Eesti kahe maailmasõja vahel

5,446 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
4 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
5,446
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
12
Actions
Shares
0
Downloads
55
Comments
0
Likes
4
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti kahe maailmasõja vahel

  1. 1. Piret Pihu 9. klass
  2. 2. Majandus 1920. aastatel 1930. aastatel  Talumajandus  Loodi tööstus- ja kaubandusettevõtteid  Riik andis eraettevõtlusele vabad käed  Uus majanduspoliitika: 1. Riiklike kulutuste vähendamine 2. Sisseveo piiramine, väljaveo suurendamine 3. Rahareform- 1928 4. Peamine majandusharu põllumajandus  Majanduskriis- vähenesid tootjate sissetulekud, tööpuudus, langes elatustase  Majanduse kiire areng  Riigi sekkumine majandusellu  Elukalliduse tõus
  3. 3. Uus majanduspoliitika Tööstuses Põllumajanduses  Likvideeriti hiigeltehased  Uued ettevõtted ja tööstusharud- põlevkivi (keemia ja kütusetööstus), mets (paberi ja puidutööstus)  Põllumajandussaadused- toiduainetetööstus  Tööstus korraldati ümber Lääne-Euroopa nõuetel vastavalt  Juhtkohal loomakasvatus  söödakasvatus
  4. 4. Maareform Maaomandisuhte ulatuslik ümberkujutamine.  Riigistati mõisate maad  Maad anti tasuta- eelkõige Vabadussõjas võidelnutele  55000 asunikutalu  Põhilise osa ekspordist andsid suurtalud
  5. 5. Sisepoliitika 1920. aastatel 1930.aastatel  Parlamentaarne, demokraatlik riik  Seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget)  Täidesaatev võin Vabariigi valitsusel  Puudus riigipea  Palju parteisid  Valitsused vahetusid tihti- koalitsioonid ebapüsivad  1934- sõjaväeline riigipööre- vaikiva ajastu algus.  Riigi eesotsas Konstantin Päts 1. keelustati erakondade tegevus 2. ajakirjandus allutati tsensuurile 3. riigi kontroll kõikide elualade, organisatsioonide, omavalitsuste, koolide ja kirikute üle
  6. 6. Põhiseadus I põhiseadus 1920  kõrgeim võimukandja rahvas, seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev- valitsus  Laialdased kodanikuõigused- usu, sõna, eraomand jne  Toimisid kohalikud omavalitsused II põhiseadus 1934  Riigivanema võimupiiride laiendamine  Seadusandlik võim Riigikogul, täidesaatev valitsusel koos peaministriga
  7. 7. III põhiseadus 1938  EV riigipeaks president  Riigikogu kahekojaline  Valimisõiguse vanus 22.aastast  Piirati kodanikuvabadusi
  8. 8. Välispoliitika 1920. aastatel 1930.aastatel  1921 suurriigid tunnustavad Eestit, Eesti võetakse Rahvasteliitu  Otsitakse sõpru demokraatlike suurriikide seast  Balti Liit  1923 Eesti-Läti kaitseliiduleping  Peamine eesmärk omariikluse ja julgeoleku kindlustamine  Peamised ohustajad Nõukogude Liit ja fašistlik Saksamaa  Balti Liidus omavahelised tülid  1932- mittekallaletungileping Venemaaga  1939 Eesti-Saksa mittekallaletungileping  EV rahvusvaheliselt isoleeritud
  9. 9. Kultuur  Eesti Vabariigi loomisega kadus oht kaotada rahvuslik kultuur  Maailmakuulsaks said eesti teadlased- Ernst Öpik, Teodor Lippmaa. 1938 asutati Teaduste Akadeemia  Kujunes rahvuslik kõrgkultuur  Arenes isetegevus  Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt  1925 loodi Kultuurkapital  Kutseühingud- Eesti Kirjanike Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit jne
  10. 10. Kirjandus Muusika  Siuru rühmitus (Gailit, Visnapuu, Under, Tuglas)  E.Vilde- “Mäeküla piimamees”, “Mahtra sõda”  K.Ristikivi- “Ristideta hauad”  A.H.Tammsaare- “Tõde ja õigus”  O.Luts- “Kevade”  “Arbujad”- B.Alver, K.Merilaas, U.Masing  Eevald Aava ooper “Vikerlased”  Artur Kapp  Cyrillus Kreek “Reekviem”
  11. 11. Teater Sport  Ants Lauter  Liina Reimann  Estonia, Draamateater ja Töölisteater  1924 linastub esimene täispikk mängufilm “Mineviku varjud”,  1922 Eesti Spordi Keskliit  Alfred Neuland- maadlus  Paul Keres  Kristjan Palusalu- maadleja 1936 kuld  Jüri Lasmann- maratonijooksja
  12. 12. Kunst Kõrgemad koolid  Konrad Mägi  Nikolai Triik  Kristjan Raud  Viiralt  Tartu Ülikool  Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas  Tartu Kõrgem Muusikakool  Tallinna Tehnikum  Tallinna Konservatoorium
  13. 13. Haridus  Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi  Töötati välja uued õppekavad  Ehitati hulk moodsaid koolimaju  Kehtestati kuueklassiline koolikohustus  Trükiti uusi eestikeelseid kooliõpikuid

×