Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Share andmebaasi tutvustus üliõpilastele

541 views

Published on

TÜ Tervishoiu Instituudis 12. novembril 2015

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Share andmebaasi tutvustus üliõpilastele

  1. 1. SHARE uuringu võimalused üliõpilastööde läbiviimiseks Tiina Tambaum Tiina.tambaum@tlu.ee SHARE - Individuaalse vananemise, tööjätu ja tervise longituudne uuring Euroopa 50+ elanike seas
  2. 2. TLÜ Eesti demograafia keskuse nooremteadur, SHARE Eesti projektijuht Geragoogika lektor Kasvatusteaduste Instituudis Uurimisteema – eakate õppimine, mitteprofessionaalsed õpetajad (sh noorukid) eakate juhendaja rollis Haridustaust Mag – 1991 Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond MA – 2001 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna pedagoogika osakond MBA – 2004 EBS, ettevõtluse õppetool Publikatsioone 2014 – Passing on Skills and Knowledge as Part of Learning for Older Men: Readiness and Obstacles among Older Men in the Municipality of Tartu 2012 – Elderly learners in combined-age learning groups picking up on new professional skills. 2010 – Expectations of the Elderly for the Internet as an Influencing Factor for the Internet Teaching. Ilmumas – Young Tutors Facilitating the Acquisition of Basic E-skills by Older Learners: The Problem of Selecting the Learning Topics Ilmumas – Haridusgerontoloogia peatükk esimeses eestikeelses Gerontoloogia õpikus
  3. 3. 1 5 0 0 0 1 0 0 0 0 5 00 0 0 5 0 0 0 1 0 00 0 1 5 0 0 0 0 1 0 2 0 3 0 4 0 5 0 6 0 7 0 8 0 9 0 1 0 0 + M eh ed Naised 1881 1 5 0 0 0 1 0 0 0 0 5 0 00 0 5 0 0 0 1 0 0 0 0 1 5 0 0 0 0 1 0 2 0 3 0 4 0 5 0 6 0 7 0 8 0 9 0 1 0 0 + M eh ed Naised 2000
  4. 4. Euroopa Komisjon (Sotsiaalne Agenda 2009, ESFRI 2008, ERIC 2011) on nimetanud SHARE uuringu riikide sotsiaalkaitse ja sotsiaalse kaasatuse võrreldavate poliitikate evalveerimise võtmeallikaks (pensionipoliitika, tervisepoliitika, hoolekandepoliitika jne) Probleem - vähe informatsiooni mõistmaks makro- ja mikrotasandi seoseid Individuaalne kogemus: elutingimused, pere, tervis jne Instututsionaalne tegevus: keskkond, poliitikameetmed jne
  5. 5. SHARE - The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe Valim: rahvastik vanuses 50+ Paneelküsitlus üle kahe aasta Alustati 2004, plaan olemas kuni 2024. Tänaseks osaleb 20 riiki (Euroopa + Iisrael), sh alustamas Leedu Koordineerib Saksamaa Max Planck Instituut (Max Plancki Sotsiaalõiguse ja Sotsiaalpoliitika Instituudi Müncheni Vananemisökonoomika Keskus) Eesti uuringu teaduskoordinaator – TLÜ Eesti Demograafia Instituut Kokku on üle 150 000 intervjuu. Eesti valim 8260, vastajaid u 6500 Esinduslik: Iga vastaja esindab u 60 inimest 2015. aastal algas 6. laine (Eestis 3. laine)
  6. 6. Laine 1, 2004-05 SE, DK, NL, DE, BE, FR, CH, AT, ES, IT, GR Laine 2, 2006-07 + IE, CZ, PL, IL Laine 3, 2008-09 Retrospektiivsed elulood: SE, DK, NL, DE, BE, FR, CH, AT, ES, IT, GR, , CZ, PL Laine 4, 2010-11 + PT, SI, HU, EE Laine 5, 2013-2015 +LU, CAT
  7. 7. + sõsaruuringud üle maailma MHAS, ELSI, Argentina
  8. 8. SHARE unikaalsus: 1. valimis on inimesed kuni oma elu lõpuni 2. info inimese/rahva/elu kui terviku kohta 3. mahukas – valim, ankeet 4. longituudne 5. võimaldab võrdlust (eelharmoniseeritud näitajatega, üle-euroopaline) 6. andmed on usaldusväärsed 7. Uuendused sotsiaalteaduslike andmete kogumises: biomarkerid, sotsiaalne võrgustik, seostamine administratiivregistritega (Saksamaa, Taani, Prantsusmaa, Austria), retrospektiivne elulugu
  9. 9. 0 .1 .2 .3 .4 .5 .6 Rate AT Bf Bn CH CZ DE DK EE ES FR IL IT NL SE SI Refusal Other non-interview Eelmise laine keeldumiste arv Eestis oli väike Intervjuu on vaja saada 90% paneelilt ja 65% uuelt valimilt.
  10. 10. Valim – kes on need, keda küsitleme Valim: isikud, kes on 50+ ja nende partnerid Paneelvalim: 4. ja 5. laines põhiuuringu valimis olnud isikud: Paneelist on 6. laines välja jäetud a) 4. ja 5. laine valimi liikmed, kes on kolinud välismaale, b) need isikud, kelle eest on tehtud elulõpu intervjuu. Paneelis on mõlemad partnerid (v.a juhul, kui põhivastaja on oma noorest (eelmises laines <50) partnerist lahku kolinud) Uus valim: pole eelmistes lainetes osalenud, sündinud aastatel 1961-1964 (saanud 1.01.2015 50aastaseks) Uues valimis on ainult põhivastaja. Intervjuu jooksul tekivad valimisse nende partnerid.
  11. 11. SHARE peamised moodulid DN Demograafilised andmed SP Sotsiaalne tugi SN Sotsiaalne võrgustik FT Finantsid PH Füüsiline tervis HO Eluase BR Käitumisriskid HH Sissetulekud CF Kognitiivsed funktsioonid CO Tarbimine MH Vaimne tervis PF Kopsumaht HC Tervishoid AS Varad EP Töö ja pension AC Tegevused LI Seostamine registritega IT Arvutikasutus GS Käetugevus EX Ootused BS Biomarkerid IV Küsitleja märkmed CH Lapsed XT Elulõpuintervjuu
  12. 12. www.share-estonia.ee www.share-estonia.ee
  13. 13. SHARE tulemused teadmised vananeva ühiskonna kohta
  14. 14. SHARE Euroopa – välisautorid: Materiaalne tõrjutus Eesti on Itaalia, Sloveenia ja Hispaania kõrval üks kõrgeima materiaalse tõrjutusega riike Euroopa vanemaealiste seas. 60% Eesti leibkondadest on materiaalselt tõrjutud. Eestis on kõrgeim osakaal neid, kes on neljas või rohkemas materiaalse tõrjutuse indikaatori osas tõrjutud. Vaid 20% 50-aastaste ja vanemate leibkondadel Eestis ei ole finantsraskusi. 61,7% Eesti leibkondadest tulevad ots-otsaga kokku kas suuremate või mõningate raskusega, Taanis on samas olukorras vaid 12,6% leibkondadest. Materiaalne tõrjutus langeb vanusega, olles kõrgeim 50-64-aastaste seas. „Vananemine Euroopas – kaasavama ühiskonna poliitikate toetamine“ (Ageing in Europe – Supporting Policies for an Inclusive Society )
  15. 15. SHARE Euroopa – välisautorid: Sotsiaalne tõrjutus Tšehhi, Itaalia ja Iisraeli järel on Eesti sotsiaalse tõrjutuse näitajate poolest neljandal kohal. Eestlaste tugevuseks on hea haridus – meil on puuduliku lugemis- ja kirjaoskusega inimeste osakaal madalaim SHARE riikide seas. Eestis on SHARE riikide seas madalaim eluga rahulolu Eestis on probleem pikkades arsti ootejärjekordades. Sotsiaalse tõrjutuse teiste näitajate poolest oleme paremal järjel, kuid tähelepanu vajavad ka inimeste kaasamine kogukonda ning kaasatuse tunde tekitamine, üksteise aitamise kultuuri arendamine ning inimeste isoleerituse ja isoleerituse tunde vähendamine. Sotsiaalne tõrjutus kasvab vanusega, olles kõrgeim 65- aastaste ja vanemate seas. „Vananemine Euroopas – kaasavama ühiskonna poliitikate toetamine“ (Ageing in Europe – Supporting Policies for an Inclusive Society )
  16. 16. SHARE Eesti: Depressioon kahe mõõdikuga M 50-59 M 60-69 M 70-79 M 80 N 50-59 N 60-69 N 70-79 N 80 0 10 20 30 40 50 60 On EURO-D On D Eesti
  17. 17. SHARE Euroopa – eesti autorid: Elukvaliteet vanemas eas on eelneva tulemus Haridus hoiab eurooplasi vormis: võrreldes kõrgema haridustasemega on madalama haridusega inimesed 70% võrra tihedamini füüsiliselt mitte- aktiivsed ja 50% võrra tõenäosemalt rasvunud Haridus aitab ära hoida depressiooni: üle-euroopalises võrdluses peegeldab depressiooni levimus vanemaealiste hulgas haridusmustrite erinevusi. Maa-keskselt on madalama sissetuleku või madala netorikkusega inimesed sagedamini depressioonis Kõrgem haridustase hoiab ära sotsiaalse isolatsiooni: raskete tegevuspiirangutega inimeste puhul on kõrgema haridusega inimestel suurem tõenäosus omada suuremat ja variatiivsemat võrgustikku
  18. 18. SHARE Eesti – magistritööd 2014/2015 Koostamisel on Liisa Kruse magistritöö Liili Abuladze juhendamisel (2014–2016) teemal Tegevuspiirangute seosed deprivatsiooniga 50-aastastel ja vanematel inimestel Eestis: uuring SHARE andmete põhjal. Gerti Karilaid-Vidder, juhendaja Ellu Saar. Varajast tööturult lahkumist mõjutavad tegurid. Magistritöö. Tallinna Ülikool, Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut. 2015. Nele Kunder, juhendajad: Katrin Lang, Liili Abuladze. Tervise enesehinnangu seosed tervisekäitumisega 50-aastastel ja vanematel Eesti elanikel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut, rahvatervishoiu eriala. 2015
  19. 19. SHARE Eesti – magistritööd 2013/2014 Piret Väljaots, juhendaja Liili Abuladze. Tervise enesehinnangu seosed lähivõrgustikuga 50-aastastel ja vanematel inimestel Eestis: uuring SHARE andmete põhjal. Magistritöö. Tartu Ülikool, Tervishoiu instituut, rahvatervishoiu eriala. 2014 Karolin Kutman, juhendaja Kaia Philips. Eesti vanemaealiste sotsiaalne tõrjutus SHARE uuringu andmetel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014 Teele Luhavee, juhendaja Kaia Philips ja Andres Võrk. Vanemaealiste terviseprobleemid ja tööturukäitumine SHARE-Eesti uuringu andmetel. Magistritöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014 Kristi Peedomaa, juhendaja Kaia Philips. Vanemaealiste leibkondade toimetulek (SHARE 4. laine andmetel). Magistritöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014 Kadi Kask, juhendaja Kaia Philips. Vanemaealiste töötamist mõjutavad tegurid SHARE-Eesti uuringu näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2014
  20. 20. SHARE Eesti – magistritööd 2012/2013 Kadri Lees, juhendaja Kaia Philips. Pensionile siirdumise otsust kujundavad tegurid Eestis. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2013 Merli Aksen, juhendajad: Janno Reiljan, Kaia Philips. Eesti vanemaealiste tööturukäitumine ja seda mõjutavate tegurite analüüs. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2013 Martin Holm, juhendaja Kaia Philips. Vanemaealiste olukord ja probleemid tööturul SHARE-Eesti uuringu näitel. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, Majandusteaduskond, Rahvamajanduse instituut. 2013
  21. 21. Moodulid
  22. 22. Peamised demograafilised tunnused • Leibkonnatabel – kaardistab koos elavad isikud, kes sisenevad ja väljuvad ühest (välis)uksest (sugu, sünniaasta ja -kuu). Seos leibkonnatabelis märgitakse ainult peamise valimiisiku külge. • Küsitletakse kooselupaari puhul mõlemat partnerit. Partner võib olla alla 50-aastane. Küsimusi sotsiaalse ja majandusliku abi, (ühis-)varade, kõigi (ka võõras-, lapsendatud, kasu-) laste kohta küsitakse ühe paarilise käest. • Kokku- ja lahkuelamaasumise aastad • Haridustaseme andmed (üldharidus- ja kutseharidustasemed) • Vabaabielu partneriga kooselu leibkonnatabelis, täpsemalt (eelmine) ametlik perekonnaseis ja kui muutub (lahkumineku ja lesestumise aeg) • Enda ja vanemate sünniriik (alates 5.lainest) – võimaldab eristada 2. põlvkonna sisserännanuid • Kodakondsus (kas sünnil või naturalisatsiooni korras) • Eestil ka küsimus, kas elas 1991.a. Eestis, millal saabus Eestise üldse ka • Elukohaliik (linn/maa), piirkond (viis geograafilist piirkonda)
  23. 23. Lähivõrgustik Vanemad – bioloogilised vanemad: Kas elab, kui vana või millal suri, amet (kui vastaja oli 10-aastane), kui kaugel elab, kui sageli suhtleb, milline on vanema tervis Õed, vennad – ka kasuõed ja kasuvennad: Mitmes laps vastaja oli (peres kasvas), elusolevate õdede-vendade arv Lapsed – ka elukaaslase, lapsendatud, kasu- ja võõraslapsed tuleb arvestada (asendusperekonnas on kasulaps). Üldjuhul lastega seotud küsimuste puhul ( CH) küsitakse elusolevate laste kohta. Laste puhul küsitakse perekonnaseisu, kodunt lahku elama asumise aega, haridustaset (üld- ja kutseharidus), kooselu, noorima lapselapse sünniaastat, lastelaste arvu, kui kaugel elab, kui sageli suhtleb, sots-majand seis ja muutused laienete vahel
  24. 24. Sotsiaalvõrgustikud NN nimegeneraatori meetodil (Burt 1986; NSHAP aluseks) KÜSIMUS: Nüüd esitan ma teile mõned küsimused teie suhete kohta teiste inimestega. Inimesed räägivad omavahel aegajalt nii headest kui halbadest asjadest, nii muredest kui rõõmudest oma elus. Mõelge, kellega te VIIMASE 12 KUU jooksul olete kõige sagedamini arutanud enda jaoks olulisi asju? (Neid asju võib arutada näiteks pereliikmete, sõprade, naabrite või teiste inimestega. Öelge nende inimeste eesnimed.) Kellega kõige sagedamini (kokku 7, sh lapsed, vennad, õed, vanemad) Sugu, suhe küsitletavaga (abikaasast- hooldaja, preestrini) Kui kaugel elab — samas leibkonnas kuni kaugemal kui 500 km Kui tihti suhtlevad — iga päev kuni vähem kui kord kuus Kui lähedasena tunneb selle isikuga (skaala 4) Üldine rahulolu kõigi nende suhetega (ka kui pole suhteid) skaala 0-10 NB! sotsiaalse ja materiaalse abi küsimuste puhul olid eelistatud nimelised lähedased
  25. 25. EP (employment & pensions) moodul Tööturu staatus – hõivatud, töötu, mitteaktiivne Hõive (praegune töökoht) – amet, majandusharu, avalik sektor, ettevõtte suurus, töölepingu tüüp, töötunnid, puudumine tervise tõttu, tööga rahulolu ja selle erinevad aspektid, kõrvaltöö omamine, soov penisoneeruda Hõive (viimane töökoht) – amet, majandusharu, avalik sektor, ettevõtte suurus, töölepingu tüüp, sissetulekud Hõive – erinevad töökohad üle eluea, kas on kunagi töötanud Mitteaktiivne – põhjus, pensionile jäämise aeg, eelpensioni põhjus, töövõimetuse või haiguse olemasolu, erinevat tüüpi pensionid ja toetused, sissetulekud erinevat tüüpi penisonidest ja muudest allikatest Töötu/mitteaktiivne – töö otsimine Ametirühm: ISCO järgi (10 rühma) Majandusharu: ISIC järgi (14 rühma)
  26. 26. Allikas: Kaia Philips, 2013 Tervis Füüsiline suutlikkus Vaimne suutlikkus Haridus ja kompetents Oskused Teadmised Inimressursid Töövõime Sotsiaalne suutlikkus Motivatsioon Tööga rahulolu Väärtused Suhtumine Vaimsed nõuded Töökollektiiv Töötingimused Töökeskkond Füüsilised nõuded Töövõimet mõjutavad tegurid (Ilmarinen 1999, Leetmaa et al.2004:51)
  27. 27. Materiaalne seisund Sissetulekud – kõikvõimalikud – eelmisel aastal Sotsiaalne ja materiaalne abi – ise osutanud, ise saanud Elamispind ja kinnisvara – väärtus, suurus, mugavused, muu kinnisvara, kuidas omandatud Leibkonna kulutused - aasta keskmine toidu peale kulutatud summa kuus (kogu leibkonna kohta): kodus valmistatud toidu peale, väljaspool kodu tarbitud toidu peale. Subjektiivne hinnang oma leibkonna majanduslikule toimetulekule Säästud ja investeeringud, sh pank, pensionisambad, aktsiad, Varad ja kohustused, sh vallasvara, firmad, kindlustuslepingud
  28. 28. Meenutame Mis on SHARE eelised? Mille poolest ta on unikaalne ja tähtis?
  29. 29. ADL ja IADL: Kas on raskusi nimetatud tegevustega: 1. 100 m kõndimine 2. Istumine umbes kaks tundi 3. Toolilt tõusmine pärast pikka istumist 4. Mitmest trepikäigust puhkamata üles astumine 5. Ühest trepikäigust (mademest mademeni) puhkamata üles astumine 6. Kummardumine, põlvitamine või kükitamine 7. Käte tõstmine õlast kõrgemale 8. Suuremate esemete, nagu tugitool, tõmbamine või lükkamine 9. Üle 5 kg kaaluvate esemete, nagu raske toidukott, tõstmine või kandmine 10. Väikese mündi noppimine laualt 1. Riietumine, ka kingade ja sokkide jalgapanemine 2. Üle toa kõndimine 3. Vannis või dushi all käimine 4. Söömine, ka toidu lõikamine 5. Voodisse heitmine või voodist tõusmine 6. Tualeti kasutamine, potile istumine ja potilt tõusmine 7. Kaardi kasutamine võõras kohas orienteerumiseks 8. Sooja toidu valmistamine 9. Toidukaupade ostmine 10. Telefonikõnede tegemine  11. Ravimite võtmine  12. Tubaste või aiatööde tegemine 13. Rahaasjade ajamine, arvete maksmine ja kulutuste jälgimine  96. Ei ole raskusi ühegagi neist Subjektiivne: Kas mõni terviseprobleem on piiranud teid tegevustes, mida inimesed tavaliselt teevad (PH005_LimAct) 1=oluliselt, 2=on, aga mitte oluliselt, 3=ei ole piiranud Tegevuspiirangud
  30. 30. Abi ja hooldusteenuse tarbimine Kas viimase 12 kuu jooksul olete te saanud oma kodus ükskõik, millist tasuta või tasulist teenust? 1. Abi isikuhooldusel (nt. voodist tõusmisel või sinna heitmisel, riietumisel, üle keha pesemisel) 2. Abi majapidamistöödes (nt. koristamisel, triikimisel, söögitegemisel) 3. Toidu kojutoomine (st valmistoidud, mida korraldab kohalik omavalitsus või eraettevõte) 4. Abi muudes tegevustes (nt. ravimite doosidesse jagamine) 96. Mitte ühtegi neist Kui palju kokku te maksite oma taskust Kas keegi teie leibkonnaliikmetest on VIIMASE 12 KUU jooksul teid regulaarselt abistanud isikuhooldusel (abi iga päev või peaaegu iga päev vähemalt 3 kuu jooksul) (söömisel, riietumisel, vannis või duši all käimisel, tualeti kasutamisel, voodist tõusmisel või voodisse heitmisel) jah/ei Kas mõni pereliige väljaspool leibkonda, sõber, naaber või muu isik on viimase 12 KUU jooksul teile või kaaslasele osutanud abi isikuhoolduses või praktilistes majapidamistöödes? Jah/ei Kes on teid aidanud ja kui sageli
  31. 31. Kas te VIIMASE 12 KUU jooksul olete tegelenud mõne kaardil nimetatud tegevusega? 1. Tegutsenud vabatahtlikuna või tegelenud heategevusega 4. Osalenud õppe- või koolituskursusel 5. Osalenud spordi- või muus klubis, seltsis või huvialaringis 6. Osalenud usuorganisatsiooni (kiriku, sünagoogi, moshee jne) tegevuses 7. Osalenud poliitilise või kohaliku kogukonna organisatsiooni tegevuses 8. Lugenud raamatuid, ajakirju või ajalehti 9. Lahendanud ristsõnu, sõna- või numbrimänge nagu Sudoku 10. Mänginud kaarte, malet või sarnaseid mänge 96. Ei ühtegi nendest Kui sageli viimase 12 kuu jooksul 1=Peaaegu iga päev 2=Peaaegu iga nädal 3=Peaaegu iga kuu 4=Harvem Tegevused
  32. 32. Rahulolu tegevusetuse või tegevustega Te ütlesite varem, et ei tegele ühegi nimetatud tegevusega. Kuivõrd rahul te sellega olete? Andke hinnang 10- pallisel skaalal, kus 0 tähendab, et te ei ole üldse rahul ning 10, et te olete täiesti rahul. Kui rahul te üldiselt olete oma vabaaja tegevustega, mida te nimetasite? Ei ole andmeid selle kohta, miks inimene ei ole rahul oma tegevusetusega Kui tihti teete tugevat füüsilist aktiivsust nõudvaid tegevusi, nt sport, rakse kodunetöö, raske füüsiline töö 1=rohkem kui kord nädalas, 2=kord nädalas, 3=1-3 korda kuus, 4=mitte kunagi Kui tihti teete mõõdukat füüsilist pingutust nõudvaid tegevusi, nt aiatöö, auto pesemine, jalutamine 1=rohkem kui kord nädalas, 2=kord nädalas, 3=1-3 kuus, 4=mitte kunagi
  33. 33. 5. laines Kas teie praegusel töökohal on arvuti kasutamine nõutav? Jah/Ei Kas teie viimasel töökohal enne pensionile jäämist oli arvuti kasutamine nõutav?Jah/Ei Kas teie arvutikasutamisoskus on... 1. suurepärane 2. väga hea 3. hea 4. rahuladv 5. halb 6. ma ei ole kunagi arvutit kasutanud Kas olete viimase 7 päeva jooksul vähemalt korra kasutanud Internetti meilide saatmiseks, info otsimiseks, ostude tegemiseks või muul eesmärgil? Jah/Ei Infotehnoloogia kasutamine
  34. 34. Infotehnoloogia kasutamine Denmark Sweden Netherlands Switzerland Belgium France Germany Luxembourg Israel Austria CzechRepublic Estonia Slovenia Spain Italy 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 Interneti kasutajad, % riigi vastavast vanusegrupist 55-64 osalejad 65+ osalejad
  35. 35. Infotehnoloogia kasutamine M1 M2 M3 N1 N2 N3 0,0 10,0 20,0 30,0 40,0 50,0 60,0 70,0 80,0 90,0 100,0 Ei ole kasutanud internetti viimase 7 päeva jooksul, % vanus-sugu grupist EE SHARE
  36. 36. Sotsiaalne aktiivsusDenmark Netherlands Sweden Switzerland Belgium France Germany Austria Luxembourg Israel Slovenia CzechRepublic Estonia Spain Italy 0,0 10,0 20,0 30,0 40,0 50,0 60,0 70,0 80,0 75,2 70,7 66,0 63,7 57,6 53,8 54,8 53,5 50,9 45,1 48,6 33,7 32,2 27,3 28,1 Kogukondlikes tegevustes osalejad, % riigi vastavast vanusegrupist 55-64 osalejad 65+ osalejad Neid inimesi 65+ vanusegrupis, kes on kogukondlikesse tegevustesse haaratud vähemalt kord nädalas, on Eestis ainult 12%.
  37. 37. Milline on olnud viimase nelja nädala jooksul teie huvi ümbritseva elu vastu? (kas on muutunid) (MH008_Interest) 1=nimetab tavalisest väiksemat huvi, 5=ei nimeta huvi vähenemist, 3=ebamäärasus Kas te tegelete teid huvitavate asjadega nii nagu varem? 1=jah, 5=ei (MH009_KeepUpInt) Millest olete viimasel ajal rõõmu tundud? (MH016_Enjoyment) 1=ei nimeta, 5=nimetab 5. laines ka Kui sageli tunnete puudust sõpradest Kui sageli tunnete ennast kõvale jäetuna. Eraldatuna. Kui sageli tunnete üksindust Vaimne seisund
  38. 38. Kui rahul te eluga olete? Andke hinnang skaalal 0-10, kus 0 tähendab, et te ei ole üldse rahul ning 10, et olete täiesti rahul (AC012_HowSat) Kui sageli on vanus takistanud teil tegemast seda, mida te tahaksite teha? 1=sageli 2=mõnikord 3=harva 4=mitte kunagi (AC014_AgePrev) Kui sageli te olete tundnud, et asjad ei ole teie kontrolli all? (AC015_OutofContr) Kui sageli te tunnete, et olete elust kõrvale jäänud? (AC016_LeftOut) Kui sageli te olete tundnud, et te saate teha seda, mida tahate? (AC017_DoWant) Kui sageli te olete tundnud, et perekondlikud kohustused takistavad teil teha seda, mida tahate? (AC018_FamRespPrev) Kui sageli te olete tundnud, et rahapuuduse tõttu ei saa te teha seda, mida tahate? (AC019_ShortMon) Kui sageli te ootate huviga järgmist päeva? (AC020_EachDay) Kui sageli te olete tundnud, et teie elul on tähendus? (AC021_LifeMean) Kui sageli te kokkuvõttes vaatate tagasi oma elule rahuloluga? (AC022_BackHapp) Kui sageli te olete tundnud, et olete täis energiat? (AC023_FullEnerg) Kui sageli te tunnete, et elu on täis võimalusi? (AC024_FullOpport) Kui sageli te olete tundnud, et tulevik toob teile head? (AC025_FutuGood) Vaimne seisund
  39. 39. Kognitiivsete võimete tetsid: – mälutestid, verbaalne võimekus Depressioon (EURO-D) Toolilt tõusmine / käetugevus Kopsumaht Vereproov Objektiivsed näitajad
  40. 40. SHARE võimaldab Kavandada meetmeid järgnevate põlvkondade toimetuleku parandamiseks Seostamine suremusandmetega (end of life int) võimaldab modelleerida erinevate elutingimuste ja poliitikameetmete mõju lõplikule tervisekaole Annab infot kääridest vanemaealiste tegelike vajaduste ja võimaldatud teenuste kohta Jälgida tööhõivest väljumist ja pensionile jäämise teid (soovitud ja tegelikke) erinevates rahvastikurühmades Jälgida vanemaealiste liikumist hooldusasutustesse ning sealt tagasi, seotuna sotsiaalse võrgustiku olemasolu ja kasutatavate teiste teenustega Tegevus- ja toimetulekupiirangute tekke seosed poliitikameetmetga, inimese töö- ja tervisekäitumisega, ainelise kindustatusega
  41. 41. share-estonia.ee tiina.tambaum@tlu.ee
  42. 42. Vereproovide kogumine kuivatatud vereplekkide meetodil Kõik paneelleibkonnad Kirjalik informeeritud nõusolek Asendusvastaja ei ole lubatud
  43. 43. Määratavad biomarkerid  Üldkolesterool  südame-veresoonkonna haiguste tekke risk  D-vitamiin  lihasnõrkuse, lihaste funktsionaalsuse languse ja suurenenud luumurdude risk  seos toitumise ja elustiiliga  Glükosüleeritud hemoglobiin (HbA1c)  diabeedi marker  pikaajaline veresuhkru tase, enne vereproovi andmist ei ole vaja paastuda  Põletiku markerid: C-reaktiivne valk (CRP) ja tsütokiinid (IL-6, BDNF, TNF-α)  südame-veresoonkonna haiguste ja stressiga  mõjutavad keskkondlikud tegurid
  44. 44. Subjektiivsed tervisenäitajad Vastaja hinnang terviseseisundile, info haiguste kohta, sh lapsepõlves Tervishoiuteenuste ja ravimite kasutamine ja tegelik vajadus Tegevuspiirangute olemasolu Emotsionaalne enesetunne (Big5) Tervisekäitumine Terviseseisundi seos tasustatud töö tegemisega Isikuhooldus ja eluase Info surnud partneri tervise kohta tema viimasel eluaastal
  45. 45. Tervisekäitumine Kehakaal ja pikkus (vastaja öeldul põhinevad) Kehakaalu muutus viimase 12, 24 kuu jooksul Füüsiline aktiivsus Toitumine: Piimatooted, liha ja kala, puu- ja köögiviljad, oad-herned-läätsed-munad-pähklid-seemned Tarbimise sagedus tavalisel nädalal Suitsetamine Staaž, suitsetamisest loobumiste arv ja viimase loobumise aeg Alkoholi tarbimine Tarbimise sagedus ja kogused viimase 3 kuu jooksul

×