JäRveelustiku Uurimine

2,031 views

Published on

Järves elavate loomade tutvustus

Published in: Education, Travel, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,031
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
10
Actions
Shares
0
Downloads
20
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

JäRveelustiku Uurimine

  1. 1. Õppekäik järveelustiku uurimiseks Koostaja Tiiu Ehrenpreis
  2. 2. Mida kaasa võtta ? Keeratava kaanega purgid Tühi tops püügi paigutamiseks Luup täpsemaks määramiseks Kühvel põhjamuda ammutamiseks Kahv veeselgrootute püüdmiseks
  3. 3. Millest alustada ? <ul><li>Alustada võiks varasuvel, kui elustik on rikkalikum </li></ul><ul><li>Moodustada rühmad ja jagada ülesanded rühmades: </li></ul><ul><li>Koostada järve üldiseloomustus ja skemaatiline kaart </li></ul><ul><li>Püüda vees ja veetaimedel elutsevaid selgrootuid kahvaga ja asetada klaaspurki , vaadelda luubiga </li></ul><ul><li>3. Tõsta põhjamuda kaldataimede vahelt, kallata sisu puhta veega nõusse ja lasta settida, otsida selgrootuid </li></ul><ul><li>4. Märkida üles tuntud loomaliigid, kanda nende asukoht skeemile. Tundmatud määrata kohapeal või võtta kaasa edasiseks määramiseks </li></ul><ul><li>5. Teha fotosid õppekäigust </li></ul>
  4. 5. Mida üles märkida? <ul><li>Kuupäev ja vaatlejad </li></ul><ul><li>Järve nimi ja asukoht, joonistada skeem </li></ul><ul><li>Mõõta õhu- ja veetemperatuur </li></ul><ul><li>Kalda iseloomustus: (järsk, lauge, liivane, rohtunud ..) </li></ul><ul><li>Järve põhja iseloomustus ( muda, liiv, savi, kruus....) </li></ul><ul><li>Leitud selgrootute arv – tuntud ja kohapeal määratud liigid, kanda skeemile leiukoht </li></ul><ul><li>Nähtud kahepaiksed, kalad ja linnud </li></ul>
  5. 6. 1. Veega seotud putukad ja nende vastsed Lõpuslehekesed liiguvad hingamisel Valmiku tagakeha tipus 2-3 pikka sabaniiti Ühepäeviku valmik – lendab veekogude kohal suveõhtuti, peale paaritumist ja munemist sureb Ühepäevikulise vastne, elab vees, väljub kestast aasta pärast , 5-23 mm
  6. 7. 1.1.Kiililised Tondihobu, siruulatus kuni 110 mm Suvel ronivad vastsed veest välja, kestast väljub valmik Tondihobu vastne, elab vees. Röövtoiduline, kuni 50 mm Kaldalt leitud vastsekest
  7. 8. Väiksemad kiililised Vesineitsik.Isaste tiivad sinised. Siruulatus 70 mm Liidrik, tiivad puhkeolekus koos Kõrsik, tiivad puhkeolekus eraldi. Vesineitsiku vastne. Vees.30 – 35 mm
  8. 9. 1.2. Ehmestiivalised Lendab veekogu kohal videvikus. Maist oktoobrini. Vastne ehitab endale koja kättesaadavast materjalist. Kuni 30 mm Munakogumik veetaimel
  9. 10. 1.3. Sääsklased 1.3.1.Klaasiksääsk Klaasiksääse vastne Klaasiksääse nukk Klaasiksääse valmik
  10. 11. 1.3.2. Pistesääsklased Püütud sääsevastseid võib viia klassiruumi ja jälgida nende arengut Pistesääse areng munast valmikuni
  11. 12. 1.4.Veelutikad Nõelhark saaki haaramas. Ilma õhutoruta 35 mm Liuskur, 17 mm. Liugleb veepinnal, hüpates üle takistuste
  12. 13. Selgsõudur.15 mm.Ujub tagurpidi, tuleb veepinnale hingama. Vesihark. Tagakeha tipul hingamistoru.
  13. 14. 1.5.Veemardikad Kollaserv-ujur.30-35 mm, võimsad ujujalad Kriimik-käbaujur tuleb hingama veepinnale Kukriklane.5mm. Saab nii lennata, ujuda kui ka sukelduda Ujurivastne. Röövtoidulised, lendamisvõimelised, talvituvad maismaal
  14. 15. 2.Rõngussid Mudatuplased põhjamudas, 4-5 cm pikkused (läbimõõt 0,5 mm) Hobukaan, väljasirutunult 10-15 cm, kaldavees
  15. 16. 3. Limused Mudatigu. Koja pikkus 6 cm, hingamiseks peab veepinnale tõusma. Järvekarp. Põhjaloom, kuni 30 cm pikk, hingab lõpustega. Keraskarp, koda 20 mm
  16. 17. 4. Vähilised ja ämblikulaadsed Vesikakand, 12-20 mm pikkune vähike Vesiämblik, 12 mm Vesiämbliku veealune õhukuppel
  17. 18. 5. Kahepaiksed 5.1. Konnad Veekonn. Talvitub ja elab veekogus, koeb maikuus Rohukonn. Talvitub veekogus,elab maismaal, koeb aprillis
  18. 20. Konna arenemine 1-loote areng munas 10 päeva Vastkoorunud kulles kinnitub veetaime külge, hingab lõpuste abil 8 nädala jooksul arenevad tagajäsemed, lõpused asenduvad kopsudega 10.- 11. nädalal arenevad eesjäsemed, 13. nädalal lahkub veest
  19. 21. 5.2. Vesilikud Tähnikvesilik Triturus vulgaris ( isane pulmarüüs) Harivesilik Triturus cristatus Laurenti Isane vesilik pulmarüüs Emane tähnikvesilik
  20. 22. Tähnikvesiliku areng Lõpused taandarenevad, tekivad kopsud ja tagajäsemed Üksik muna taimelehel 2 nädala pärast koorunud kulles hingab välislõpustega.Arenevad eesjäsemed
  21. 23. Kokkuvõte <ul><li>Rühmad kannavad ette, missuguseid selgrootuid, usse, limuseid ja kahepaikseid leiti </li></ul><ul><li>Otsustatakse, millised eksemplarid kaasa võtta klassis vaatlemiseks ja uurimiseks </li></ul><ul><li>Ülejäänud loomad lastakse tagasi veekogusse neid vigastamata </li></ul>
  22. 24. Kasutatud kirjandus: V.Voore. Zooloogilised ekskursioonid http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0108/marko.html http://www.ut.ee/BGZM/videoloomad/videoloomad

×