Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Keskaegne Linn

23,161 views

Published on

  • Login to see the comments

Keskaegne Linn

  1. 1. KESKAEGNE LINN Piret Pihu 7. klassi ajalugu
  2. 2.  Linn- terviklik asum, mille enamiku elanike põhitegevus on kaubandus või käsitöö Rooma riigi hävitamisega kadusid ka vanaaja linnad. Linnade taastekkimisele11.sajandil avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpus toimunud majandusolude paranemine.
  3. 3. KESKAEGSETE LINNADE TEKKIMINE Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua 4 võtmesõna:  käsitöö- uuendused käsitöös, käsitöö eraldus põllumajandusest  Kaubandus-feodaalide võimu all elamine oli kulukas, kaupmeestel oli soodne elada ja kaubelda oma äranägemise järgi  turvalisus-linn oli kaitstud müüriga –mis pidi tagama linna püsimise ja võime määrata ise oma käekäiku, linnakodanikud olid vabad inimesed  soodne asukoht -linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide juurde
  4. 4.  Esimesed linnad on rohkem kaubanduslikuks sõlmpunktiks, mis tekkivad kaubateede äärde  Sageli kasvasid linnadeks mõnele aadlile kuulunud linnuse naabruses paiknenud alad  Rooma-aegsed linnad puhkevad õitsele ja kasvavad suuremaks
  5. 5. LINNA VÄLIMUS  Keskaegne linn algas eeslinnast.  Linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsesid eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega.  Müürid jagasid asustuse kaheks –seda, mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks toodi.  Paljud tänavad olid nagu koridorid, mida katsid varikatused.  Majade uhkemad küljed olid tänava poole.  Avalikud paigad tänavad, väljakud ja surnuaiad.
  6. 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_ajalugu#mediaviewer/File:Tallinn_old_town_model.jpg
  7. 7. TÄNAVAD, MAJAD  Tänavad kitsad  Peatänavad viisid välja turuplatsile  Tänavatele visati aknast välja kogu prügi, sageli olid need sügisel ja talvel porimülkad, suvel aga tolmasid  Majad nii kivist kui puust-ehitatud sein seina vastu-seepärast oli keskajal tulekahju tekkimisel suur oht põleda maha tervetel linnaosadel http://galahotels.files.wordpress.com/2011/1 0/back-street.jpg
  8. 8. LINNAÕIGUS  Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli.  Linnaõigus-valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid  Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_ id=4496&layer=276&lang=est#4496
  9. 9. RAHVAARV MÕNEDES KESKAEGSETES LINNADES: PARIIS - 100 000 VENEETSIA - 100 000 MILANO - 100 000 LONDON - 40 000 KÖLN - 35 000 LÜBECK - 20 000 RIIA - 10 000-12 000 TALLINN - 7000-8000 TARTU - 5000-6000  Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad keskaegsed linnad kolmeks:  linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (n. Veneetsia ja Genova jt)  vabalinnad - omasid laiaulatuslikku omavalitsust (n. Köln, Mainz jt)  riigilinnad - kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale (n. Nürnberg, Augsburg jt)
  10. 10. LINNA JUHTIMINE  Linna elu juhtis raad (linnavalitsus), mille liikmete arv sõltus linna suurusest.  Rae liikme ( raehärra) staatus oli eluaegne.  Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast.  Palka raehärrad oma tegevuse eest ei saanud.  Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit.  Rae tegevust juhtisid raehärrade seast valitud bürgermeistrid (linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik), kes moodustasid rae juhatuse.  Maahärra huve linnas kaitses linnafoogt, kelle volituste ulatus sõltus tavaliselt linna suurusest ja linnaõiguse ulatusest.
  11. 11. RAE ÜLESANDED  linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine;  abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks  linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega;  hoolitsemine kirikute ja koolide eest;  hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest-hospidalid  kohtumõistmine;  kodanike julgeoleku tagamine;  hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest. http://eestilaul.err.ee/22109727-8bd9-474a-b2d1- 8ce5474ae611
  12. 12. TURUPLATS JA RAEKODA  Turuplats oli linna süda, seal toimus kauplemine, üritused. Turuplatsil asus raehoone, kus käis koos linnavalitsus.  Turuplatsil oli tavaliselt ka häbipost neile, kes olid saanud hakkama mingi kuriteoga. http://et.wikipedia.org/wiki/Raad#mediaviewer/File:Tallinn_Rathaus_town_hall.jpg
  13. 13. LINNAKOGUKOND  Linna elanikkond moodustas linnakogukonna (linnaelanike ühendus, mille liikmeid ühendab kodanikuvanne).  Kodanikuks saadi kas sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud. Tavaliselt loeti selleks ajaks 1 aasta ja 1 päev ("Linnaõhk teeb vabaks!").  Linnadele oli põgenike varjamine kasulik, kuna linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne.  Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikeraamatusse.
  14. 14. Linna elanikkond jagunes kolmeks:  Ülemkiht- maaisandad, aadlikud, suurkaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud( patriitsid). Nende hulgast valiti tavaliselt linna juhid.  Keskkiht (bürgerid)- käsitöölised, väikekaupmehed ,kirjutajad, ametnikud –nad ei omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis.  Alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid, päevalised jt.
  15. 15. LINNAKODANIKU KODU  Keskmise linnakodaniku maja oli 3 korruseline  1.korrusel oli käsitöölise töökoda, kaupmehel laoruumid ja kontorid  2. korrusel olid eluruumid  3.korrusel panipaigad ja ladu  Mööblit tubades vähe-selle hulk sõltus jõukusest  Aukohal söögilaud ja voodi http://www.parnu.ee/index.php?id=1650
  16. 16. LINNASTUMISE MÕJU  Väärtushinnang olenes sellest, mida kuulutas katoliku kirik.  Linnast sai alguse rahamajandus. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni.  Kujunesid tähtsad kultuurikeskused, pidustused, teatrid, töötavad koolid.  Ladinakeelse kirikliku kirjanduse kõrvale tekkib rahvakeelne ilmalik kirjandus  Arenes käsitöö , tekkisid uued käsitööharud.  Ülikoolide teke

×