Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid

2,373 views

Published on

Published in: Technology
  • Be the first to comment

Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid

  1. 1. Õpiobjektid, metaandmed, repositooriumid Kaugkoolituse tehnoloogia Terje Väljataga 2007
  2. 2. Mis on õpiobjekt? <ul><li>… </li></ul>
  3. 3. Õpiobjekti mõiste <ul><li>1994 - Learning Object (Wayne Hodgins) </li></ul><ul><li>2000 - David Wiley: väi k esed komponendid, mida või b uuesti kasutada mitmeid kordi erinevates õp p ekontekstides ja neil on õp e tuslik vää r tus </li></ul><ul><li>2002 - IEEE LOM: iga digitaalne või mittedigitaalne olem, mida saab kasutada õp p imiseks, hariduses või koolituses </li></ul><ul><li>Väikesed terviklikud õpetusliku väärtusega digitaalsed objektid (nt veebileht, multimeedia-esitlus, interaktiivne harjutus, testiküsimus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja  õpikeskkondades </li></ul>
  4. 4. Õpiobjekti mõiste
  5. 5. Õpiobjekt?
  6. 6. Õpiobjekti tunnused <ul><li>Käideldavus ( accessibility ) - õpiobjekt on kättesaadav </li></ul><ul><li>Koostalitlusvõime ( interoperability ) - õpiobjekt töötab erinevatel riist- ja tarkvaraplatvormidel </li></ul><ul><li>Kohandatavus ( adaptability ) - õpiobjekti on võimalik kohandada õppurile või õpisituatsioonile </li></ul><ul><li>Korduvkasutus ( reusability ) - õpiobjekt ei ole seotud kontekstiga ja on korduvkasutatav erinevate õppuritega </li></ul><ul><li>Vastupidavus ( durability ) - õpiobjekt töötab ilma muutmata uuemal riist- ja tarkvaral </li></ul><ul><li>Granulaarsus ( granularity ) - õpiobjekti on võimalik lahutada väiksemateks osadeks </li></ul><ul><li>(LOAZ 2004) </li></ul>
  7. 7. Õpiobjektide metaandmed <ul><li>Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingut, neist tervikliku õppematerjali koostamist ja selle esitamist (nt igale õpilasele unikaalse kontrolltööküsimuste komplekt või interaktiivne töövihik Internetis) </li></ul><ul><li>Metaandmed on informatsioon digitaalse või füüsilise ressursi kohta </li></ul><ul><ul><li>- autor </li></ul></ul><ul><ul><li>- õpistiil </li></ul></ul><ul><ul><li>- grupi ühine arvamus nähtud filmist </li></ul></ul><ul><li>Pakub vastuseid küsimustele: kes? mis? millal? kus? miks? kuidas? </li></ul>
  8. 8. Uued suunad metaandmetes <ul><li>Folksonoomia - koostöös loodud avatud märksõnasüsteem sisu kategoriseerimiseks </li></ul><ul><li>Tag - märksõna folksonoomias, veebikeskkonnas töötab enamasti lingina </li></ul><ul><li>Tagcloud - märksõnapilv, populaarsemate märksõnade visuaalne esitusviis </li></ul><ul><li>Folksonoomial põhinevad keskkonnad: del.icio.us, Flickr </li></ul><ul><li>Õpiobjektide puhul hästi toimivad foksonoomiarakendused veel puuduvad </li></ul>
  9. 9. Õpitehnoloogia standardid <ul><li>Standardid on ühiskondlikud kokkulepped teatud objektide struktuuri, hierarhia ja formaadi osas </li></ul><ul><li>IEEE LOM õpiobjekti metaandmete standard (2002) - sisaldab 58 elementi - põhiline standard, mis reguleerib õpiobjektide ladustamist. </li></ul><ul><li>Eesmärgiks hõlbustada õpiobjektide otsimist, hindamist, omandamist ja kasutamist nii õppijate, õpetajate kui ka vastava tarkvara poolt. </li></ul><ul><li>SCORM (2004) ( S harable Content Object Reference Model) - erinevatest allikatest kohandatud komplekt e-õppe standardeid ja spetsifikatsioone, mille eesmärgiks on veebipõhise õpisisu koostalitusvõime, ligipääsetavus ja taaskasutus. </li></ul><ul><li>IMS Learning Design </li></ul><ul><li>IMS Simple Sequencing </li></ul><ul><li>IMS Content Packaging </li></ul><ul><li>… </li></ul>
  10. 10. Õpiobjektide repositooriumid <ul><ul><li>(McLeod 2005) </li></ul></ul><ul><ul><li>Õpiobjektide ait e. repositoorium – spetsiaalne andmebaasirakendus õpiobjektide säilitamiseks </li></ul></ul>200 100 NIME 0 49761 eduSource Canada 123 10607 MERLOT 0 30300 Education.au 1842 2526 ARIADNE Piiratud ligipääsuga õpiobjekte Avalikke õpiobjekte Repositoorium
  11. 11. Õpiobjektide repositooriumid <ul><ul><li>Merlot (Multimedia Educational Resource for Learning and Online Teaching) - http://www.merlot.org/ </li></ul></ul><ul><ul><li>CAREO repository (Campus Alberta Repository of Educational Objects) - http://www.careo.org </li></ul></ul><ul><ul><li>Õpiobjektide repositooriumide kollektsioon: http://www.uwm.edu/Dept/CIE/AOP/LO_collections.html </li></ul></ul><ul><ul><li>Connexions: http://cnx.rice.edu </li></ul></ul><ul><ul><li>Maricopa Learning Exchange: </li></ul></ul><ul><ul><li>http://www.mcli.dist.maricopa.edu/mlx/ </li></ul></ul><ul><ul><li>MIT OpenCourseWare: http://ocw.mit.edu </li></ul></ul><ul><ul><li>Computer Science Teaching Center: http://www.cstc.org </li></ul></ul><ul><ul><li>Citidel: http://www.citidel.org </li></ul></ul><ul><ul><li>EducaNext: http://www.educanext.org </li></ul></ul><ul><ul><li>Koolielu: www.koolielu.ee </li></ul></ul>
  12. 12. Õpiobjektide probleemid <ul><li>Pedagoogilised probleemid </li></ul><ul><li>- korduvkasutatavus (teise õppejõu materjal vajab alati kohendamist), </li></ul><ul><li>- standardite poolt peale surutud õpetamismeetodid (standardite loomisel on eelkõige silmas peetud lineaarset materjal - materjal - materjal - test stiilis õpetamist </li></ul><ul><li>Keerulisemate õppemeetodite kirjeldamine praeguste standarditega ei ole võimalik (näiteks uuriv õppimine) </li></ul><ul><li>Kasvatusteadused ja õpitehnoloogia liiguvad erinevas suunas: õpitehnoloogia püüab vähendada õpiobjekti seost kindla kontekstiga, kasvatusteadused rõhutavad aina enam autentse konteksti olulisust. </li></ul>
  13. 13. Õpiobjektide probleemid <ul><li>Metaandmete keeruline haldamine ja ebapiisavad metaandmed </li></ul><ul><li>Autoriõigustega seotud probleemid </li></ul><ul><li>Õpiobjektide loomine </li></ul><ul><li>Õpiobjektide kvaliteedi tagamine </li></ul><ul><li>Massiliseks kasutamiseks ebaküps tarkvara </li></ul>
  14. 14. Õpiobjektide probleemid <ul><li>Mis on need põhjused, mis motiveerivad õpetajaid jagama materjali? </li></ul><ul><li>Mis on need põhjused, mis takistavad materjali jagamist? </li></ul>
  15. 15. Õpiobjektide näited <ul><li>Mängud ja simulatsioonid: </li></ul><ul><ul><li>http://digilearn.nait.ab.ca/careo/Accounting/PDAgame/ </li></ul></ul><ul><ul><li>http://ilearn.senecac.on.ca/learningobjects/introaccounting/pda/unit06/concept/conceptch6.html </li></ul></ul><ul><ul><li>http://www.shodor.org/interactivate/activities/slopeslider/index.html </li></ul></ul><ul><ul><li>http://www.shodor.org/interactivate/activities/#fun </li></ul></ul>
  16. 16. Õpiobjektide näited <ul><li>Video </li></ul><ul><ul><li>http://www.learntosubnet.com/ </li></ul></ul><ul><li>Veeb </li></ul><ul><ul><li>http://lifesciences.asu.edu/paperproject/ </li></ul></ul><ul><ul><li>http://el-demo.basicon.org/ </li></ul></ul><ul><li>Sisupakett </li></ul><ul><ul><li>http://lepo.it.da.ut.ee./~triinm/tuutorlus/ </li></ul></ul>
  17. 17. Õpiobjektide näited <ul><li>Pilt ja heli integreeritud: </li></ul><ul><ul><li>http://fle3.uiah.fi/pilot/kosteikot1/index.html </li></ul></ul><ul><li>Wiki </li></ul><ul><ul><li>WikiPedia ( http://www.wikipedia.org ) </li></ul></ul><ul><ul><li>Eesti haridustehnoloogia sõnastik http://www.hanspoldoja.net/haridustehnoloogia/index.php/Esileht </li></ul></ul><ul><li>Testid </li></ul><ul><ul><li>Hotpotatoes http://lepo.it.da.ut.ee./~lehti/naited.html </li></ul></ul>
  18. 18. Soovitused <ul><li>Smith Rachel S. (2004): Guidelines for Authors of Learning Objects http://www.nmc.org/guidelines/NMC%20LO%20Guidelines.pdf </li></ul><ul><li>Wisc-Online (o.J.): Simple Steps to Building a Great Learning Object. http://www.wisc-online.com/SimpleSteps.ppt </li></ul>
  19. 19. Kasutatud materjal <ul><li>Autoriõi g use seadus (2006). https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=978821 </li></ul><ul><li>Hermann, T. (2002). Overview of LOM Draft 6.4. http://www.sreb.org/programs/EdTech/SCORE/SCORE_Users_Guide.pdf </li></ul><ul><li>Leinonen, T. (2005). Urinal as a learning object. http://flosse.dicole.org/?item=urinal-as-a-learning-object </li></ul><ul><li>Levine, A. (2005). Learning Objects R.I.P. http: //cogdogblog .com/2005/05/24/learning-objects-rip/ </li></ul><ul><li>LOAZ (2004). Learning Object Characteristics. http://www.loaz.com/learning-objects/learning-object- characteristics.html </li></ul><ul><li>MacLeod, D. (2005). Learning object repositories: Deployment and diffusion. http://www.canarie.ca/funding/elearning/2005_LOR_final_report.pdf </li></ul>
  20. 20. Kasutatud materjal <ul><li>Mattisen, M. õpitehnoloogia standarditest. www. portaal . e-uni . ee/e-voti/seminarid/htkoolitus/Malle_Mattisen_printversioon . ppt </li></ul><ul><li>Ruul, K. (2006). Õpiobjektid. http://www.e-uni.ee/~karin/materjalid/ </li></ul><ul><li>Wikimedia Commons (2005). http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:US_Solders_with_9_mm_Pistol.jpg </li></ul><ul><li>Wikipedia (2005). New media. http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=New_media&oldid=11618259 </li></ul><ul><li>Wiley, D. (2006). RIP-ping on Learning Objects. http://opencontent.org/blog/archives/230 </li></ul>

×