Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine

58 views

Published on

Valik Sander Karu detsembris 2016.a. toimunud avaliku koolituse slaide. Lisainfo http://www.finantskoolitused.ee/
Olulisemad teemad:
Tegevuspõhine juhtimine, kuluarvestus ja eelarvestamine
Tegevuspõhine juhtimine (activity based management);
Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing)
Tegevuspõhine eelarvestamine (activity based budgeting)
Millist väärtust loob avaliku sektori tegevuspõhine juhtimine ja kuluarvestus ühiskonnale?
Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised ja puudused
Raamatupidamise baasteadmiste värskendus
Raamatupidamise printsiibid, põhilised finantsmõisted ja –aruanded ning nende seos igapäevase juhtimistegevusega
Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus
Ettevalmistused tegevuspõhise kuluarvestuse süsteemi kulumudeli loomiseks
Mida teen juhina selleks, et luua eeldused tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvestamise juurutamiseks?
Riigi strateegiline juhtimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine, raamatupidamine
Valitsemisala, tulemusvaldkonna, programmi, meetme, põhikirja ja põhimääruse seosed avalike teenuste ja tegevustega
Mis on avalik teenus ja tegevus?
Avalike teenuste kaardistamine
Kriitiliste edufaktorite määratlemine
Väärtusahela analüüs
Protsesside ja tegevuste kaardistamine
Praktiline näide: Avalike teenuste ja tegevuste mõõtmine
Kulude arvestuse baasteadmiste värskendus
Kulude arvestuse olemus, eesmärgid ja roll nüüdisaegse organisatsiooni juhtimises
Avalik teenus (toode) kui kuluobjekt
Avaliku teenuse (toote) kuluarvestuse protsess
Avaliku teenuse (toote) kogukulude kujunemine
Kulukohtade ja kululiikide arvestus
Traditsiooniline ja tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing, ABC)
Ülesanne. Kulude arvestus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel meetodil
Tegevuspõhise kuluarvestuse ja kulumudeli juurutamine
Avaliku sektori kulumudel
Nõuded asutuse, ministeeriumi ja valitsemisala kuluarvestusele ja kulumudelile
Hierarhiline seos asutuste kuluarvestuse ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve vahel
ABM, ABB ja ABC projekti väljatöötamine ja juhtimine
8 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvestamise juurutamisel
Kuluobjektide valik
Avalike teenuste kaardistamine ja otstarbekate mõõdikute valik
Kuidas kaardistada avalikke teenuseid?
Praktiline tegevus: Mõõdikute lisamine avalikele teenustele
Tegevuste defineerimine ja kulukogumite moodustamine
Tegevuste hierarhia koostamine
Tegevuse kulukogumitele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine
Tegevuste kulude jaotamine keerukamate kuluvoogude korral
otsemeetod
astmeline meetod
vastastikuse mõju meetod
Ressursside kulude arvestamine,
Ressursikulude paigutamine ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse,
Tegevuste (kulukogumite) kululukäituri(te) määra arvestamine,
Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kuluobjektidele
Tegevuspõhine aruandluse analüüs
Otsuste puu tegevuste analüüsiks
Miks ABC ja ABM juurutamine ebaõnnestub?
Millele keskenduda...

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine

  1. 1. Sander Karu, koolitaja, mitmete finants- ja juhtimisraamatute autor ning koostööpartner vajalike teooriate juurutamisel praktikasse Tere tulemast koolitusele: Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine ja teenuste mõõtmine Tallinn, 5-6.12.2016
  2. 2. Sander Karu avalikud ja tellimuskoolitused Lisainfo www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ 2 Avaliku sektori tegevuspõhise kulumudeli juurutamine ja teenuste mõõtmine 5- 6.12.2016, 2 päeva Finantsjuhtimine, juhtimisarvestus ja controlling raamatupidajale ja finantsjuhile, 16- 17.01.2017, 2 päeva Eelarvestamine, hinnakujundus ja analüüs, 28.02-2.03.2017, 3 päeva Tekkepõhine ja tegevuspõhine eelarvestamine, 28.02-1.03.2017, 2 päeva Omahinna arvestus, omahind ja üldkulude jaotamine, 14.03-15.03.2017, 2 päeva Kulude juhtimine, omahinna ja jääktulu arvestus ning tegevuspõhine kuluarvestus, 14.03-16.03.2017, 3 päeva UUS! Rahakäibe (rahavoogude) prognoosimine, juhtimine ja analüüs. 2 päeva, 2017, aeg täpsustub Raamatupidaja - tulevane juhtimisarvestaja ja finantsjuht. 4 päeva, 2017, aeg täpsustub Tellimuskoolitused (finantskoolitused, strateegiate juurutamine ja tulemuslikkuse mõõtmine, õnnelik ja tulemuslik meeskond), aeg ja koolituse sisu kokkuleppel http://www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ Rafiko OÜ - Sander Karu finants-ja strateegiakoolitused on Eesti Töötukassa koostööpartner ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  3. 3. Praktilised juhtimiskogemused raamatus “JUHTIMISE VÕLU JA VALU” (autor Sander Karu) Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  4. 4. 1999 Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. 192 lk, koos Toomas Haldmaga 1999/2000 Müügikäsiraamat (Äripäev), üks kaasautoritest 2000 Rahakäibe juhtimine I osa. 240 lk 2001 Rahakäibe juhtimine II osa. 256 lk, koos Villu Zirnaskiga 2001 Juhtimise võlu ja valu I osa. 344 lk 2002 Juhtimise võlu ja valu II osa. 312 lk 2004 Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis. 352 lk, koos Villu Zirnaskiga 2007 Eelarvejuhendi koostamine kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele. 322 lk, üks kaasautoritest 2008 Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, 336 lk 2008 Amortisatsioonikulu (kulumi) arvestuse käsiraamat. 42 lk (ka digiraamatuna) 2010 70 kulude juhtimise ja arvestuse ülesannet. 49 lk, koos Raili Kuusiku ja Kertu Läätsega (ka digiraamatuna) KUIDAS OSTA?  otse kirjastusest www.rafiko.ee  koolitusel osalejatele 6 € soodsamad koolituse vaheajal Sander Karu raamatud 4©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  5. 5. Keskendudes olulisele on osalejad koolitusprojekti tulemusena:  saanud süsteemse ülevaate tegevuspõhise kuluarvestuse (activity-based costing, ABC) ja eelarvestamise (activity-based budgeting, ABB) teoreetilistest alustest, meetoditest, põhimõtetest ja tehnikatest  teadvustanud ja praktiseerinud põhilisi tegevusi tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvestamise juurutamisel organisatsioonis ning avalike teenuste kaardistamisel  leidnud võimalusi tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamiseks ja arendamiseks oma organisatsioonis  koostanud "heade mõtete memo" saadud teadmiste ja mõtete kasutamiseks oma töös KOOLITUSE EESMÄRK: (vajalikud) teooriad praktikasse! 5©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  6. 6. Tegevuspõhine juhtimine, kuluarvestus ja eelarvestamine Tegevuspõhine juhtimine (activity based management); Tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing) Tegevuspõhine eelarvestamine (activity based budgeting) Millist väärtust loob avaliku sektori tegevuspõhine juhtimine ja kuluarvestus ühiskonnale? Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised ja puudused Raamatupidamise baasteadmiste värskendus Raamatupidamise printsiibid, põhilised finantsmõisted ja –aruanded ning nende seos igapäevase juhtimistegevusega Tekkepõhine ja kassapõhine arvestus Ettevalmistused tegevuspõhise kuluarvestuse süsteemi kulumudeli loomiseks Mida teen juhina selleks, et luua eeldused tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvestamise juurutamiseks? Riigi strateegiline juhtimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine, raamatupidamine Valitsemisala, tulemusvaldkonna, programmi, meetme, põhikirja ja põhimääruse seosed avalike teenuste ja tegevustega Mis on avalik teenus ja tegevus? Avalike teenuste kaardistamine Kriitiliste edufaktorite määratlemine Väärtusahela analüüs Protsesside ja tegevuste kaardistamine Praktiline näide: Avalike teenuste ja tegevuste mõõtmine Kulude arvestuse baasteadmiste värskendus Kulude arvestuse olemus, eesmärgid ja roll nüüdisaegse organisatsiooni juhtimises Avalik teenus (toode) kui kuluobjekt Avaliku teenuse (toote) kuluarvestuse protsess Avaliku teenuse (toote) kogukulude kujunemine Kulukohtade ja kululiikide arvestus Traditsiooniline ja tegevuspõhine kuluarvestus (activity based costing, ABC) Ülesanne. Kulude arvestus traditsioonilisel ja tegevuspõhisel meetodil Olulisemad teemad 6©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  7. 7. Tegevuspõhise kuluarvestuse ja kulumudeli juurutamine Avaliku sektori kulumudel Nõuded asutuse, ministeeriumi ja valitsemisala kuluarvestusele ja kulumudelile Hierarhiline seos asutuste kuluarvestuse ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve vahel ABM, ABB ja ABC projekti väljatöötamine ja juhtimine 8 sammu tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvestamise juurutamisel Kuluobjektide valik Avalike teenuste kaardistamine ja otstarbekate mõõdikute valik Kuidas kaardistada avalikke teenuseid? Praktiline tegevus: Mõõdikute lisamine avalikele teenustele Tegevuste defineerimine ja kulukogumite moodustamine Tegevuste hierarhia koostamine Tegevuse kulukogumitele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine Tegevuste kulude jaotamine keerukamate kuluvoogude korral  otsemeetod  astmeline meetod  vastastikuse mõju meetod Ressursside kulude arvestamine, Ressursikulude paigutamine ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse, Tegevuste (kulukogumite) kululukäituri(te) määra arvestamine, Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kuluobjektidele Tegevuspõhine aruandluse analüüs Otsuste puu tegevuste analüüsiks Miks ABC ja ABM juurutamine ebaõnnestub? Millele keskenduda, et edukalt juurutada tegevuspõhine kuluarvestus avalikus sektoris? Olulisemad teemad 7©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  8. 8. TEST 2 8©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 5. Tulemuslikkuse mõõtmisel on prioriteetne keskenduda: A. väljundite mõõtmisele B. sisendite mõõtmisele C. protsesside mõõtmisele D. meetmete mõõtmisele 6. Kuluarvestuse süsteemi arendamisel on kõige olulisem keskenduda A. kululiikide arvestusele B. kuluobjektide (kulukandjate) arvestusele C. kulukohtade arvestusele D. tegevuste kulude arvestusele 7. Finantsanalüüsi alustatakse: A. analüüsitavate aruanne valimisest B. analüüsi eesmärkide püstitamisest C. analüüsi meetodite valikust D. analüüsitavate näitajate valikust
  9. 9. KULUDE JUHTIMINE JA ARVESTUS TULEMUSLIKKUSELE SUUNATUD ORGANISATSIOONIS, I osa, Sander Karu 9©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee  ISBN 978-9985-9213-9-5 (pehme kaas)  ISBN 978-9985-9910-0-8 (kõva kaas) 
  10. 10.  Tegevuspõhise juhtimine (activity-based management, ABM) on juhtimismeetod, mille käigus lisatakse igale tegevusele kliendi poolt tunnetatud väärtused, eristatakse väärtust lisavad ja väärtust mittelisavad tegevused ning suurendatakse väärtust lisavaid tegevusi ja vähendatakse või elimineeritakse väärtust mittelisavad tegevused  Tegevuspõhine kuluarvestus (activity-based costing, ABC) - arvestusmeetod, mille abil arvestatakse kulud kulukandjatele (toodetele/teenustele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega  Tegevuspõhine eelarvestamine (activity-based budgeting, ABB) on eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (kulukandjate) kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad vajalikud kulutused  Protsess (process) on omavahel seotud korduvate tööde/tegevuste/osaprotsesside/operatsioonide ahel, mille käigus muudetakse sisendid kindlateks väljunditeks  Tegevuse kulukogum (activity cost pool) - kulude kogum, mille moodustavad kõik selle tegevusega seotud kulud MÕISTED – TEGEVUSPÕHINE KULUARVESTUS 10©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  11. 11. OTSEKULUD TEGEVUSPÕHINE (ABC) KULUARVESTUS 11©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee KAUDKULUD KULUOBJEKTID TEGEVUS N KULUDE PAIGUTAMINE TEGEVUS 1 TEGEVUS 2 KULUDE PAIGUTAMINE JA JAOTAMINE KULUDE JAOTAMINE Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 253
  12. 12. AMORTISATSIOONIKULU (KULUMI) ARVESTUSE KÄSIRAAMAT, Sander Karu ©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee 13 Praktilised soovitused ja näited +CD amortisatsioonikulu (kulumi) arvestamiseks Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2008 www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  13. 13. Eeldused juurutamiseks, tulemikkuse mõõtmine, kulud 14©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee G1: Mida teen juhina selleks, et luua eeldused tegevuspõhise kuluarvestuse ja eelarvestamise juurutamiseks? G2: Kuidas mõõta tulemuslikkust? G3: Kuidas arvestada kulusid, et saada olulist infot? Järgneb iga grupi kokkuvõte 3-5 minutit
  14. 14.  Strateegilist juhtimist Eesti riigijuhtimises reguleerib riigieelarve seadus. Suuremad korrastamised on tehtud riigieelarve seaduse uuendamisega 2002. ja 2014. aastal. 2014. aasta muudatustega täpsustati strateegiliste arengudokumentide liike, nende kinnitajaid ja seoseid riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega.  Strateegilised arengudokumendid on poliitika põhialused, valdkondade arengukavad, valitsemisala arengukavad ja programmid.  Poliitika põhialustes määrab Riigikogu riigi pikaajalised arenguvisioonid. Valitsus kavandab valdkonnapoliitikaid arengukavade kaudu. Riigieelarve seadus näeb ette võimaluse koostada ministeeriumi soovi ja tehnilise valmisoleku korral riigieelarve tegevus-, ehk programmipõhiselt. Programmipõhise eelarve korral määratleb Riigikogu valdkonnapoliitikate rahastamise ning ministrid kehtestavad detailsed programmid, kus on toodud kodanikele osutatavate avalike teenuste lõikes tegevuste rahastamismahud. Riigi eelarvestrateegia  Valdkondade arengukavades toodud riigi vajaduste rahastamise viimiseks kooskõlla riigi tegelike võimalustega koostatakse riigi eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia alusel koostatakse iga-aastane riigieelarve, mis arengukavade rakendusplaanide ja programmidega on riigi eelarvestrateegia rakendusdokumendid. Seega on regulatsioonide kohaselt riigi eelarvestrateegia ja iga-aastane riigieelarve võimul oleva valitsuse kesksed juhtimisinstrumendid ja poliitika kujundamise vahendid.  Allikas RM koduleht, http://www.fin.ee/riigi-strateegiline-juhtimine 30.09.16 Riigi strateegiline juhtimine 15©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  15. 15. Eelarveklassifikaator. Lisa 1 (2) 16©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  16. 16. Avalike teenuste mõõtmine 17©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee Määratle pakutava toote/teenuse/projekti: KOGUS kvantiteet (mida ja kui palju?) KVALITEET (millistest kvaliteedinõuetest lähtutakse?) aeg (mis tähtajaks või millise perioodi jooksul?) kasumlikkus, kulu, hind, väärtus (kui palju kasumit, lisaväärtust, kasulikkust, tulu või kulu?) Defineeri ja kaardista väljund (kliendile pakutav toode/teenus/projekt): avalik(ud) teenus(ed) (tooted) muud teenus(ed) projekt(id) siseteenus(ed) funktsioonid ?
  17. 17.  Juhtimist peab tugevdama ja veel rohkem peab parandama eesmärgistamist ja mõõtmist. Viimast kardab avalik sektor nagu tuld, mitte ainult Eestis, vaid igal pool.  Aga kui riik ei mõõda enda pakutavat, siis me ei suuda ennast ka eesmärgistada. Näiteks IT-sektoril läheb väga hästi ja me võiksime panna sellele tööle palju rohkem inimesi, kui neid inimesi oleks. Selleks peaks aga ühiselt tegutsema ministeeriumiteüleselt. Elamisload, lasteaia- ja koolikohad jne – keeruline maailm, mida keegi ei taha lahendada.  Sisu poolest ei ole me suutnud praegu panna riiki aru saama, et ta on peale kõigi üllaste teemade ikkagi ka teenindusasutus, kes peab oma klientidest hoolima. Ministeeriumid ei tea, mis teenuseid nad kellele, mis ulatuses, mis kvaliteediga ja mis hinnaga pakuvad. Ja kui sa seda ei tea ega väärtusta, siis me ei saa rääkida ka heast kliendikogemusest. Teenused ei toimi ja lõpuks on süüdi e-riik, kuigi kõik algab sellest, kas sa päriselt ka tahad head teenust pakkuda või mitte.  Mis teil isiklikult riigisektorist lahkudes pooleli jääb? Teenused jäävadki pooleli. See häirib mind kõige rohkem. See, et ei tajuta, et see on konkreetselt sinu ministeeriumi asi, et su teenused oleksid kvaliteetsed ja hästi pakutud. Sa pead sellest hoolima, sa pead neid mõõtma. Praegune situatsioon on aga, et tegelikult ministeeriumid ei tea, mis teenuseid nad pakuvad, mis kaetusega, mis hinnaga, mis kvaliteediga jne. Aga kui sa ei tea seda, siis kuidas sa üldse tead, et sa teed head tööd. Sealt hakkab see asi pihta.  Briti sarjas „Jah, härra minister” räägivad kaks kantslerit omavahel. Üks on närvis, ütleb, et kuule, minister tahab hakata mõõtma, mida ja miks me teeme. Teine ütleb: aa, tuleb ruttu ära tappa, siis nad saavad äkki aru, et me ei teegi mitte midagi.  Juhtimine tähendab prioritiseerimist, mingitest asjadest loobumist, ümbermängimist. Sest mida tuli Aivo Adamson maanteeametisse tegema? Ta tuli ja pani paika, et nüüd me mõõdame, vaatame, kui pikad meil järjekorrad on, need on vaja lühemaks saada, mida saame automatiseerida, kokku lükata jne. Nii lähevadki asjad paremaks. Kõik need, kes mõõdavad – maksu- ja tolliamet, maanteeamet – on väga tulemuslikud. Kõik ülejäänud… Vaadake, kui paljud asutused oskavad oma teenust kirjeldada. Null. Ja ma võtan peast kinni: kuidas see võimalik on, kuidas sa selliselt juhid?  Riik ei näe end teenidusasutusena. Ta näeb end ülemana, kõrvalseisjana – sina, pööbel, ära mölise ja maksa makse.  Allikas: EPL online, 29.10.16.a. http://arileht.delfi.ee/news/uudised/taavi-kotka-meil-on-ainult-uks-eesti-mida-paremaks-muuta?id=76077963 Taavi Kotka (MKM asekantsler): EPL, 29.10.2016.a. 18©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  18. 18. PROTSESSIDE KUJUNDAMINE 19©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee PÕHI- PROTSESSID TUGIPROTSESSID ORGANISATSIOONI EKSISTENTSIKS JAARENGUKS (STRATEEGIATE VÄLJATÖÖTAMISEKS) VAJALIKUD PROTSESSID JA TEGEVUSED
  19. 19. TULEMUSLIKKUSE MÕÕTMINE (avalik sektor) 20©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee mõõdetavate kriitiliste edufaktorite valimine sobivate mõõdikute valimine mõõdikutest põhjus-tagajärg ahelate kujundamine igale mõõdikule sihtväärtuse leidmine mõõtmisstandardite püstitamine mõõdikute kasutamise analüüsimine Allikas: Karu, Zirnask 2004. Eelarvestamine – üks strateegilise controllingu juurutamise eeldusi organisatsioonis, lk 92
  20. 20. MÕÕDIKUTE JA SIHTVÄÄRTUSTE LISAMINE (KKM) 21©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee Kriitiline edufaktor, programm, meede, tegevus • Tegevuspõhise kuluarvestuse juurutamine • Metsakorraldustööde tegevusloa taotlemine (väljastamine?) • Keskkonnakompleksloa taotlemine ning loa muutmine • Kiirgustaseme mõõtmine • Kutselise kalapüügiga seotud info edastamine Keskkonnainspektsioonile • Teabenõue Keskkonnaministeeriumile • Kasvuhoonegaaside (KHG) aruandlus • Natura erametsa toetuste väljastamine • Digitaalsete ruumiandmete ja aluskaartide kasutusse andmine • Töötajate arendamine • Kliendi rahulolu suurendamine • Töötajate rahulolu suurendamine Mõõdik/indikaator + sihtväärtus https://www.mkm.ee/et/statistika/valitsus
  21. 21.  …………………………– aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist  …………………………………….. – väljaminekud, mis on seotud esmaste tulemuste ehk varade (varud, toodang) loomisega. K. toimumine on sõltumatu raha liikumisest, kajastamine võimalik nii kuluna kui varana  ………………………………………on iga objekt, mille kulusid soovime eraldi mõõta ja arvestada  …………………………………………………………………………………………….on allüksus, piirkond, asukoht, funktsioon, protsess, protsessi osa, seadmete grupp, seade ja/või töötaja, mille kulud  …………………………………………………………… on sarnaste tunnustega kulude rühm  …………………………………………..on viis, kuidas kuluobjekti kulud muutuvad erinevatel tegevustasemetel (erinevate müügi- ja tootmismahtude korral)  ……………………………………………………..on loogiliselt sarnaste tunnuste alusel (asukoht, töötaja, tegevus, funktsioon, seade) kokku kogutud kulude grupp, millel on sama kulukäitur  ...................................................................................................) on tegevus, mille käigus arvestatakse otsekulud otse (ilma jaotamata) kuluobjektidele ja/või (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele, lähtuvalt nende seosest vastava kuluobjektiga või kulukohaga  ……………………………………………………………………on tegevus ja/või osaprotsess, mille käigus kaudkulud paigutatakse (või jaotatakse) ja kogutakse (põhitegevuse, tugiteenuse, üldjuhtimise, abitegevuse) kulukohtadele ning pärast seda jaotatakse kulukohtadele arvestatud üldkulud kulukäiturite abil kuluobjektidele,  …………………………………………………………..on iga mõjur, sündmus, koefitsent, tegur, tegevus või muu faktor, mis põhjustab muutusi kuluobjektis, väärtusahelas, protsessis, tegevuses ja/või ressurssides ning nende kasutamises, kuludes ja/või tuludes ning mille alusel jaotatakse üldkulud kuluobjektidele MÕISTED 22©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee
  22. 22. EELARVESTAMINE – ÜKS STRATEEGILISE CONTROLLINGU …. (Sander Karu, Villu Zirnask) 23©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Teie ees on raamat eelarvestamisest – valdkonnast, mida on nimetatud represseerimise tööriistaks (Bob Lutz, Chrysler: budgets – tools of repression) ja Ameerikale hukatuslikuks (Jack Welch, ex CEO, General Electric: budgets – the bane of America), kuid mida vaatamata eeltoodule kasutab enamik nii kasumile suunatud kui ka kasumile mittesuunatud organisatsioone nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas.  Täpsem info ja müük otse kirjastusest Rafiko Kirjastus OÜ, 2007 www.rafiko.ee rafiko@rafiko.ee
  23. 23.  Tegevuspõhine eelarvestamine (activity based budgeting) - eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite (programmid) kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning selleks tehtavad vajalikud kulutused. Tegevuspõhist eelarvestamise meetodit kasutatakse tegevuspõhise eelarve koostamisel.  Valitsemisala tegevuspõhise eelarve (activity based budget) kulumudel – valitsemisala tasandil programmide ülesehitust, programmi tegevuste otse- ja kaudseid kulusid ning eelarves kaudsete kulude jaotuspõhimõtteid kirjeldav põhimõtete kogum.  Programmi tegevused (program activity) – programmis määratud tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamiseks kavandatud tegevused (hierarhias programm-meede-tegevus-alategevus), mille kaudu toimub tegevuspõhise eelarve programmi kulude prognoosimine. Programmi tegevuse kulude eelarve kavandatakse lähtuvalt asutuste toodete, teenuste või funktsioonide maksumusest. (SK: millest lähtuvalt maksumus leitakse? Maksumus mõistes liigne?)  Avalikud teenused (public services) – teenused, mida riik või kohalik omavalitsus või avalikku ülesannet täitev eraõiguslik isik osutab isiku tahtel (sh eeldataval tahtel) tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks või õiguste kasutamise võimaldamiseks. Avalikul teenusel võivad olla nii otsesed kui kaudsed tarbijad.  Programmi kaudsed kulud – kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav programmiga. Näiteks ministeeriumi halduskulud, mida ei saa mingi konkreetse programmiga otseselt seostada. Programmi kaudsed kulud kavandatakse riigieelarve infosüsteemis kaudsete kulude programmi ning jaotatakse eelarve koostamisel vastavalt jaotusreeglile (juhis punktis 3.4.4. ) programmidele.  Kaudsete kulude programm – programm, kuhu tegevuspõhise eelarve planeerimisel kavandatakse programmi kaudsed kulud. Riigieelarve seaduse eelarvepildi koostamiseks jaotatakse kaudsete kulude programmi kulud jaotusreegli alusel programmidele. Tegevuspõhise eelarve rakendamiseks ja andmekorje lihtsustamiseks sisestatakse eelarve limiidid infosüsteemis kaudsete kulude programmile. AVALIKU SEKTORI KULUMUDEL. 1.2.2.Valitsemisala tegevuspõhise eelarve mõisted (SK) 24©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  24. 24. Vali kuluobjektid Tee kindlaks kulukäiturid Määratle kulukohad ja tegevused Otsusta kulude jaotamise ulatus (kas jaotada kõik kulud?) Vali kulude arvestuse meetodid Liigita kulud Moodusta kulukogumid Paiguta otsekulud kuluobjektidele, kulukohtadele, tegevustele Jaota kaudkulud ja üldkulud kuluobjektidele TOOTE/TEENUSE KULUARVESTUSE PROTSESS 25©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 96
  25. 25. OTSESED MATERJALIKULUD + OTSESED TÖÖJÕUKULUD + MUUD OTSEKULUD = OTSEKULUD KOKKU KOGUKULUDE KUJUNEMINE 26©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee + KAUDSED MATERJALIKULUD + KAUDSED TÖÖJÕUKULUD + PÕHIVARA AMORTISATSIOONIKULU + MUUD PÕHITEGEVUSE ÜLDKULUD = PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU + TURUSTUSKULUD + ÜLDHALDUSKULUD + MUUD ÄRIKULUD + FINANTSKULUD = KOGUKULUD (KULUD KOKKU) Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 127
  26. 26. AVALIKU SEKTORI KULUMUDEL (18.09.16) 27©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee TUV: Tulemusvaldkond
  27. 27. “EELARVEJUHENDI KOOSTAMINE kohalikele omavalitsustele, riigiasutustele, äriühingutele” (Sander Karu, Tähvi Milt, Peeter Albi, Annika Jaansoo, Sulev Liivik, Marelle Erlenheim,Ahti Kallaste, Peep Pallasma, Riho Peek) 28©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Praktilised soovitused ja näited + CD eelarvete koostamisest ja eelarvestamise korraldamisest nii kohalikes omavalitsustes, riigiasutustes kui ka äriühingutes  Täpsem info ja müük otse kirjastusest  Rafiko Kirjastus OÜ,  2007  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee 
  28. 28. Üldkulude jaotamine Kulukoha (organisatsiooni) üldkulu määr Kulukohtade (allüksuste) üldkulude määrad Tegevuspõhine kuluarvestus Traditsiooniline (ühikupõhine, funktsioonipõhine) kuluarvestus Tegevuste kulukäiturite määrad ÜLDKULUDE JAOTAMISE ARENG 29©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 138
  29. 29. Üldkulud (kaudkulud) 1 2 K TRADITSIOONILINE MEETOD PÕHITEGEVUSE JA TUGITEENUSTE KULUKOHAD 1 2 N I samm Kuluobjekt(id) II samm Üldkulud (ressursside kulud) 1 2 x PÕHI – JA TUGITEGEVUSED 1 2 M I samm Kuluobjekt(id) II samm TEGEVUSPÕHINE MEETOD Üldkulud (kaudkulud) 1 2 K OTSENE JAOTAMINE Kuluobjekt(id) I samm ÜLDKULUDE JAOTAMISE MEETODID 30©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Allikas: Sander Karu (2008). Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis, lk 139
  30. 30.  Otsekulud on olulised  Kaudkulud on suhteliselt väikesed  Väike toodete nomenklatuur  Tootmisprotsess lihtne  Lihtne organisatsiooni struktuur  Väike organisatsioonisiseste tugiteenuste maht  Puudub rahvusvaheline konkurents  Kulude arvestust ei peeta oluliseks, kasum niigi suur! TRADITSIOONILISE KULUARVESTUSE SOBIVUS 31©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  31. 31. AVALIK SEKTOR: Hierarhiline seos asutuste KA ja valitsemisala tegevuspõhise ea vahel (okt 16) 32©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee Hierarhiline seos asutuste kuluarvestuse ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve vahel
  32. 32. ÜLESANNE: TRADITSIOONILINE JA TEGEVUSPÕHINE KA JA EELARVESTAMINE (AVALIK SEKTOR) 33©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee Lasteaed Mõmmil on 4 erinevat toodet (teenust) A, B, C ja D: Toode A: laste arv lasteaias, väike grupp Toode B: laste arv lastesõimes, väike grupp Toode C: laste arv lasteaias, suur grupp Toode D: laste arv lastesõimes, suur grupp Eelmise perioodi majandusnäitajad olid alljärgnevad: Toode Toodete (teenuste, ühikute) arv Aruannete arv Kasvatajate otsesed töötunnid ühikule, t Tugiteenuste töötunnid, ühikule Toidukulud ühikule, kr Toidu- komponentide arv ühikule A 25 3 2 2 30 8 B 25 4 4 4 75 5 C 250 7 2 2 30 8 D 250 10 4 4 75 6
  33. 33. 34©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 1.1 Kulumudeli koostamise juhendi eesmärk Kulumudeli koostamise juhendi eesmärk on esitada miinimumnõuded, millele peab vastama asutuse kuluarvestuse ja valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel. Juhend on suunatud nii asutuse kuluarvestuse kulumudeli kui ka valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudeli koostajatele ja rakendajatele. Kulumudeli kirjelduse alusel saavad riigiasutused välja töötada asutuste kuluarvestuse kulumudelid ning ministeerium valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudeli. Tegevuspõhise eelarve kulumudeli olemasolu on eelduseks tegevuspõhisele riigieelarvele üleminekuks. Asutuste kulumudel kirjeldab operatiivjuhtimise tasandil toimuvat ressursside planeerimist ja nende kasutamist asutuste kuluarvestuse väljundite arvestamisel. Valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel koondab strateegilise juhtimise tasandil toimuva tegevuspõhise eelarve ülesehituse ja koostamise põhimõtted. Tegevuspõhise eelarvestamise koostamise, rakendamise ja kasutamise terviklik käsitlus on kajastatud strateegilise planeerimise käsiraamatus. Kulumudel tervikuna annab ülevaate, kuidas kasutatakse asutuste kuluarvestuse väljundit (toodete, teenuste või funktsioonide maksumus) valitsemisala tegevuspõhise eelarve planeerimisel. Toodete, teenuste või funktsioonide väljatoomine ja seostamine tegevuspõhise eelarve planeerimiseks kasutatava arvestusobjektiga (programm – meede - programmi tegevus) kulumudelis on vajalik valitsemisala terviklikust juhtimisraamistikust arusaamiseks. Valitsemisala tegevuspõhise eelarve sisendandmetena kasutatakse üldjuhul asutuste kuluarvestuse põhimõtete alusel arvestatud kuluobjektide maksumust. 2. Asutuse kuluarvestuse kulumudeli koostamine Kulumudel esitatakse kõikide asutuste kohta. Asutus saab tulenevalt valmisolekust ja vajadusest valida, millist asutuse kulumudelit koostada. Asutuse kuluarvestuse kulumudelit on võimalik koostada kolmel erineval viisil:  Lihtsustatud kulumudel (kasutatav aastani 2019);  Kulumudel traditsioonilise kuluarvestuse põhimõtete kohaselt;  Kulumudel tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kohaselt. Infosüsteem võimaldab teenuste parema juhtimise eesmärgil täiendavalt pidada muutuv- ja püsikulude arvestust rakendatava kulumudeli raamides (v.a. lihtsustatud kulumudeli korral). Asutuse kulumudeli koostamist tuleb alustada teenuste kaardistamisest või tuvastamisest. https://sites.google.com/site/eelarvejuhend/4-kulumudeli-koostamise-juhend 29.09.16 4. Kulumudeli koostamise juhend tegevuspõhise eelarve korral
  34. 34.  Lihtsustatud kulumudel  Lihtsustatud kulumudelis esitatakse loetelu teenustest või toodetest (alternatiivselt funktsioonidest); ning nende seostest programmi tegevustega. Selleks kirjeldatakse, millise programmi tegevusega on seotud kuluarvestuse väljundid.  Kõik lihtsustatud kuluarvestuse mudeli andmed esitatakse tabeli Lisas 1 (töölehel „lihtsustatud kulumudel“ toodud näite kohaselt. Kulumudeli koostamise juhend: Lihtsustatud kulumudel (kasutatav aastani 2019) 35©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee
  35. 35. 8 SAMMU TEGEVUSPÕHISE KULUARVESTUSE JUURUTAMISEL (avalik sektor) 36©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee 1. Vali, kaardista ja mõõda avalikud teenused 2. Tee kindlaks ja defineeri tegevused ja tegevuste kulukogumid 3. Koosta tegevuste hierarhia 4. Vali ja mõõda tegevuste kulukäiturid 5. Jaota kulud tegevuste kulukogumitesse ning kus võimalik, paiguta kulud tegevustele ja kulukandjatele 6. Arvuta tegevuste (kulukogumite) kulukäiturite määrad 7. Jaota tegevuste kulud kulukandjatele 8. Koosta aruanded
  36. 36. NÄIDE 5. I SAMM - JAOTA KULUD TEGEVUSE KULUKOGUMITESSE (avalik sektor) 37©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee Avalduste vastuvõtmine Eksamite läbiviimine Tunnistuste väljastamine Klientide haldamine Muud Esimene samm Otsesed ITkulud Otsesed töökulud Üldkulud Kuluobjekt: E-teenus, spetsiaalteenus, muud teenused
  37. 37. Uus raamat: 70 KULUDE JUHTIMISE JA ARVESTUSE ÜLESANNET Sander Karu, Raili Kuusik, Kertu Lääts 38©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee  Uue raamatu tutvustus  Rafiko Kirjastus OÜ,  september 2010  www.rafiko.ee  rafiko@rafiko.ee 
  38. 38. 6. ARVUTA TEGEVUSTE KULUKÄITURITE MÄÄRAD 39©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee  Mõõda iga kulukäituriks oleva tegevuse arv  Arvuta tegevuse kulukäituri määr (tegevuse kulukogumi kulukäituri määr) (activity rate, activity cost rate)  Tegevuse kulukäituri määr võrdub = tegevuse kulukogumi kulu jagatud tegevuste arvuga Garrison, Noreen (2005) Managerial Accounting
  39. 39. TEGEVUSKULUDE JAOTAMINE - OTSEMEETOD 40©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee TT1 TT2 PT1 PT2 KOKKU Ressursikulud: Otsekulud 1600 5500 15500 13400 36000 Kaudkulud -tööjõud 25000 15% x 25000 3750 10% x 25000 2500 30% x 25000 7500 45% x 25000 11250 Esimene samm: paiguta ressursside kulud tegevustele
  40. 40. MILLISED TEGEVUSED LISAVAD VÄÄRTUST (AVALIK SEKTOR)? 42©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee sotsiaalkindlustuse ja hoolekande korraldamine sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine iganädalaste nõupidamiste läbiviimine oma asutuse töötajate koolitamine kontrolli- mine õigusaktide eelnõude koostamine tööruumide remontimine raamatupidamise aruannete koostamine kirjadele vastamine
  41. 41. MIKS ABC JA ABM JUURUTAMINE EBAÕNNESTUB? 43©SANDER KARU www.sanderkaru.ee rafiko@rafiko.ee  Strateegiliste eesmärkide ja strateegiate ebamäärasus  Ei seostata strateegiaid, kriitilisi edufaktoreid ja (väärtus)mõõdikuid  Mõõdikutel puuduvad sihtväärtused  Kuluobjektid ja tegevused pole täpselt määratletud  Ei eristata protsessi, tegevust ja tulemust  Puudub tippjuhtkonna toetus  Kesktaseme ja tugitegevuste juhtide vastuseis  Tegemata olulisemad juhtimisalased otsused e ettevalmistused juurutamiseks  Otsustamatus  Ei ole juurutatud tegevuspõhine eelarvestamine  Majandustarkvara on soetatud varem ja ei ABC JA ABM rahulda vajadusi  Ei arvestata juurutamisel töötajate ja tulevaste kasutajate käitumuslikke aspekte ja vastupanu muutustele  Puudulik väljaõpe
  42. 42. rohkem slaide osalejatele... Järgmine koolitus ja täpsem info koolitusprogrammidest http://www.finantskoolitused.ee/ Kohtumiseni koolitusel! 44©SANDER KARU www.sanderkaru.ee/finantskoolitused/ rafiko@rafiko.ee

×