Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
ELU KESKAEGSES
LINNAS
Eesti keel
5.klass
LINNA JUHTIMINE
• Linna elu juhtis raad (linnavalitsus), mille liikmete arv sõltus linna
suurusest.
• Rae liikme ( raehärr...
TURUPLATS JA RAEKODA
• Turuplats oli linna süda, seal
toimus kauplemine, üritused.
Turuplatsil asus raehoone, kus
käis koo...
LINNAKOGUKOND
• Linna elanikkond moodustas linnakogukonna (linnaelanike
ühendus, mille liikmeid ühendab kodanikuvanne).
• ...
LINNAKOGUKOND
Ülemkiht- maaisandad, aadlikud,
suurkaupmehed olid linna kõige rikkamad
kodanikud( patriitsid). Nende hulgas...
RAE ÜLESANDED
• linna sissetulekute, heakorra ja
kindlustamise eest hoolitsemine;
• abinõude rakendamine
kaubanduse ja käs...
LINNAKODANIKU KODU
• Keskmise linnakodaniku maja oli 3
korruseline
• 1.korrusel oli käsitöölise töökoda,
kaupmehel laoruum...
LINNASTUMISE MÕJU
• Väärtushinnang olenes sellest, mida kuulutas katoliku kirik.
• Linnast sai alguse rahamajandus. Selleg...
Elu keskaegses linnas. raad
Elu keskaegses linnas. raad
Elu keskaegses linnas. raad
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Elu keskaegses linnas. raad

927 views

Published on

LAK-teema: "Elu keskaegses linnas"

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Elu keskaegses linnas. raad

  1. 1. ELU KESKAEGSES LINNAS Eesti keel 5.klass
  2. 2. LINNA JUHTIMINE • Linna elu juhtis raad (linnavalitsus), mille liikmete arv sõltus linna suurusest. • Rae liikme ( raehärra) staatus oli eluaegne. • Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust ning omama kinnisvara linna piires, samuti ei tohtinud ta teenida elatist käsitööga, seetõttu valiti rae liikmeid kaupmeeste seast. • Palka raehärrad oma tegevuse eest ei saanud. • Iga raehärra pidi täitma mingit kindlat raeametit. • Rae tegevust juhtisid raehärrade seast valitud bürgermeistrid (linnavanem, linnapea, rae eesotsas seisev valitav ametiisik), kes moodustasid rae juhatuse. • Maahärra huve linnas kaitses linnafoogt, kelle volituste ulatus sõltus tavaliselt linna suurusest ja linnaõiguse ulatusest.
  3. 3. TURUPLATS JA RAEKODA • Turuplats oli linna süda, seal toimus kauplemine, üritused. Turuplatsil asus raehoone, kus käis koos linnavalitsus. • Turuplatsil oli tavaliselt ka häbipost neile, kes olid saanud hakkama mingi kuriteoga
  4. 4. LINNAKOGUKOND • Linna elanikkond moodustas linnakogukonna (linnaelanike ühendus, mille liikmeid ühendab kodanikuvanne). • Kodanikuks saadi kas sünni läbi või olles teatud aja linnas elanud. Tavaliselt loeti selleks ajaks 1 aasta ja 1 päev ("Linnaõhk teeb vabaks!"). • Linnadele oli põgenike varjamine kasulik, kuna linnade iive oli mitmesugustel põhjustel negatiivne. • Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande ja tasuma kodanikumaksu. Pärast seda kanti kodanikuks vastuvõetu nimi linna kodanikeraamatusse
  5. 5. LINNAKOGUKOND Ülemkiht- maaisandad, aadlikud, suurkaupmehed olid linna kõige rikkamad kodanikud( patriitsid). Nende hulgast valiti tavaliselt linna juhid. Keskkiht (bürgerid)- käsitöölised, väikekaupmehed ,kirjutajad, ametnikud – nad ei omanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid, päevalised jt.
  6. 6. RAE ÜLESANDED • linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine; • abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks • linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega; • hoolitsemine kirikute ja koolide eest; • hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest- hospidalid • kohtumõistmine; • kodanike julgeoleku tagamine; • hoolitsus linnakodanike heakäekäigu
  7. 7. LINNAKODANIKU KODU • Keskmise linnakodaniku maja oli 3 korruseline • 1.korrusel oli käsitöölise töökoda, kaupmehel laoruumid ja kontorid • 2. korrusel olid eluruumid • 3.korrusel panipaigad ja ladu • Mööblit tubades vähe- selle hulk sõltus jõukusest • Aukohal söögilaud ja voodi
  8. 8. LINNASTUMISE MÕJU • Väärtushinnang olenes sellest, mida kuulutas katoliku kirik. • Linnast sai alguse rahamajandus. Sellega sai osta nii abielu, nime kui ka positsiooni. • Kujunesid tähtsad kultuurikeskused, pidustused, teatrid, töötavad koolid. • Ladinakeelse kirikliku kirjanduse kõrvale tekkib rahvakeelne ilmalik kirjandus • Arenes käsitöö , tekkisid uued käsitööharud. • Ülikoolide teke

×