. põliselanike rahulolematus ja  1816. aastal algas vabadusliikumises uus vastuolud Hispaania ametnikega etapp. Olenemata sellest, et hispaanlased olid selleks ajaks oma Põhja-Ameerika edukas võimu enamjaolt taastanud, oli iseseisvussõda iseseisvusprotsess juba liiga kaugele vastuseis inkvisitsioonile arenenud ning seda ei olnud enam võimalik peatada. indiaanlastest põlisrahva ekspluateerimineIseseisvussõja algust soodustasid: Kestvus
  5. 5.  1809. aastal toimus ülestõus Boliivias.Kuna jõud olid ebavõrdsed kaotasid põliselanikud . 1811 kuulutati välja iseseisev Venezuela. Et revolutsioonis edu saavutada kehtestas Hispaania majandusblokaadi. 1813 kuulutati Mehhiko iseseisvaks. 1824 kuulutati Mehhiko vabariigiks . 1822 moodustati Suur-Kolumbia riik, 1817 kuulutati iseseisvaks Tšiili.
  6. 6. Ladina-Ameerika sotsiaal-majanduslik struktuur hakkas muutuma. Riigid spetsialiseerusid teatud ainete tootmisele: Brasiilias toodeti kohvi ja puuvilla; Argentiinas villa, nisu ja loomakasvatussaadusi Peruus värvilisi metalle ja guaanot.Põllumajanduses valitses latifundism (suurmaaomandus). 19. sajandi teises pooles tugevnes Ladina-Ameerika sõltuvus Euroopa riikidest ning alates Esimesest maailmasõjast suurenes USA kapitali osatähtsus majanduses.
  7. 7.  Pärast iseseisvussõda valitses Ladina- Ameerika riikide sisepoliitikas ebastabiilsus ja kaos. Tekkisid sagedased vandenõud, mässud, ülestõusud, revolutsioonid, kodusõjad ja riigipöörded. Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks ning omavahel põrkasid kokku väepealikke ja kohalike võimuesindajate isiklikud huvid. Enamik valitsejaid olid diktaatorid.
  8. 8.  Pärast iseseisvussõja lõppu leidis Ladina- Ameerika riikide vahel aset hulganisti konflikte, millest tuntuim on Salpeetrisõda, kus Tšiili võitles Boliivia ja Peruu vastu. Ka USA tungis sisse mitmetesse Ladina- Ameerika riikidesse, näiteks Kuubasse. Esimeses maailmasõjas ei osalenud ükski Ladina-Ameerika riik, kuigi mõned neist varustasid sõdivaid maid. Sõja järel kiirenes rahvusliku tööstuse areng ning kaubatootmine põllumajanduses, tugevnes rahvakodanlus.
  9. 9. A. Mehhiko B. HaitiC. Brasiilia
  10. 10. A. Indiaanlased B. Neegrid C. valged
  11. 11. A. Hispaania B. InglismaaC. Prantsusmaa
  12. 12. A. Istandusi B. KarjakasvatustC. suurmaaomandit
  13. 13. A. Mitte ükski B. Mehhiko ja TšiiliC. Brasiilia ja Mehhiko

×