RM pressikonverents 22.10.2010

721 views

Published on

Published in: Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
721
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
49
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

RM pressikonverents 22.10.2010

  1. 1. Rahandusministeeriumi pressikonverents 22. oktoober 2010 Jürgen Ligi rahandusminister 22. oktoober 2010
  2. 2. 2010 hinnatõusu komponendid  Praegune inflatsioon peamiselt imporditud:  Tarbijahinnaindeks tõusnud võrreldes 2009.a septembriga 4%  Mootorikütused septembris 9,2% kallimad kui aasta tagasi  Toit ja mittealkohoolsed joogid 6,6% kallimad  Baasinflatsioon (ilma kütuse- ja toiduhindadeta) on endiselt madal  Baasinflatsioon septembris 0,9% võrreldes 2009 septembriga  Kodumaistest teguritest tulenevad hinnatõususurved on madalad, kuna sisenõudlus on nõrk ja inimeste sissetulekud vähenenud  Teenused kallinenud 3%  Tööstuskaubad kallinenud 2,2%
  3. 3. Olulisemate kaubagruppide hinnaarengud: mootorikütuste hinnatõus on pidurdumas, toiduhindade tõus seevastu kiirenemas -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 35 40 2 006 7 2 007 7 2 008 7 2 009 7 2 010 7 % THI kokku Toit ja mittealkohoolsed joogid sh köögivili Mootorikütused Eluase (sh soojus)
  4. 4. Hinnatõus Euroopa Liidus ja euroalas THHI sept 2010 THHI sept 2009 Eurotsoon 1,8% -0,3% Saksamaa 1,3% -0,5% Prantsusmaa 1,8% -0,4% Soome 1,4% 1,1% Kreeka 5,7% 0,7% Euroopa Liit 2,2% 0,3% Taani 2,5% 0,5% Poola 2,5% 4,0% Ungari 3,7% 4,8% Suurbritannia 3,1% 1,1%
  5. 5. 2010 hinnatõusu mõjurid Ootused Sissetulekud ja laenud: palgad vähenenud tööhõive II kvartalis 5,7% madalam kui aasta tagasi → Eratarbimine II kvartalis 2010 3,2% väiksem kui aasta tagasi 2009. aasta ametnike palgakulude langus 14% keskmise palga langus 5,3% avaliku sektori oma 5,6%
  6. 6. Inflatsioon hetkel kiireneb, järgmisel aastal hakkab uuesti aeglustuma. 2007–08 arengud ei kordu – inflatsiooni põhjused on teised -2 0 2 4 6 8 1 0 1 2 2 006 2 007 2 008 2 009 2 01 0 2 01 1 THI m u utu s v õrreldes eelm ise aasta sam a kuu ga THI m u utu s - RM su v ine m ajandusprognoos A asta keskm ine THI m uutus
  7. 7. Inflatsioon jääb rahandusministeeriumi 2010 suvise prognoosi kohaselt 2,5–3% vahemikku, lühiajalised riskid suurenenud -2 0 2 4 6 8 10 12 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010* 2012* 2014* Baasinflatsioon Eesti THI
  8. 8. Hindade esitamine kahes vääringus eurole ülemineku protsessis - kontroll ja järeldused Andres Sooniste Tarbijakaitseamet
  9. 9. Kordamist • Kuni €-päevani on eurodes avaldatud hind informatiivse tähendusega, alates €-päevast vastupidi. • Hinna avaldamise olulisuse üle otsustab tarbija. • 1 eurosendil on väärtus.
  10. 10. KONTROLLI TULEMUSED 01.07.2010 – 17.10.2010 Juuli August September 1-17.oktoober Kontrollitud ettevõtteid 764 728 1161 320 Rikkumise % 47% (359) 43% (314) 28% (330) 19% (62) Eurohinna täielik või osaline puudumine 59% (242) 58% (171) 21% (77) eurohinna täielik puudumine 22% (81) eurohinna osaline puudumine 4 % (3) eurohinna täielik puudumine 28 % (19) eurohinna osaline puudumine Vale kursi kasutamine 19% (79) 15% (44) 15% (56) 9% (6) Vale ümardamine 22% (90) 27% (80) 42% (158) 59% (40) Trahvisumma 4120.- 49 940.- 68 040.- 22 650.-
  11. 11. Tähelepanekud seoses kahes vääringus hindade kontrolliga • Ettevõtted on olnud rahulolematud, et neid ei ole enne määruse jõustumist teavitatud täpsetest eurohinna avaldamise nõuetest • Peamiseks rikkumiste põhjuseks tuuaksegi seda, et ei teata ümberarvestuskurssi või ümardamise reegleid. • Mõned ettevõtted on ümardanud eurohinnad selliselt, et eurohind jääks ilma eurosentideta ehk ümmargune st pole kasutanud õiget kurssi, kuid on samas vabanduseks toonud, et on eurohinnad arvutanud tarbijale soodsama kursiga. • Meedia mõju nii tarbija tarbimiskäitumisele kui ettevõtja hinnakujundusele ei saa kuidagi alahinnata. “..palun teatage mulle EV seadus, mis kohustab mind uurima teie asutuse määrusi. Jätan endale õiguse pöörduda meedia ja vajadusel kohtu poole!”
  12. 12. Tänan! www.tarbijakaitseamet.ee 1330
  13. 13. Ausa hinnastamise kokkuleppe hetkeseis Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
  14. 14. Eesmärk • Euro kasutuselevõttu võib pidada edukaks ainult juhul, kui see ei too kaasa kiirenenud inflatsiooni! Kiirenenud inflatsioon alandaks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. • Eesmärgiks on ära hoida majanduslikult põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus. • Paljude riikide kogemus on näidanud, et sarnased kokkulepped on aidanud põhjendamatut hinnatõusu ära hoida ning teritanud tarbija tähelepanu, tekitades seeläbi avalikkuse kontrolli turul toimuva üle. • Lepinguga liitumine aitab liitunutel avalikkusele kinnitada, et euro kasutuselevõtmine iseenesest hinnatõusu kaasa ei too. • Laiemas plaanis on kokkuleppe eesmärgiks aidata kaasa euro sujuvale kasutuselevõtmisele, mille puhul on oluline, et kauplejad ja tarbijad oleksid teadlikud euro kasutuselevõtmisega seotud asjaoludest.
  15. 15. Hetkeseis • Liitunuid 450 – sh 12 KOVi • Märk kasutusel u 2300 tegevus- või müügikohas + liitunute reklaamides • Kaetud kõik tegevusvaldkonnad sh jae- ja hulgimüük, tootmine, teenindus jne • Geograafiliselt liitunuid kõikjalt Eestist • 2/3 liitunud digitaalallkirjastatud liitumisavaldusega otse internetis • Liitumine ja liitunute nimekiri https://ahk.eesti.ee/
  16. 16. KKK • Kes saavad liituda? - kõik kaupu ja teenuseid pakkuvad isikud sõltumata juriidilisest vormist; • Kui kaua saab liituda? - lõpptähtaega ei ole määratud. Sellest teatatakse piisav aeg ette, kindlasti saab liituda veel ka jaanuaris 2011; • Kui kaua kokkulepe kehtib? - vähemalt kuni 30.06.2011 või kauem, kui liituja märki edasi kannab (näitab avalikult kokkuleppe järgimist);
  17. 17. KKK • Kas liituja peab hinnad külmutama? – ei pea, jätkuvalt on võimalik hinna põhjendatud muutmine sh tõstmine. AHK: “Ausa hinnastamise kokkuleppe eesmärgiks on ära hoida Eestis põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine Euroopa Liidu ühisraha kasutuselevõtmise käigus.” /--/ “2.1. liituja tagab oma kaupade ja teenuste ausa hinnakujunduse ja kohustub mitte ära kasutama euro kasutuselevõtmist enda poolt pakutavate kaupade ja teenuste hinna tõstmiseks; • Kas saab kontrollida hinnatõusu põhjendatust enne liitumist? – jah saab, liitunul on kohustus järgida AHK põhimõtteid kogu euro kasutusele võtmise protsessi vältel.
  18. 18. KKK • Kas europõhine hinnakujundus on võimalik? – jah on, AHK seda ei takista, kui järgitakse ausa hinnakujunduse põhimõtteid; • Kes kokkuleppe täitmist kontrollivad? - Tarbijakaitseamet ja tarbijad. Põhimõtted avaldatud ahk.eesti.ee Sh: Tarbijakaitseamet esitab põhjendatud kahtluse tekkimisel või tarbija põhjendatud pöördumise korral liitunule selgitustaotluse ja palub kirjalike selgituste esitamist järgmiste asjaolude kohta: 1) Kas hinnatõus konkreetse toote või teenuse osas on tegelikkuses toimunud (hinnatõusu kinnitus või selle kahtluse ümberlükkamine); 2) Kas hinnatõus, kui see on toimunud, on toimunud seoses euro kasutuselevõtuga; 3) Milliste asjaoludega või dokumentidega ettevõtja kinnitab või lükkab ümber seose eurole ülemineku ja hinnatõusu vahel.
  19. 19. EUROLE ÜLEMINEKUKS VALMISTUDES Marika Merilai Eesti Kaupmeeste Liit 22. oktoober 2010
  20. 20. Euroks valmistudes Kaubandusel oluline osakaal Eesti majanduses - jae- ja hulgikaubanduse osakaal sisemajanduse koguproduktis on 14%, sektoris töötab üle 80 000 töötaja, neist 41 900 jaekaubanduses - Jaekaubanduses on äriühinguid 4185, kauplusi tegevuskohapõhiselt 10 000 - Jaekaubandusel on täita oluline roll eurole üleminekul. Suur osa kroonidest kogutakse just jaekaubanduse vahendusel, sh toidukauplustes
  21. 21. Jaekaubandusturul on suurenenud jaemüügi osakaal peamiselt toitu müüvates kauplustes Euroks valmistudes Miljonites kroonides 2007 2008 Muutus % 2009 Muutus % Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja -rattad 61 837 65 414 6 54 920 - 16 ..jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted 25 422 28 237 11 25 967 - 8 Toidukaupluste osakaal % 41 43   47  
  22. 22. 5 suuremat jaeketti moodustavad üle 80% toidukaupade turust: ETK 5,76 miljardit krooni Rimi Eesti Food 5,61 A-Selver AS 4,62 Maxima Eesti AS 3,98 Prisma Peremarket AS 1,81 Euroks valmistudes
  23. 23. MILLEST KOOSNEB HIND? Toidukaupluse kulude jaotus supermarketi tüüpi kaupluses Müügitulu 1 000 000 ehk 100,0% Sellest käibemaks 166 700 16,7% Kaupade maksumus ostuhinnas 641 300 64,1% Juurdehindlus 192 000 19,2% Kulud: Tegevuskulud (ekspluatatsiooni-, 91 900 9,2% soojus-, elektri-, arvuti-, side-, valve-, reklaamikulud jne) Tööjõukulud koos maksudega 64 400 6,4% Põhivara kulum 16 200 1,6% Finantskulud 24 200 2,4% Muud kulud 10 000 1,0% Kahjum -6 100 -0,6% Euroks valmistudes
  24. 24. Eesti Kaupmeeste Liit Kiriku 6 10130 Tallinn Tel. 6 201 914 info@kaupmeesteliit.ee www.kaupmeesteliit.ee

×