Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis

93 views

Published on

http://www.finantskoolitused.ee/ Valik 15-16. mai 2017 koolituse "Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis" slaide

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis

  1. 1. Tere tulemast koolitusele: FINANTSANALÜÜS NÜÜDISAEGSES ORGANISATSIOONIS 15-16. mai 2017, Tallinn Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor ning koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse
  2. 2. Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ 2 Finantsanalüüs nüüdisaegses organisatsioonis, 15-16.05.2017, 2 päeva UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs, 17-18.05.2017, 2 päeva Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs, 22-24.05.2017, 3 päeva Tekkepõhine ja tegevuspõhine eelarvestamine, 22-23.05.2017, 2 päeva Ettevõtja ja juhi finantskoolitus: raamatupidamine, finantsjuhtimine, analüüs ja omahinna arvestus, 6-7.06.2017, 2 päeva Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 13-14.06.2017, 2 päeva Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine ja avalike teenuste kaardistamine, 23- 24.10.2017, 2 päeva Omahinna arvestus, omahind ja üldkulude jaotamine, 2017 II pa, täpsustub, 2 päeva Kulude juhtimine, omahinna ja jääktulu arvestus ning tegevuspõhine kuluarvestus, 2017 IIpa täpsustub, 3 päeva Projektijuhi finantskoolitus - projekti tulude, kulude, rahakäibe eelarvestamine, juhtimine, analüüs, 2017 II pa, täpsustub, 2 päeva Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht. 4 päeva, 2017 II pa, täpsustub, 4 päeva Tulude, kulude, rahakäibe ja investeeringute juhtimine, eelarvestamine ja analüüs mittefinantsjuhile, 2017 II pa, täpsustub, 3 päeva Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel http://www.finantskoolitused.ee/ Rafiko OÜ - Sander Karu finants-ja strateegiakoolitused on Eesti Töötukassa koostööpartner ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  3. 3.  Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:  saanud süsteemse ülevaate nüüdisaegse finantsanalüüsi teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest  teadvustanud finantsanalüüsi võimalusi ja arengutrende majandusarvestuses  praktiseerinud finantsanalüüsi teoreetiliste põhimõtete kasutamist praktiliste ülesannete lahendamisel  läbi viinud organisatsiooni finantsanalüüsi lähtuvalt majandusaasta aruandest  koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks. KOOLITUSE EESMÄRK: (vajalikud) teooriad praktikasse! ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 3
  4. 4.  Finantsanalüüsi olemus, eesmärgid ja vajadus  Finantsanalüüs juhtimissüsteemis.  Finantsaruannete analüüs eri huvirühmade seisukohast  Ettevalmistused finantsanalüüsi läbiviimiseks  SWOT analüüsilt TOWS analüüsile  Finantsanalüüsi läbiviimine  FA eesmärgi püstitamine ja kriitiliste edufaktorite täpsustamine (üldiselt üksikule)  Analüüsitavate näitajate (mõõdikute) valik  Hindamiskriteeriumite täpsustamine  FA meetodite valik ja kasutamine (vertikaal-, horisontaal- ja suhtarvude analüüs)  Analüüsitavate andmete ettevalmistus  Näitajate arvutamine ja tulemuste vormistamine  Tulemuste hindamine ja interpreteerimine  Millele keskenduda majandusaasta aruande analüüsil?  Millele keskenduda bilansi, kasumiaruande, rahakäibe prognoosi ja rahavoogude aruande analüüsil?  Käibevara hindamine ja analüüs. Erinevate hindamismeetodite mõju kasumile.  Põhivara hindamine ja analüüs. Põhivara soetusmaksumus ja turuväärtus. Põhivara kulumi arvestamise meetodite mõju majandustulemustele. Probleemid kulumi arvestusel  Lühiajaliste kohustuste hindamine ja analüüs.  Omakapitali analüüs  Praktiline ülesanne: Bilansi, kasumiaruande, rahakäibe prognoosi ning rahavoogude aruande koostamine ja analüüs KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 4
  5. 5. Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA ARVESTUSE ÜLESANNET Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts 5©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ,  september 2010  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee 
  6. 6.  Eesmärgistatud analüüside läbiviimine  Rentaabluse analüüside läbiviimine  Dupont'i püramiid  Kasvu analüüside läbiviimine  Tegevustulemuslikkuse (varade kasutamine) analüüside läbiviimine  Käibekapitali analüüside läbiviimine  Raha konversiooni periood  Likviidsuse ja maksevõime analüüside läbiviimine  Kapitali struktuuri analüüside läbiviimine  Finantsriskide analüüside läbiviimine  Omaniku investeeringu analüüside läbiviimine  Pankrotiohu analüüs  Altmanni võrrand  Controllingu aruannete analüüs  Millele keskenduda toodete, teenuste ja projektide analüüsil?  Hälvete analüüs standardkulude arvestuses  Vastutuskeskuste aruandluse kujundamine ja analüüs  Väärtust lisavate ja väärtust mittelisavate tegevuste analüüs  Maksukoormuse arvestamine ja analüüs  Otsuste puu KOOLITUSPROGRAMM: olulisemad teemad ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 6
  7. 7. TEST 2 ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 5. Tulemuslikkuse mõõtmisel on prioriteetne keskenduda: A. väljundite mõõtmisele B. sisendite mõõtmisele C. protsesside mõõtmisele D. meetmete mõõtmisele 6. Kuluarvestuse süsteemi arendamisel on kõige olulisem keskenduda A. kululiikide arvestusele B. kuluobjektide (kulukandjate) arvestusele C. kulukohtade arvestusele D. tegevuste kulude arvestusele 7. Finantsanalüüsi alustatakse: A. analüüsitavate aruanne valimisest B. analüüsi eesmärkide püstitamisest C. analüüsi meetodite valikust D. analüüsitavate näitajate valikust 7
  8. 8. KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu 8©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee  ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)  ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas) 
  9. 9. •Eelarved •Tegevus •Tulemus Finantsanalüüs juhtimisprotsessis ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 9
  10. 10. MAJANDUSKESKKONNA ANALÜÜS ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Majanduspoliitika Inflatsioon Töötus Majanduskasv Raha väärtus FISKAALNÄITAJAD Tulumaksu tõus Kulutuste tõus (tarbimine) Maksude langus Kulutuste vähendamine MONETAARNÄITAJAD Kõrged intressimäärad Suur rahamassi kasv Madalad intressimäärad Väike rahamassi kasv L – surve langusele; T – surve tõusule; LL – surve lühiajalisele langusele; LT – surve lühiajalisele tõusule 10
  11. 11. Kriitilised edufaktorid ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee KONKURENTSISTRATEEGIA KRIITILINE EDUFAKTOR KRIITILINE EDUFAKTOR KRIITILINE EDUFAKTOR PROTSESSID JA TEGEVUSED KRIITILISTE EDUFAKTORITE SAAVUTAMISEKS Kriitiliste edufaktorid (critical success factors, critical success variables) (Rockart ja Hoffman 1992) - “piiratud arv olulisemaid faktoreid (valdkondi, mõjureid, tegureid), milledes tulemuste saavutamine eeldusel, et tulemused on küllalt head, tagab eduka konkurentsivõime”. Kasumlikkuse suurendamine Turuosa suurendamine Materjalide tellimise kiirendamine Investeeringute tasuvuse parendamine Klienditeeninduse kvaliteedi tõstmine Klientide rahulolu suurendamine Toodete kvaliteedi tõstmine Tellimuste vastuvõtu kiirendamine Protsessiaja lühendamine Uute toodete juurutamise aja lühendamine Tsükliaja vähendamine 11
  12. 12. VÄÄRTUSAHELA ANALÜÜS ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Füüsilised ressursid Inimressursid Tööde/tegevuste kirjeldamine ning nende mahu määratlemine Tugiteenused: raamatupidamine infotehnoloogia õigusabi personali valik ja koolitus logistika Uurimis- ja arendus- tegevus Toot- mine Tarni- mine Disain Turun- dus Jaotus Kliendi- teenin- dus Toodete ja teenuste väärtus PÕHIPROTSESSID 12
  13. 13. 13©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee V E R T I K A A L A N A L Ü Ü S VARAD XXX2 % KÄIBEVARAD: RAHA 47943 VÄÄRTPABERID 2075 NÕUDED OSTJATE VASTU 129339 MATERJALID 66105 LÕPETAMATA JA VALMISTOODANG 54171 ETTEMAKSTUD TULEVASTE PERIOODIDE KULUD 13310 KÄIBEVARA KOKKU: 312943 PIKAAJALISED FINANTSINVESTEERINGUD 49236 MATERIAALNE PÕHIVARA 328395 AKUMULEERITUD PÕHIVARA KULUM 129958 PÕHIVARA KOKKU 247673 VARAD KOKKU: 560616 KOHUSTUSED & OMAKAPITAL LÜHIAJALISED KOHUSTUSED: VÕLAD HANKIJATELE 71982 MAKSUVÕLAD 33185 VIITVÕLAD 28086 LÜHIAJALISED KOHUSTUSED KOKKU 133253 PIKAAJALISED KOHUSTUSED 82927 KOHUSTUSED KOKKU 216180 OMAKAPITAL: SEOTUD OMAKAPITAL 65085 JAOTAMATA KASUM 279351 OMAKAPITAL KOKKU 344436 KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 560616
  14. 14. RAHANDUSSUHTARVUDE KVARTIILID JA MEDIAAN 14©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 10 10 11 14 16 16 18 19 21 21 23 24 27 1. kvartiil 3. kvartiil mediaan 50% 50% 50% Mediaan on järjestatud arvrea keskmine liige või üks rea liikmetest: paaritust arvust koosneva rea korral rea keskmine liige ja paarisarvust liikmetest koosneva rea korral kahe liikme poolsumma. 2. kvartiil on võrdne mediaaniga. Seega pooled suhtarvud on mediaanist väiksema ja pooled - suurema väärtusega; 1. e alumine kvartiil - 25% kõikidest väärtustest on temast väiksemad ja ülejäänud 75% aga suuremad; 3. e ülemine kvartiil - 75% kõikidest väärtustest on temast väiksemad ja 25% suuremad
  15. 15. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE (alates 2016) 15©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  (1) Raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]  (2) Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. [RT I 2009, 19, 116 - jõust. 06.04.2009]  (21) Eesti finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest (edaspidi lühendatud raamatupidamise aastaaruanne). [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2017]  (22) Mikroettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale käesolevas seaduses nõutud informatsiooni oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]  (23) Väikeettevõtja eesmärk lühendatud raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja avaldamisel on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised, oma finantsseisundi ja -tulemuse kohta asjakohast ning tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel kasutada. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]  (3) Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on raamatupidamisregistrites kirjendatud majandusaasta majandustehingud ja reguleerimiskanded. Aastaaruande koostamiseks inventeeritakse raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste saldod, hinnatakse registrites kajastatud varade ja kohustiste väärtuse vastavust käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud arvestuspõhimõtetele, tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded ning koostatakse põhiaruanded ja lisad. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]  (4) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatavate arvestuspõhimõtete ja avalikustatava informatsiooni valikul lähtutakse käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 sätestatud nõuetest.  (5) Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtiva vääringu järgi, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (näiteks tuhandetes vääringuühikutes). [RT I 2005, 61, 478 - jõust. 01.12.2005]
  16. 16. TEGEVUSARUANNE (RPS §24, alates 2016) 16©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  (1) Tegevusaruandes antakse ülevaade raamatupidamiskohustuslase tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest. Muu hulgas peab tegevusaruanne sisaldama teavet raamatupidamiskohustuslase välisriigis registreeritud filiaalide olemasolu kohta. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]  (2) Tegevusaruandes kirjeldatakse muu hulgas: 1) peamisi tegevusvaldkondi, toote- ja teenusegruppe; [RT I 2008, 27, 177 - jõust. 10.07.2008] 2) olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid; 3) olulisi uurimis- ja arendustegevuse projekte ning nendega seotud väljaminekuid aruandeaastal ja järgmistel aastatel; 4) [kehtetu - RT I 2009, 54, 363 - jõust. 01.01.2010] 5) raamatupidamise aastaaruande koostamise perioodil toimunud olulisi sündmusi, mis ei kajastu raamatupidamise aastaaruandes, kuid mis oluliselt mõjutavad või võivad mõjutada järgmiste majandusaastate tulemusi.  (3) Raamatupidamiskohustuslane, kelle majandusaasta aruandeid auditeeritakse või seadustest lähtuvalt tuleb auditeerida, kirjeldab tegevusaruandes lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule: 1) raamatupidamiskohustuslase tegevuskeskkonna üldist (makromajanduslikku) arengut ja selle mõju tema finantstulemusele; 2) raamatupidamiskohustuslase äritegevuse hooajalisust või majandustegevuse tsüklilisust; 3) raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevaid olulisi keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid; 4) finantsinstrumentide finantsriskide maandamise eesmärke ja põhimõtteid ning majandusaastal ja aruande koostamise perioodil ilmnenud valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid riske; [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016] 5) peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat.  (4) Juhul kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital bilansipäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele, tuleb tegevusaruandes kirjeldada kavandatavaid tegevusi omakapitali taastamiseks.  (5) Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma aktsiaid või osasid, esitatakse tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ja võõrandamata: 1) aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis; 2) aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]  (6) Suurettevõtja, kes on audiitortegevuse seaduse §-s 13 nimetatud avaliku huvi üksus ja kelle töötajate arv bilansipäeva seisuga on suurem kui 500, peab muu hulgas tegevusaruandes kirjeldama oma ärimudelit, oma tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlevat riskijuhtimist ja selleks rakendatavat poliitikat ja selle tulemusi, tuues välja olulised mitterahalised tulemusnäitajad. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]  (7) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslase tegevusega kaasnevate keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude, inimressursi juhtimise ja inimõiguste järgimise ning korruptsioonivastaste võitlusega seonduv poliitika on kirjeldatud raamatupidamiskohustuslase rakendatavas ühingujuhtimise tavas või muus raamistikus, tuleb tegevusaruandes esitada viide asjakohasele raamistiku sättele. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]  (8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud raamatupidamiskohustuslasel puudub tema tegevusega kaasnevaid keskkonna- ja sotsiaalseid mõjusid ning inimressursi juhtimist ja inimõiguste järgimist ning korruptsioonivastast võitlust käsitlev poliitika või kui aruandeaastal välja töötatud poliitikat rakendatud ei ole, tuleb tegevusaruandes esitada argumenteeritud selgitus selle kohta, miks neid põhimõtteid välja töötatud ei ole või miks raamatupidamiskohustuslane välja töötatud poliitikat ei rakenda. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]
  17. 17. KÄIBEVARA (RPS alates 2016, 2017) 17©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee *Käibevarad Raha Finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed 1. Nõuded ostjate vastu 2. Muud nõuded 3. Ettemaksed 4. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Varud 1. Tooraine ja materjal 2. Lõpetamata toodang 3. Valmistoodang 4. Müügiks ostetud kaubad 5. Ettemaksed varude eest Bioloogilised varad *Kokku käibevarad
  18. 18. EELARVESTAMINE – ÜKS STRATEEGILISE CONTROLLINGU …. (Sander Karu, Villu Zirnask) 18©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Teie ees on raamat eelarvestamisest – valdkonnast, mida on nimetatud represseerimise tööriistaks (Bob Lutz, Chrysler: budgets – tools of repression) ja Ameerikale hukatuslikuks (Jack Welch, ex CEO, General Electric: budgets – the bane of America), kuid mida vaatamata eeltoodule kasutab enamik nii kasumile suunatud kui ka kasumile mittesuunatud organisatsioone nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas.  Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2007 www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  19. 19. PÕHIVARA (RPS alates 2016; 2017) 19©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee *Põhivarad Pikaajalised finantsinvesteeringud 1. Tütarettevõtte aktsiad ja osad 2. Sidusettevõtte aktsiad ja osad 3. Muud pikaajalised nõuded Kinnisvarainvesteeringud Materiaalsed põhivarad 1. Maa 2. Ehitised 3. Masinad ja seadmed 4. Muu materiaalne põhivara 5. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid Bioloogilised varad Immateriaalsed põhivarad 1. Firmaväärtus 2. Arenguväljaminekud 3. Muu immateriaalne põhivara 4. Tehtud ettemaksed ja lõpetamata projektid
  20. 20. KASUMIARUANDE Skeem 2 alates 2016 20©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Müügitulu Müüdud kaupade ja teenuste kulu Brutokasum (-kahjum) Kasum (kahjum) bioloogilistelt varadelt Turustuskulud Üldhalduskulud Muud äritulud Muud ärikulud Kokku ärikasum (-kahjum) Finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) tütarettevõtjatelt Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt Intressikulud Intressitulud Muud finantstulud ja -kulud Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist Tulumaks Aruandeaasta kasum (kahjum) Sh: Emaettevõtja aktsionäride või osanike osa kasumist1 Vähemusosaluse osa kasumist1
  21. 21. RAHAVOOGUDE ARUANNE (RPS § 19) alates 2016 21©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  (1) Rahavoogude aruanne on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid).  (2) Rahavoogude aruandes kajastatakse raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.  (3) Äritegevuse rahavoogude kajastamisel võib kasutada otsemeetodit, mille puhul esitatakse brutosummadena kõik põhilised laekumiste ja väljamaksete liigid, või kaudmeetodit, mille puhul aruandeperioodi kasumit korrigeeritakse mitterahaliste majandustehingute mõjuga, äritegevusega seotud varade ja kohustiste saldode muutusega ning investeerimis- või finantseerimistegevusest tulenevate rahavoogudega seotud tulude ja kuludega. [RT I, 30.12.2015, 4 - jõust. 01.01.2016]  (4) Investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
  22. 22. AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI) ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 22 Praktilised soovitused ja näited +CD amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2008 www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  23. 23. ÜLESANNE: BILANSS, KA, RKE 23©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Laekumised ja maksed 6 kuu eest olid järgmised: Laekumised müügist Maksed materjalide eest Aprill 30 000 10 000 Mai 35 000 15 000 Juuni 40 000 15 000 Juuli 45 000 20 000 August 45 000 20 000 September 55 000 20 000 Maksed tööjõu- ja muude tegevuskulude eest toimusid samal kuul ja olid kuude lõikes võrdsed KOOSTADA: •ALGBILANSS •KASUMIARUANNE (skeem 1) •KASUMIARUANNE (skeem 2) •RAHAKÄIBE PROGNOOS •LÕPPBILANSS •RAHAVOOGUDE ARUANNE (kaudmeetodil) •RAHAVOOGUDE ARUANNE (otsemeetodil)
  24. 24.  SWOT ja TOWS analüüsid  strateegiate ja olulisemate eripärade ülevaade  läbiviidavate analüüside valimine  rentaabluse analüüsid (profitability analysis)  kasvu analüüsid (growth analysis)  tegevustulemuslikkuse (varade kasutamise) analüüsid (operating efficiency analysis)  käibekapitali analüüsid (working capital analysis)  likviidsuse ja maksevõime analüüsid (liqiudity analysis)  kapitali struktuuri analüüsid (capital structure analysis)  finantsriskide analüüsid (financial risks analysis)  omaniku investeeringu analüüsid  pankrotiohu analüüs  kokkuvõte EESMÄRGISTATUD FINANTSANALÜÜSIDE LÄBIVIIMINE 24©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  25. 25. VARADE RENTAABLUS 25©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee TurnoverAssetsOfRateProfitPercentage AssetsOperating Sales Sales profitOperating assetsoperatingonReturn    svaradopereerimi müügitulu müügitulu ärikasum Varade rentaablus = müügirentaablus opereerimisvarade käibekordaja 5 % 3 % ? ? 32 / 310=10,3 % 310 / 107 = 2,9
  26. 26. ÄRIKASUMI HORISONTAALANALÜÜS 26©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 1. perioodi tegeliku ärikasumi ja eelarvestatud ärikasumi hälve (€) 2. perioodi tegeliku ärikasumi ja eelarvestatud ärikasumi suhteline hälve (%) 3. leida prognoositava perioodi A+1 müügitulu muutus (€) võrreldes eelmise perioodiga (tegeliku tulemusega) 4. leida prognoositava perioodi A+2 müügitulu muutus (€) võrreldes eelmise perioodiga (A+1) 5. leida viimase perioodi müügitulu muutus (€) võrreldes tegeliku tulemusega (baasperioodiga)
  27. 27. “EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu, Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek) 27©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes  Täpsem info ja müük otse kirjastusest  Rafiko Kirjastus OÜ,  2007  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee 
  28. 28. Raha konversiooniperiood (raha konversioonitsükkel) (cash conversion period, operating cash cycle) mõõdab ajavahemikku, mis kulub raha väljamaksetest kuni müüdud toote/teenuse eest raha saamiseni AEG MATERJALI OST MATERJALI EEST TASUMINE KAUBA MÜÜK RAHA LAEKUMINE MÜÜGIST VARUDE KONVERSIOONIPERIOOD RAHA KONVERSIOONIPERIOOD VÕLAD TARNIJATELE KONVERSIOONIPERIOOD NÕUDED OSTJATE VASTU KONVERSIOONIPERIOOD RAHA KONVERSIOONIPERIOOD 28©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  29. 29. kmmüügitulu vastuostjatenõuded suhemüügitulujavastuostjateNõuded   JAAN VEEBR MÄRTS NÕUDED OSTJATE VASTU (tuh €) KUU ALGUSES 30 000 30 075 32 225 LAEKUMISED KUU JOOKSUL (tuh €) 22 425 26 350 33 625 NÕUDED OSTJATE VASTU (tuh €) KUU LÕPUS 30 075 32 225 36 600 MÜÜGITULU (tuh €) 22 500 28 500 38 000 NÕUDED OSTJATE VASTU JA MÜÜGITULU SUHE ? 1,13 0,96  nõuded ostjate vastu ja müügitulu suhe (accounts receivable to sales ratio) võrdleb nõuded ostjate vastu all kinni olevat rahasummat igakuise müügituluga  Ülesanne: Leida nõuded ostjate vastu ja müügitulu suhe Lahendus: NÕUDED OSTJATE VASTU JA MÜÜGITULU SUHE 29©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee ?
  30. 30. AS Mõmmi 200X aasta müügitulu oli 6 000 000 € ja müüdud toodangu kulu moodustas 5 500 000 €. Lõppbilanss seisuga 31.12.200X oli alljärgnev (vt kõrval). Leida: Keskmine võlad tarnijatele kogumise periood päevades AKTIVA 31.12.200X 01.01.200X KÄIBEVARA Pangakonto 30 000 10 000 Ostjate tasumata summad 100 000 5 000 Varud: materjalid 60 000 70 000 pooltoodang 83 000 25 000 valmistoodang 80 000 0 PÕHIVARA Trükimasin 48 000 0 - kulum -1 000 0 Aktiva kokku 400 000 110 000 PASSIVA KOHUSTUSED Võlad tarnijatele 60 000 10 000 OMAKAPITAL Aktsiakapital 100 000 100 000 Aruandeperioodi kasum 240 000 0 Passiva kokku 400 000 110 000 NÄIDE: KESKMINE VÕLAD TARNIJATELE KOGUMISE PERIOOD 30©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  31. 31.  Risk on võimalus, et tegevuse tulemus erineb oodatust ning mõjutab tegutsejat.  Riski eest soovib investor riskipreemiat. Riskipreemia taset mõjutavad:  turutingimused - likviidsus, tulumäär, maarisk, poliitiline risk, maksuriskid  organisatsiooni äririsk – mõõdetud strateegiate olemasolu, äririsk, kasumi varieerumine; nõudlus, konkurentsi tase, toodete diversifikatsioon, suurus, kasvuvõimalus, püsikulude tase, tehnoloogilised riskid, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu  organisatsiooni finantsriskid (likviidsus-, krediidi-, intressi-, valuuta-, kapitali juhtimise riskid) - finantseerimisotsused, finantsvõimendus, välise finantseerimise suur maht, investorite riskitaluvus, rahastamise katkemine RISK JA RISKIDE HINDAMINE 31©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  32. 32. NÄIDE: SUHTARVUDE ANALÜÜS 32©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Kasutatud varade rentaablus = EBIT * 100 / Koguvara+ kulum + renditud vara = Käiberentaablus = Puhaskasum * 100 / Müügitulu = Aktsia turuhinna ja raamatupidamisväärtuse suhe = Aktsia turuhind / Aktsia raamatupidamisväärtus = Omakapitali tulusus ( % ) = Puhaskasum * 100 / Omakapital = Lihtaktsionäri investeeringu tulusus ( % ) = EPS * 100 / Aktsia turuhind perioodi algul =
  33. 33. Praktilised juhtimiskogemused raamatus “JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor Sander Karu) Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  34. 34. OTSEMATERJALIKULUDE HÄLBED 34©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Otsematerjalide hinna hälve = (PQ X AP) - (PQ X SP) = PQ(AP - SP) kus: PQ = ostetav kogus AP = tegelik hind SP = standardhind Otsematerjalide koguse hälve = (AQ X SP) - (SQ X SP) = SP(AQ - SQ) kus: SP = standardhind AQ = tegelikult kasutatud kogus SQ = lubatud standardkogus
  35. 35. MILLISED TEGEVUSED LISAVAD VÄÄRTUST? 35©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Toote disainimine Töötlemine ja teenuste osutamine Laondamine Ootamine Häälesta- mine Ümber- tegemine Kontrolli- mine Hankimine Remont Teisaldamine
  36. 36. rohkem slaide osalejatele... Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest http://www.finantskoolitused.ee/ Kohtumiseni koolitusel! 36©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee

×