Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Informatsioonihüviste ökonoomika: ringhääling

664 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Informatsioonihüviste ökonoomika: ringhääling

  1. 1. Ringhääling 7. ja viimane loeng aines “ Majandusteooria erikursus”
  2. 2. Räägime <ul><li>R inghäälingu st ehk eelkõige televisiooni ja raadio teemadel . </li></ul><ul><ul><li>nende hüviste eripäradest </li></ul></ul><ul><ul><li>programmide sisulisest konkurentsist </li></ul></ul><ul><ul><li>ajakava konkurentsist </li></ul></ul>
  3. 3. Ülevaade ja põhimõisted <ul><li>Täiuslikud avalikud hüvised: </li></ul><ul><ul><li>Konkurentsitud </li></ul></ul><ul><ul><li>Välistamatud </li></ul></ul><ul><li>Seega hind = 0-ga </li></ul><ul><li>Tulu sõltub vaadatavusest </li></ul><ul><li>Kulu ainult toote väljatöötamisel (piirkulu=0) </li></ul><ul><li>Mitte hinna, vaid “sisu” konkurents. </li></ul>
  4. 4. Programmide ajaline konkurents
  5. 5. Motivatsioon <ul><li>Kuidas panna ajakava kokku, nii et: Vaatajate arv (reklaamitulu) oleks võimalikult suur </li></ul><ul><ul><li>Arvestades vaatajate eelistuste jaotust </li></ul></ul><ul><ul><li>Konkurentide võimalikke strateegiaid </li></ul></ul><ul><li>Kummaline tähelepanek: </li></ul><ul><ul><li>Tele/raadiokanalid panevad tihti sarnase sisuga saated samale ajale (pakkudes sellega väga sarnast toodet) </li></ul></ul><ul><ul><li>Varem leidsime, et just diferentseeritud toodete pakkumine võimaldab saada positiivset kasumit </li></ul></ul>
  6. 6. Mudeli püstitus 1 <ul><li>Olgu mudelis: </li></ul><ul><ul><li>Kaks kanalit: A ja B, mis otsustavad ühe saate aega (nt uudised) </li></ul></ul><ul><ul><li>Aeg saab olla ainult täis- või pooltundidel. </li></ul></ul><ul><ul><li>Kui vaataja jaoks ideaalsel ajal saadet ei näidata, valib ta lähima aja. </li></ul></ul><ul><ul><li>Kui kaks kanalit näitavad saadet ühel ajal, siis jagunevad vaatajad täpselt võrdselt. </li></ul></ul><ul><ul><li>Kanali kasum on võrdne tuludega  i =  ¢ q i </li></ul></ul>
  7. 7. Mudeli püstitus 2 <ul><li>Olgu ainult viis võimalikku aega, millal saadet näidata: </li></ul><ul><li>Ja vastavalt viit liiki tarbijaid, iga grupi suurus  </li></ul><ul><li>Rangelt võistluslik ja puudub informatsioon teise otsuse kohta: Nashi tasakaal </li></ul>
  8. 8. Mängumaatriks <ul><ul><li>NB! Kõiki võite tuleks korrutada  -ga. </li></ul></ul>
  9. 9. Mängumaatriks: lahendus <ul><li>A otsused (kõik variandid) </li></ul><ul><li>B otsused (kõik variandid) </li></ul><ul><li>Unikaalne Nashi tasakaal </li></ul>
  10. 10. Neli võimalikku aega <ul><ul><li>NB! Jälle tuleks kõiki võite korrutada  -ga. </li></ul></ul>
  11. 11. Neli võimalikku aega: lahendus <ul><li>A otsused (kõik variandid) </li></ul><ul><li>B otsused (kõik variandid) </li></ul><ul><li>Neli Nashi tasakaalu: ei valita äärmus </li></ul>
  12. 12. Veel märkusi <ul><li>Siiani nägime, et vähemalt ühes Nashi tasakaalus t A = t B . </li></ul><ul><li>Kui kanaleid oleks kolm, siis see tulemus ei kehti. </li></ul><ul><li>Mudelid küll teoreetilised, aga kirjeldavad üllatavalt hästi igapäevast telekava. </li></ul>
  13. 13. Ajaline konkurents ja heaolu <ul><li>Defineerime tarbija kasulikkuse kujul: </li></ul><ul><ul><li>U i (t)=  -  |t-t ideaal | </li></ul></ul><ul><li>Tarbijate arv kokku on konstantne, seega summaarne kasum ei muutu. </li></ul><ul><ul><li>Sotsiaalne heaolu on tarbijate kasulikkuste summa. </li></ul></ul><ul><li>=> tuleb minimeerida tarbijate –”ebameeldivust valel ajal vaatamisest” </li></ul><ul><li>=> Eri kanalite saated peaksid olema eri aegadel </li></ul><ul><li>=> Konkurents viib sotsiaalselt ebasoovitava lahendini </li></ul>
  14. 14. “ Ühesuunalised vaatajad” <ul><ul><li>Jälle korrutada  -ga </li></ul></ul><ul><ul><li>Näiteks: kui tarbijad jõuavad koju eri aegadel. </li></ul></ul>
  15. 15. “ Ühesuunalised vaatajad” <ul><ul><li>A otsused (kõik variandid) </li></ul></ul><ul><ul><li>B otsused (kõik variandid) </li></ul></ul><ul><ul><li>Nashi tasakaalusid ei eksisteeri! </li></ul></ul>
  16. 16. Programmide sisuline konkurents
  17. 17. Sisuline konkurents: motivatsioon <ul><li>Millistele saadetele spetsialiseeruda, nii et : vaatajate arv (reklaamitulu) oleks võimalikult suur </li></ul><ul><ul><li>Arvestades iga saatetüübi populaarsust </li></ul></ul><ul><ul><li>Konkurentide võimalikke strateegiaid </li></ul></ul><ul><li>Etteruttav järeldus: </li></ul><ul><ul><li>Monopolistlik raadiojaam edastab tavaliselt laiemat saadete valikut, kui konkurentsi tingimustes opereerivad jaamad. </li></ul></ul>
  18. 18. Programmide tüübid ja vaatajad <ul><li>Olgu mudelis: </li></ul><ul><ul><li>Palju erinevaid võimalikke programmi tüüpe  </li></ul></ul><ul><ul><li>Igal tüübil on hulk potentsiaalseid vaatajaid  i </li></ul></ul><ul><ul><li>Programmi tüübid on järjestatud populaarsuse alusel: </li></ul></ul><ul><ul><ul><li> 1 >  2 >…>   </li></ul></ul></ul><ul><ul><li>Kui tarbijat huvitavat programmi ei näidata, siis ta televiisorit ei vaata. </li></ul></ul><ul><ul><li>Iga kanal näitab vaadeldaval ajavahemikul ainult ühte tüüpi programmi. </li></ul></ul><ul><ul><li>Kui mitu kanalit näitavad sarnast programmi, jagunevad vaatajad võrdselt. </li></ul></ul>
  19. 19. Kanalid ja konkurentsi vorm <ul><li>Olgu mudelis kolm kanalit A, B ja C, kes </li></ul><ul><ul><li>Maksimeerivad tulu ehk kasumit  j =  ¢ q j </li></ul></ul><ul><li>Rangelt võistluslik ja puudub informatsioon teiste otsuse kohta: </li></ul><ul><ul><li>Otsime Nashi tasakaalu </li></ul></ul>
  20. 20. Tulemused <ul><li>Arutelu vt konspektist </li></ul><ul><li>Kolm võimalikku tulemust: </li></ul><ul><li>* Kui programmide populaarsus on väga erinev (  1 >3  2 ), siis edastataksegi ainult populaarset programmi. </li></ul><ul><li>** Kui erinevus on üsna suur ( 2  3 <  1 <3  2 ), </li></ul><ul><li>siis edastab üks kanal teist programmi ja kaks esimest. </li></ul><ul><li>*** Kui erinevus on väike (  1 <2  3 ), </li></ul><ul><li>siis edastavad kõik kanalid erinevat programmi. </li></ul>
  21. 21. Heaoluküsimused <ul><li>Sotsiaalne heaolu on maksimaalne, kui kõik kanalid kannavad üle erinevat programmi </li></ul><ul><ul><li>Sest suurim võimalik osa tarbijaid on rahul </li></ul></ul><ul><li>Nägime, et kui (  1 >2  3 ), siis seda ei juhtu </li></ul><ul><ul><li>Võib arvata reaalsuses on mõned teemad oluliselt popimad kui teised (nt seebiooperid, lihtsad komöödiad) </li></ul></ul><ul><ul><li>Seega lähevad vähemnõutud saated ühiskonnale kaotsi </li></ul></ul><ul><li>Paradoksaalsel kombel: </li></ul><ul><ul><li>Kui kõik kolm kanalit kuuluks ühele omanikule, pakutaks kõiki kolme programmi => monopol maksimeerib ühiskonna heaolu! </li></ul></ul>
  22. 22. Küsimusi?

×