RM tulumaksu-uuringu tutvustus 13-01-2011

1,109 views

Published on

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,109
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
75
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

RM tulumaksu-uuringu tutvustus 13-01-2011

  1. 1. Uuringu „Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule“ tutvustamine 13. jaanuar 2011
  2. 2. Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule Jaanika Meriküll (TÜ) Risto Kaarna (Praxis) 13.01.2011
  3. 3. Uuringu koostajad <ul><li>Poliitikauuringute Keskus Praxis </li></ul><ul><ul><li>Risto Kaarna, Anne Jürgenson, Katrin Lasn, Kadri Kuusk, Silja Kralik, Kärt Sein </li></ul></ul><ul><li>Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus RAKE </li></ul><ul><ul><li>Jaanika Meriküll, Jaan Masso, Priit Vahter, Priit Sander, Siim Espenberg </li></ul></ul><ul><li>Advokaadibüroo Glimstedt </li></ul><ul><ul><li>Rainer Eidemiller, Priit Lätt </li></ul></ul><ul><li>Nõuandvate ekspertidena osalesid: </li></ul><ul><ul><li>Andres Võrk, Dmitri Jegorov, Jüri Sepp, Seppo Kari </li></ul></ul>13.01.2011
  4. 4. Uuringu taust ja uurimisküsimused <ul><li>2000. aasta tulumaksureform lõi Eesti ettevõtete jaoks maailmas unikaalse maksukeskkonna, kus ettevõtted tasuvad tulumaksu vaid jaotatud kasumilt. </li></ul><ul><li>Käesoleva uuringu eesmärk oli teostada laiaulatuslik ja põhjalik analüüs selle reformi võimalikust mõjust järgnevatele näitajatele: </li></ul><ul><ul><li>Investeeringutele </li></ul></ul><ul><ul><li>Investeeringute struktuurile </li></ul></ul><ul><ul><li>Uutele investeeringutele vs tulude reinvesteerimisele </li></ul></ul><ul><ul><li>Ettevõtete jätkusuutlikkusele majandussurutise ajal </li></ul></ul><ul><ul><li>Kapitali ja tööjõu efektiivsusele (tootlikkusele) </li></ul></ul><ul><ul><li>Majanduskasvule </li></ul></ul><ul><ul><li>Majanduse restruktureerimisele </li></ul></ul><ul><ul><li>Ettevõtete tulumaksu laekumisele </li></ul></ul><ul><ul><li>Muudele maksutuludele </li></ul></ul>13.01.2011
  5. 5. Metoodika <ul><li>Usaldusväärse tulemuse saamiseks kombineerime erinevaid analüüsi-meetodeid </li></ul><ul><li>Iga tegevus vastab ühe uurimismees-konna iseseisvale tööle ja peatükile uuringu raportis </li></ul>13.01.2011 Tegevus 1: Poliitikateostajate kogemus - küsitlus Tegevus 2: Mõju ettevõtetele – küsitlus ja kval. analüüs Tegevus 4: Mõju makronäitajatele - majandusteoreetiline mudel Tegevus 5: Mõju maksulaekumistele – kombineeritud andmeallikad, kvant. analüüs Tegevus 3: Mõju ettevõtetele - registri andmete kvant. analüüs Sünteesraport maksureformi oodatavast ja tegelikust mõjust investeeringutele, majandusarengule, maksulaekumistele
  6. 6. Metoodika: tegevused 1 ja 2 <ul><li>Kasutavad kvalitatiivset analüüsi </li></ul><ul><li>Tegevus 1: Poliitikakujundajate kogemus </li></ul><ul><ul><li>Eesmärk: avaliku sektori esindajate kunagised ootused reformi mõjude osas ning tänane tunnetus nende ootuste täitumise osas </li></ul></ul><ul><ul><li>Analüüsimeetod: 12 struktureeritud intervjuud poliitikakujundajate ning ettevõtete katusorganisatsioonidega </li></ul></ul><ul><li>Tegevus 2: Ettevõtete küsitlus </li></ul><ul><ul><li>Eesmärk: ettevõtete hinnang reformi mõjule </li></ul></ul><ul><ul><li>Analüüsimeetod: ettevõtete internetipõhine küsitlus, täpsemalt: </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>2008.a. äriregistris olevate ettevõtete põhjal loodi stratifitseeritud juhuvalim (tegevusala ja suuruse järgi) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>toimumisaeg: 2010 II kvartal </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>vastas kokku 471 ettevõtjat </li></ul></ul></ul>13.01.2011
  7. 7. Metoodika: tegevused 3 ja 4 <ul><li>Tegevus 3: Eesti, Läti ja Leedu ettevõtete registriandmete analüüs </li></ul><ul><ul><li>Eesmärk: reformi võimalik mõju Eesti ettevõtete kapitali struktuurile, investeeringutele ja tootlikkusele võrreldes teiste Balti riikide ettevõtetega </li></ul></ul><ul><ul><li>Analüüsimeetod: mikroökonomeetriline diferents diferentsis analüüs </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>juhuvalim, hõlmatud 45% Eesti ettevõtetest, 10% Läti ettevõtetest ning 2% Leedu ettevõtetest </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>analüüsi baasperiood 1996-2004 </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kokku valimis 20-30 000 ettevõtet Baltikumist </li></ul></ul></ul><ul><li>Tegevus 4: Majandusteoreetiline mudel </li></ul><ul><ul><li>Eesmärk: reformi võimalik mõju majanduse makronäitajatele </li></ul></ul><ul><ul><li>Analüüsimeetod: neoklassikaline makroökonoomiline mudel, mudeli abil simuleeriti kaks stsenaariumit: </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>kui maksumäärad oleksid jäänud enne 2000. aasta tasemele ehk nii reinvesteeringute kui üksikisiku tulumaksumäär oleksid võrdsed 26% </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>kui üksikisiku tulumaksumäär oleks jäänud muutumatuks, kuid reinvesteeringute maksumäär võrduks nulliga </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>-> võrdleme nende kahe stsenaariumi korral saavutatud majanduse tasakaalu kapitali, tarbimise ja sissetulekute taset </li></ul></ul></ul>13.01.2011
  8. 8. Metoodika: tegevus 5 <ul><li>Tegevus 5: maksulaekumiste analüüs </li></ul><ul><li>´ </li></ul><ul><li>Eesmärk: reformi võimalik mõju lühi- ja pikaajalistele maksutuludele ning kasumi riigist välja viimisele </li></ul><ul><li>Analüüsimeetodid: diferentsanalüüs ja seda toetavate regressioonimudelite hindamine seoste leidmiseks </li></ul><ul><ul><li>Kombineeritud andmeallikad: </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>äriregister (1995-2009) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Maksu- ja Tolliameti maksude deklareerimise andmed (2000-2009) </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Statistikaameti ettevõtlusstatistika ja valitsussektori rahanduse andmed (1995-2008) </li></ul></ul></ul><ul><ul><li>Lühiajalisi mõjusid hinnati 2000.-2001. aasta kohta, pikaajalisi mõjusid 2000.-2008. aasta kohta. </li></ul></ul>13.01.2011
  9. 9. Kirjeldav ülevaade: rahaseisu ja võlakordaja dünaamika Balti riikides <ul><li>Alates 2000. aastast on agregeeritult: </li></ul><ul><li>Eesti ettevõtete rahaseis paranenud kiiremini kui teistes Balti riikides </li></ul><ul><li>Eesti ettevõtete võlakordaja vähenenud, samas kui võlakordaja on kasvanud teistes Balti riikides </li></ul>13.01.2011
  10. 10. Kirjeldav ülevaade: investeeringute ja tööjõu tootlikkuse dünaamika Balti riikides <ul><li>Alates 2000. aastast on töötlevas tööstuses agregeeritult: </li></ul><ul><li>Investeeringud töötaja kohta (reaalhindades) kasvanud kõige kiiremini Lätis ning Eestis ja Leedus umbes samas tempos </li></ul><ul><li>Müügitulu töötaja kohta (reaalhindades) kasvanud Eestis kiiremini kui Lätis ja samas tempos Leeduga </li></ul>13.01.2011
  11. 11. Uuringu tulemused: investeeringud <ul><li>Investeeringute maht </li></ul><ul><li>Reform on suurendanud ettevõtete investeeringuid </li></ul><ul><li>Investeeringud on kasvanud enam teeninduses ja väikeettevõtetel, kogu valimis investeeringute määra kasv 15%-punkti </li></ul><ul><li>Ka majandusteoreetiline simulatsioon kinnitab seda tulemust: võrreldes tootmise ja tarbimise kasvuga, kasvas kõige enam reformi tulemusel kapitali maht majanduses </li></ul><ul><li>Investeeringute struktuur </li></ul><ul><li>Praegusel maksusüsteemil on olulisem mõju investeeringute mahtudele , mitte aga esialgsele otsusele investeerida ning samuti mitte ka investeeringute struktuurile </li></ul><ul><li>Uued investeeringud vs tulude reinvesteerimine </li></ul><ul><li>Jaotamata kasumi ja reservide osatähtsus ettevõtte kapitalis on kasvanud 15 protsendipunkti, see efekt on tugevam väikeettevõtetes </li></ul><ul><li>Praegune süsteem investeerimist teistesse (uutesse) ettevõtetesse ei pärsi </li></ul>13.01.2011
  12. 12. Uuringu tulemused: ettevõtete jätkusuutlikkus <ul><li>Reformijärgselt on Eesti ettevõtetel võrreldes Läti ja Leedu ettevõtetega: </li></ul><ul><ul><li>võõrkapitali osatähtsus kogukapitalis vähenenud keskmiselt 10 protsendipunkti </li></ul></ul><ul><ul><li>laenukapitali osatähtsus kogukapitalis vähenenud keskmiselt 7 protsendipunkti </li></ul></ul><ul><ul><li>sularaha osatähtsus varades kasvanud keskmiselt 2-3 protsendipunkti </li></ul></ul><ul><ul><li>reform on mõjutanud väikeettevõtteid pisut enam võõr- ja laenukapitali osas ning oluliselt enam likviidsete varade akumuleerimise osas </li></ul></ul><ul><li>kõrgem likviidsus ja madalam võlakoormus omasid statistiliselt olulist positiivset mõju ettevõtete ellujäämistõenäosusele 2009. aastal. </li></ul>13.01.2011
  13. 13. Uuringu tulemused: tootlikkus ja majanduskasv <ul><li>Kapitali ja tööjõu efektiivsus (tootlikkus) </li></ul><ul><li>Maksureformi järgselt on tööjõu tootlikkuse kasv olnud viie aasta jooksul Eestis 11 protsendipunkti suurem kui Lätis ja Leedus. </li></ul><ul><li>Reformi tulemusel on tootlikkus kasvanud enam teenuste sektoris , väikeettevõtetes on suhteline tootlikkuse kasv olnud tagasihoidlikum kui oli seda suhteline investeeringute kasv </li></ul><ul><li>Majanduskasv </li></ul><ul><li>Teoreetilisel mudelil teostatud simulatsioonid viitavad, et reformi tulemusel kasvas kapitali maht majanduses 6% kuni 11,2% enam, tarbimine 0,5% kuni 2,7% enam ning SKP 1,9% kuni 4,9% enam. </li></ul><ul><li>Tegemist on erinevate stsenaariumite tasakaaluseisundite võrdlusega, selle tasakaalupunkti saavutamise aeg ei ole määratletav, tegemist on pika-ajaliste mõjudega </li></ul>13.01.2011
  14. 14. Kirjeldav ülevaade: ettevõtete tulumaksu laekumine <ul><li>Madal laekumine aastatel 2000-2002 </li></ul><ul><li>Alates 2003. aastast endine tase ning stabiilsem laekumine </li></ul>13.01.2011 Juriidilise isiku tulumaksu laekumine 1995-2009
  15. 15. Uuringu tulemused: ettevõtete tulumaksu laekumine lühiajaliselt <ul><li>Lühiajaline periood – 2000-2001: </li></ul><ul><ul><li>Korrastusid ettevõtete majandusaasta aruanded: </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Tegevustulukus ja maksustamiseelne kasum enam kui kahekordistusid. </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Samal ajal bilanss, põhivara ja käive kasvasid vaid 20%. </li></ul></ul></ul><ul><ul><li>Tasumisele kuuluv tulumaks vähenes olulisel määral võrreldes olukorraga kui oleks kehtinud vana süsteem, sh seaduses sisaldunud üleminekusätete tõttu. </li></ul></ul>13.01.2011
  16. 16. Uuringu tulemused: maksutulude laekumine keskpikal perioodil <ul><li>Keskpikk periood – 2000-2008: </li></ul><ul><ul><li>Juriidilise isiku tulumaksu laekumine oleks olnud vana süsteemiga mõnevõrra suurem (kuni 2,5 miljardit krooni 1995. aasta hindades) </li></ul></ul><ul><ul><li>Läbi majanduskasvu positiivne mõju teistele maksutuludele: </li></ul></ul><ul><ul><ul><li>Füüsilise isiku tulumaks </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Sotsiaalkindlustusmaksed </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Käibemaks ja aktsiisid </li></ul></ul></ul><ul><ul><li>Muude maksutulude kasv tasakaalustab juriidilise isiku tulumaksu laekumise languse. </li></ul></ul>13.01.2011
  17. 17. Uuringu tulemused: kasumite riigist välja viimine <ul><li>Kuigi jaotatud kasum kuulub alati maksustamisele, eksisteerivad ettevõtjatel teatud võimalused maksukoormuse optimeerimiseks mitteresidentidele tehtavate väljamaksete (litsentsi- ja konsultatsioonitasud, intressid jms) kaudu, aga: </li></ul><ul><ul><li>Paljude ettevõtete puhul on tegemist tavapärase majandustegevusega </li></ul></ul><ul><ul><li>Teada on ainult esmase väljamakse saaja residentriik </li></ul></ul><ul><li>Ökonomeetriliste mudelite hinnangud ei näitanud seost sihtriigi maksumäära ja väljamaksete hulga vahel. </li></ul>13.01.2011
  18. 18. Kokkuvõte <ul><li>Tulumaksureformil oli: </li></ul><ul><ul><li>Tugev positiivne mõju investeeringute mahtudele. </li></ul></ul><ul><ul><li>Mõnevõrra väiksem mõju tootlikkusele ja SKP-le. </li></ul></ul><ul><ul><li>Positiivne mõju ettevõtete jätkusuutlikkusele. </li></ul></ul><ul><li>Panus majanduse restruktureerimisse oli tagasihoidlik: </li></ul><ul><ul><li>Kasulik pigem kapitalimahukatele tegevusaladele. </li></ul></ul><ul><ul><li>Mõju investeeringute struktuurile nõrk. </li></ul></ul><ul><li>Mõju maksutulude laekumisele: </li></ul><ul><ul><li>Vana süsteemiga oleks ettevõtete tulumaksu rohkem laekunud. </li></ul></ul><ul><ul><li>Muude maksutulude kasvanud laekumine tasakaalustab seda. </li></ul></ul>13.01.2011
  19. 19. Uuringu “Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule” kommentaarid ja tähelepanekud Siim Raie Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Peadirektor
  20. 20. Olulisemad tulemused <ul><li>78% ettevõtetest on olemasoleva süsteemiga väga rahul või rahul </li></ul><ul><li>79% eelistab süsteemi jätkumist </li></ul><ul><li>52 – 64% pidas süsteemi mõju reinvesteermisotsustele oluliseks </li></ul><ul><li>Süsteem ei pärsi vaba kapitali liikumist </li></ul>
  21. 21. Olulisemad tulemused (2) <ul><li>52% leidis, et nende laenuvõimekus on oluliselt või teatud määral paranenud. Samal ajal on võõrkapitali osakaal ettevõtetes 2000 aastast vähenenud – omakapitali kasv samas tempos krediidi kasvuga andis parema positsiooni kriisi üleelamiseks. </li></ul><ul><li>86,6% vastanutest on säästnud/säilitanud kasumi ettevõttes riskide maandamiseks, mis kriisi käigus osutus targaks otsuseks. Eesti ettevõtete likviidsus naabritest kõrgem. </li></ul>
  22. 22. Olulisemad tulemused (3) <ul><li>Kehtiv maksusüsteem on positiivselt mõjutanud investeeringuid (68%), produktiivsust (50%) ja tööhõivet (42%) </li></ul><ul><li>Maksureform suurendas nii kapitali mahtu majanduses, tarbimist kui SKPd </li></ul><ul><li>Reform kiirendas Investeeringute ja tööjõu tootlikkuse kasvu võrreldes Läti ja Leeduga </li></ul>
  23. 23. Järeldused <ul><li>Ettevõtete tulumaksureform on üksiku otsusena üks Eesti majandust viimasel 10 aastal enim mõjutanud otsuseid. </li></ul><ul><li>Positiivne mõju väike-ettevõtetele suurem </li></ul><ul><li>Positiivne mõju kasvavatele ettevõtetele suurem – pärast kriisi on enamus ettevõtteid taas kasvufaasis, mida süsteem peaks toetama. </li></ul>
  24. 24. Tulevik? <ul><li>Stabiilsus </li></ul><ul><li>Atraktiivsus </li></ul><ul><li>Süsteemi “poleerimine” </li></ul>
  25. 25. Uuringust <ul><li>Tänud Rahandusministeeriumile laiapõhjalise kaasamise eest ja põhjaliku eeltöö eest! </li></ul><ul><li>Tänud uurijatele tiheda ja mitmekülgse kaasamise ja arutelude eest! </li></ul>

×