Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Uue riigieelarve seaduse
eelnõu
Miks on uut seadust vaja?
Kokkulepped Euroopa Liidus
• Euroala riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumiste
avaldused
• Majandus- ja eelarvepoliitik...
Siseriiklikud kokkulepped
• Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis:
– valitsussektori eelarve tasakaalu nõue
– reservide ka...
Peamised muudatused
Eelarvetasakaalu nõue
• Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon peab
olema vähemalt tasakaalus
• Kohustuslik (EL kok...
Seaduse reguleerimisala
KESKVALITSUS
• Riigieelarve
• Avalik-
õiguslikud
• Sihtasutused
• Äriühingud KOV
• Omavalitsused
•...
Avalik sektor ja valitsussektor
selle sees
Tütarettevõtted,
sihtasutused
13%
Muud
1%
Riik (eelarvelised
asutused)
48%
KOV-...
Eelarvetasakaalu tagamine
• Kululaed neljaks aastaks
• Eelarvesse lisandub tegevuspõhise vaate e
programmipõhise eelarve v...
Nelja-aasta kululaed
• Valitsus kinnitab iga-aastases eelarvestrateegias
valitsemisaladele kululaed vähemalt neljaks aasta...
Muu valitsussektor
• Keskvalitsusse kuuluva sihtasutuse, äriühingu ja
avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarves:
– peab ...
Muu valitsussektor (2)
• Haigekassa
– eelarvepositsiooni otsustab Riigikogu koos järgneva aasta
riigieelarvega
• Töötukass...
Muu valitsussektor (3)
• Kohalike omavalitsuste individuaalsed reeglid sisalduvad
KOFSis, kuid :
– kehtestatakse erakorral...
Majandusprognoos ja fiskaalnõukogu
• Seaduses sätestatakse prognoosijate sõltumatus
meetodite ja mudelite valikul
• Fiskaa...
Riigi rahavoogude juhtimine
• Lihtne ja universaalne regulatsioon eesmärgiga tagada
riigi kohustuste täitmine
– Likviidset...
Riigi rahavoogude juhtimine (2)
• Stabiliseerimisreserv:
– riigi finantspuhver võimalike kriisiolukordade
rahastamiseks;
–...
Strateegilise juhtimise korrastamine
• Strateegiline juhtimine:
– on killustunud ja keerukas (60+ arengukava, erinev
ülese...
Tänane arengukavade maastik
Omavahel kattuvad ja
eripalgelised ja eri
tasanditel kinnitatavad
valdkonna arengukavad
Kõikid...
Uus raamistik
Valdkonna
arengukavade
ülesehituse, ulat
use
ühtlustamine, ee
smärgiga katta
võimalikult suur
osa riigi
tege...
Strateegiline juhtimine
• Riigikogu rolli suurendamine strateegilises
planeerimises
– Riigikogu (poliitika põhialused) ja ...
Edasine ajakava
• Ootame veel kooskõlastusi osadelt
ministeeriumidelt
• Justiitsministeeriumiga eraldi kooskõlastus august...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Uue riigieelarve seaduse eelnõu

2,389 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Uue riigieelarve seaduse eelnõu

  1. 1. Uue riigieelarve seaduse eelnõu
  2. 2. Miks on uut seadust vaja?
  3. 3. Kokkulepped Euroopa Liidus • Euroala riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumiste avaldused • Majandus- ja eelarvepoliitikate koordineerimise tugevdamise 6-pakk • Tugevdatud majandusliitu käsitlev rahvusvaheline leping ning 2-pakk euroala seire süvendamiseks ja eelarvepuudujäägi menetluse karmistamiseks • Euroopa semester
  4. 4. Siseriiklikud kokkulepped • Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis: – valitsussektori eelarve tasakaalu nõue – reservide kasvatamine – tugiteenuste koondamine ja finantsjuhtimises ühtsed standardid – rahaliste vahendite arveldamise ja haldamise koondamine riigikassasse – kohalike omavalitsuste finantsjuhtimine • Viimase 10-aasta kogemus näitab õigusaktide uuendamise vajadust, et tagada muutuvas majanduskeskkonnas fiskaaldistsipliin
  5. 5. Peamised muudatused
  6. 6. Eelarvetasakaalu nõue • Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon peab olema vähemalt tasakaalus • Kohustuslik (EL kokkulepe) automaatne korrigeerimismehhanism: meetmete rakendamine prognoositava puudujäägi korrigeerimiseks • Kompenseerimismehhanism: tegelik struktuurne puudujääk kompenseeritakse riigieelarvetes samas mahus eelarve ülejäägiga (0,5% aastas) 6
  7. 7. Seaduse reguleerimisala KESKVALITSUS • Riigieelarve • Avalik- õiguslikud • Sihtasutused • Äriühingud KOV • Omavalitsused • Hallatavad sihtasutused SOTS.KINDL.FONDID • Haigekassa • Töötukassa
  8. 8. Avalik sektor ja valitsussektor selle sees Tütarettevõtted, sihtasutused 13% Muud 1% Riik (eelarvelised asutused) 48% KOV-d 13% Sots.kindl.fondid 8% Muud 16% Valitsussektor 86%
  9. 9. Eelarvetasakaalu tagamine • Kululaed neljaks aastaks • Eelarvesse lisandub tegevuspõhise vaate e programmipõhise eelarve võimalus • Valitsussektori teiste tasandite fiskaalreeglid • Sõltumatult koostatud ja hinnatud majandusprognoos • Riigi rahavoogude juhtimine
  10. 10. Nelja-aasta kululaed • Valitsus kinnitab iga-aastases eelarvestrateegias valitsemisaladele kululaed vähemalt neljaks aastaks • Kui majandusolukord oluliselt muutub, teeb valitsus ettepaneku kululagede muutmiseks
  11. 11. Muu valitsussektor • Keskvalitsusse kuuluva sihtasutuse, äriühingu ja avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarves: – peab põhitegevuse tulem olema tasakaalus või ülejäägis – planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade kogusumma vahe (netovõlakoormus) võib moodustada kuni 40% põhitegevuse tuludest. Valitsuse otsusega võib seda ületada • Võlakohustuste võtmine peab toimuma kõigi nõukogu liikmete nõusolekul
  12. 12. Muu valitsussektor (2) • Haigekassa – eelarvepositsiooni otsustab Riigikogu koos järgneva aasta riigieelarvega • Töötukassa – töötuskindlustusmakse määrad kinnitab valitsus koos järgneva aasta eelarvega
  13. 13. Muu valitsussektor (3) • Kohalike omavalitsuste individuaalsed reeglid sisalduvad KOFSis, kuid : – kehtestatakse erakorraline laenupiirang, kui valitsussektori eelarvepositsioon ületab Euroopa Liidu seatud piire • võetavad laenud peab kooskõlastama RMga – fiskaalreeglitest kinnipidamine on eelduseks investeeringutoetuste saamiseks (kui KOV peab investeeringule lisama omaosaluse)
  14. 14. Majandusprognoos ja fiskaalnõukogu • Seaduses sätestatakse prognoosijate sõltumatus meetodite ja mudelite valikul • Fiskaalnõukogu annab hinnangu prognoosile ja eelarvepositsiooni eesmärkidele – Fiskaalnõukogu ülesandeid täidab Eesti Pank
  15. 15. Riigi rahavoogude juhtimine • Lihtne ja universaalne regulatsioon eesmärgiga tagada riigi kohustuste täitmine – Likviidsete finantsvarade maht ja laenu võtmise võimalus peavad tagama riigi ja RM-is oma raha hoidvate isikute (HK, TK, SA-d) väljamaksete tegemise igal ajal – Ühtne piirmäär nii lühi- kui pikaajalistele võlakohustustele – Loobutakse riigieelarve aasta sisese finantseerimise piirmäärast – Rahavoogude juhtimine ja finantssektori toetamine kriisiolukordades
  16. 16. Riigi rahavoogude juhtimine (2) • Stabiliseerimisreserv: – riigi finantspuhver võimalike kriisiolukordade rahastamiseks; – loobutakse reservi automaatsest suurendamisest riigieelarve kassalise ülejäägi arvelt; • tegelik praktika ei muutu – viimase 10 aasta jooksul ei ole kassalise ülejäägi arvelt reservi suurendatud, vaid need on suunatud pensionide erireservi ja kassareservi – loobutakse reservi nõukogu tegevusest • investeerimispõhimõtteid ei ole vaja tihti muuta ja reservi vahendeid võetakse kasutusele vaid erandkorras.
  17. 17. Strateegilise juhtimise korrastamine • Strateegiline juhtimine: – on killustunud ja keerukas (60+ arengukava, erinev ülesehitus); – ei täida ootusi koostöö hõlbustamiseks; – teatud arengukavad ei anna ajakohaseid suuniseid; – ei suuna läbipaistval viisil rahalisi valikuid (kas arengukava rahastatakse või mitte?) • Muudatuste alus: – OECD riigivalitsemise raport – Valituskabineti otsus 21. juuni 2012 – Riigikontrolli audit 2012
  18. 18. Tänane arengukavade maastik Omavahel kattuvad ja eripalgelised ja eri tasanditel kinnitatavad valdkonna arengukavad Kõikidel valitsemisaladel sisult ebaühtlase ülesehitusega organisatsioonipõhised arengukavad Valitsuse tegevusprogrammi struktuuril põhinev kõikehõlmav riigi eelarvestrateegia Riigieelarve
  19. 19. Uus raamistik Valdkonna arengukavade ülesehituse, ulat use ühtlustamine, ee smärgiga katta võimalikult suur osa riigi tegevustest. Valdkonna arengukavad moodustavad terviku ja ei kattu omavahel.
  20. 20. Strateegiline juhtimine • Riigikogu rolli suurendamine strateegilises planeerimises – Riigikogu (poliitika põhialused) ja valitsuse (valdkonnna) strateegiadokumentide eristamine – Kõigi valdkonna arengukavade arutelu Riigikogus • Valitsuse otsustusvabaduse suurendamine valdkondade määramisel
  21. 21. Edasine ajakava • Ootame veel kooskõlastusi osadelt ministeeriumidelt • Justiitsministeeriumiga eraldi kooskõlastus augusti lõpus või septembri teises pooles • Eelnõu menetlemine Riigikogus septembri lõpust alates • Seaduse eeldatav jõustumine – jaanuar 2014

×