Riigieelarve täitmine 2010 (oktoober)

947 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
947
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
179
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Riigieelarve täitmine 2010 (oktoober)

  1. 1. Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, oktoober 2010 Rahandusministeerium, 11. november 2010
  2. 2. MAJANDUSARENGUD
  3. 3. Majanduse tõusutrendi veab eksport • 2010. aasta III kvartalis kasvas majandus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 4,7%. • Majanduskasvu kiirenemine toetus jätkuvalt tööstussektori ekspordile. Oluline mõju oli konkurentsivõime ja majanduse tootlikkuse paranemisel, mis tulenes ettevõtete kulude kärpimisest ja tootmise efektiivsuse suurendamisest. • Sisenõudlus jäi ilmselt ka kolmandas kvartalis nõrgaks, kuid see on näitamas mõningaid paranemise märke ja panus kasvu võis suvekuudel olla juba positiivne. • Tööstustellimuste seis viitab majanduskasvu jätkumisele, kuigi eksporttööstuse väga kiire tõus võib aasta viimastel kuudel aeglustuda. Järgmiste kvartalite jooksul peaks majanduskasvule rohkem tuge pakkuma sisenõudluse pool.
  4. 4. Majanduskasvu kiirenemine III kvartalis 4,7%ni on kooskõlas suvise majandus- prognoosiga 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 120 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 % punkti Sesoonselt ja tööp. arvuga korrig v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a. Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Majandususaldusindeks (parem skaala)
  5. 5. Majanduskasvu vedajaks oli eksportsektor, kuid sisenõudluse panus kasvu võis olla suurem kui I poolaastal 0 15 30 45 60 75 90 105 120 -35 -30 -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 35 40 45 I 2003 III I 2004 III I 2005 III I 2006 III I 2007 III I 2008 III I 2009 III I 2010 III %,v.e.a. Majandususaldusindeks (p.sk.) SKP reaalkasv Jaemüügimahuindeks Tööstustoodanguindeks Ehitusmahuindeks Kaupade eksport
  6. 6. Septembris oli töötleva tööstuse kasv aasta kiireim (32%). Vaatamata kiirele kasvule on toodangu maht jõudnud vaid 2005. aasta tasemele. 0 20 40 60 80 100 120 140 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 01 2005 05 09 01 2006 05 09 01 2007 05 09 01 2008 05 09 01 2009 05 09 01 2010 05 09 % Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritudmahuindeks, v.e.p. Tööpäevade arvuga korr. mahuindeks, v.e.a. Toodangu mahuindeks, 2005=100
  7. 7. Septembris pöördus jaemüük langusest kasvule. Kaupade tellimused ja müügi prognoosid on optimistlikumad kui aasta tagasi -80 -60 -40 -20 0 20 40 60 80 -40 -30 -20 -10 0 10 20 30 40 01 2006 05 09 01 2007 05 09 01 2008 05 09 01 2009 05 09 01 2010 05 09 %, v.e.a. Jaemüükpüsivhindades (% v.e.a.) Kaupade tellimused järgneval 3-4 kuul (p.sk.) Müük järgneva 3 kuu jooksul (p.sk.)
  8. 8. Kaupade eksport kasvas septembris 40%. Ekspordimaht on saavutanud kriisieelse taseme. Pooltes harudes ekspordimahud siiski veel madalamad. -40 -20 0 20 40 60 0 3 6 9 12 15 2005 2006 2007 2008 2009 2010 %mld krooni Kaupade ekspordi maht (mld kr) Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Ekspordi kasv ilma mineraalsete toodeteta (%, parem sk) Kaupade impordi kasv (%, parem sk) Allikas: Eesti Statistikaamet
  9. 9. Toidu kallinemine maailmaturul põhjustas inflatsiooni kiirenemise oktoobris 4,7%ni. Ka eurotsoonis oli hindade tõus aasta kõrgeim. -1 0 1 2 3 4 5 6 -2 0 2 4 6 8 10 12 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 %% Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon
  10. 10. Olulisemate kaubagruppide hinnaarengud. Toiduainete hinnatõus on kiirenemas. -25 -20 -15 -10 -5 0 5 10 15 20 25 30 35 40 2 006 7 2 007 7 2 008 7 2 009 7 2 010 7 % THIkokku Toit ja mittealkohoolsed joogid sh köögivili Mootorikütused Eluase (sh soojus)
  11. 11. RIIGIEELARVE
  12. 12. Riigieelarve täitmine • Riigieelarve tulude laekumine on suveprognoosis oodatud tasemel. • Kümne kuuga on laekunud 70,3 mld krooni ehk 83,2% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes 3 mld ehk 4,5% enam). Oktoobris laekus tulusid 6,5 mld krooni. • Kulude maht väiksem eelnevast aastast hoolimata välistoetuste paremale kasutamisele. • Oktoobris tehti kulusid 7,3 mld, kümne kuuga kokku 70,1 mld krooni ehk 76,7% planeeritust (eelneva aastaga võrreldes pool miljard ehk 0,8% vähem, ilma välisvahenditeta aga 1,7 miljardit, ehk 2,7% vähem). • Kümne kuuga on riigieelarve kassapõhiselt 231,7 miljoni krooniga ülejäägis (3,5 mld parem kui eelmisel aastal samal perioodil).
  13. 13. RIIGIEELARVE TULUD
  14. 14. Tulude laekumine ületab eelarves planeeritut • Maksutulud laekuvad suveprognoosi graafikus ehk rohkem kui eelarves planeeritud. • Mittemaksuliste tulude kuine laekumine on kõikuv, kuid kokkuvõttes on laekumine ootuspärane. • Kümne kuuga laekus tulusid 70,3 mld krooni, sellest: • 52,3 mld maksutuludena (84,7% eelarvest); • 18 mld mittemaksuliste tuludena (79,1% eelarvest). • Võrreldes 2009. aasta kümne kuuga laekus maksutulusid 486,7 mln krooni enam ning mittemaksulisi tulusid 2,5 mld krooni enam.
  15. 15. Mittemaksulisi tulusid laekub ootuspäraselt • Võrreldes 2009 aasta esimese kümne kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal ca 2,5 mld krooni rohkem: • toetuseid ca 1,8 mld krooni rohkem; • varadelt saadavaid tulusid ca 0,9 mld krooni rohkem (sh kvoodimüük 0,9 mld); • varade müügitulu ca 120 mln krooni rohkem. • saastetasusid ca 215 mln krooni vähem; • trahve ca 70 mln krooni vähem; • Varadelt laekuvate tulude kõrge eelarve täitmise tase tuleneb peamiselt Eesti Energia makstud dividendidest. Samuti on oktoobri lõpuks laekunud rahvusvaheliste heitmekvootide müügitulu ca 950 mln krooni. Seevastu intressitulusid laekub eelmise aastaga võrreldes vähenenud intressimäärade tõttu väiksemas mahus. Riigieelarves planeeritu täitmine (%) 73,1 81,9 65,0 30,8 115,0 98,371,6 76,1 67,4 25,5 98,5 128,979,1 96,9 72,3 62,4 108,0 72,7 0 20 40 60 80 100 120 140 KOKKU Kaupade ja teenuste müük Toetused Mat.ja immat.varade müük Tulu varadelt Muud tulud 2008 2009 2010
  16. 16. Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub dividendide ja välistoetuste makseajast 1,32 3,20 0,85 1,01 1,70 2,20 3,24 1,06 2,23 1,22 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2009 2008 Mittemaksuliste tulude laekumine (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2008 2010‑ • Oktoobrikuu väiksem laekumine septembriga võrreldes tulenes toetuste mahu vähenemisest (1,4 miljardit krooni). • Kvoodimüügi tulusid laekus oktoobris septembrikuust 325 mln krooni võrra enam. • Ülejäänud tululiikide laekumine püsib stabiilsel tasemel.
  17. 17. RIIGIEELARVE KULUD
  18. 18. Riigieelarve kulusid tehtud 76,7% 6,4 7,2 7,3 6,7 7,0 7,6 7,3 6,5 6,9 7,3 0 2 4 6 8 10 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2007 (mld krooni) • Kümne kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 70,1 mld krooni (0,8% vähem kui eelneval aastal), sellest oktoobris 7,3 mld. • Kulude sarnasele mahule vaatamata on nende struktuur võrreldes eelneva aastaga oluliselt muutunud: • välistoetuste suuremad väljamaksed (1,2 mld krooni enam kui eelneva aasta kümne kuuga); • sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest tingitult on eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks eelmise aastaga võrreldes väiksem (918,7 mln); • kohustusliku kogumispensionifondi kannete ajutisest lõpetamisest tulenevalt on vastav kulu väiksem (1,1 mld); • suurenenud on mitmed sotsiaalkulud ca 1,1 mld krooni (sh. pensionikulu 563,7 mln, vanemahüvitis 311 mln jne).
  19. 19. Välistoetuste kasutamine suurenenud võrreldes eelneva aastaga 16,4% Riigieelarve kulud allikate lõikes (kümme kuud) • Kümne kuuga on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (59,6 mld ehk 80% planeeritust), sellest oktoobris 5,8 mld ehk 7,8% planeeritust). • Välisvahendite arvel on 10 kuuga väljamakseid tehtud 8,5 mld (57,4% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 16,4% ehk 1,2 mld enam. 59,59 8,48 0,18 1,11 0,57 80,0 57,4 324,7 84,0 76,4 0 50 100 150 200 250 300 350 0 10 20 30 40 50 60 70 riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust) Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab.
  20. 20. Välistoetuste planeeritu täitmine suurim Sotsiaal- ja Siseministeeriumi valitsemisalades 4,34 3,26 2,59 1,84 1,35 0,75 0,17 0,23 2,39 1,73 1,13 0,66 1,10 0,81 0,07 0,17 54,9 53,1 43,7 35,8 81,6 107,9 42,1 73,6 0 20 40 60 80 100 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 3,5 4,0 4,5 MKM PÕM HTM KKM SIM SOM KAM ülejäänud kokku* riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
  21. 21. Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes 10,16 1,93 0,44 1,32 0,45 0,14 0,09 5,45 1,63 0,45 0,09 0,33 0,08 0,03 53,6 84,1 101,4 7,0 73,2 60,9 27,6 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 100 110 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 2007-2013 struktuuri- vahendid 2007-2013 maaelu/kalandus 2000-2006 ISPA+ Ühtekuuluvus Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala) • Struktuurivahendite osas on väljamaksed 971 mln suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, samas eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 7 protsendipunkti suurem. • Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kümne kuuga välja makstud 1,63 mld krooni, mis on 84% planeeritust, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ca 24% ehk 359 mln krooni enam.
  22. 22. Välisvahendite väljamaksed 55,4% aastaks planeeritust • Kümne kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 8 mld krooni, mis on ca 665 mln krooni võrra rohkem kui eelneval aastal. Oktoobris tehti väljamakseid ca 1,1 mld krooni. • Struktuuritoetusi on esimese kümne kuuga välja makstud 5,4 mld. • Oktoobri lõpu seisuga on 108 meetmest (151 rakendusskeemiga) avatud 98 ja avamata veel 10 meedet. Kaheksa meedet on plaanitud avada veel sel aastal ja kahe meetme avamine on planeeritud 2011. aastal.
  23. 23. Tegevuskulud (sh. personalikulud) madalamad võrreldes kahe eelneva aastaga 1,01 1,15 1,36 1,32 1,26 1,42 1,28 1,02 1,14 1,25 0,0 0,5 1,0 1,5 2,0 2,5 3,0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2007 (mld krooni) Kümne kuuga on tegevuskuludeks kasutatud 12,2 mld (3,3% ehk 422,7 mln vähem kui eelneval aastal), sellest oktoobri kuus 1,25 mld. • Personalikuludeks kasutati kümne kuuga 7,1 mld krooni. Sellest oktoobrikuus kasutati 700,8 mln. Eelmise aasta kümne kuuga võrreldes on 2010. aasta kulu 5,7% väiksem (4238 mln). • Majandamiskuludeks kasutati kümne kuuga 5,2 mld krooni, mis on üks miljon rohkem kui eelneval aastal. Sellest oktoobrikuus kasutati 553,1 miljonit krooni.
  24. 24. Investeeringud tavapärasest mahust suuremad 328,5 386,8 678,4 375,0 653,1 755,8 904,1 895,9 1 049,9 1 014,8 0 250 500 750 1 000 1 250 1 500 1 750 2 000 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 (mln krooni) 2009 (mln krooni) 2008 (mln krooni) 2007 (mln krooni) • Kümne kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 7 mld krooni (üle 12% enam kui 2009. aastal ja üle 17% enam kui 2008. aastal), mis on 86,7% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Oktoobris suunati investeeringuteks pisut üle ühe miljardi krooni, mis on peaaegu sama palju kui 2009. aastal. • Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused oktoobris olid: • Riigimaanteede remont (120 mln krooni); • Regionaalne maanteede rekonstrueerimine (61,2 mln krooni); • Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu ümbersõidu ehitamine (32,7 mln krooni); • Aruvalla-Kose teelõigu ja Mäo möödasõidu projekteerimine ja ehitus (38 mln krooni); • Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi meditsiiniseadmed (22,5 mln krooni).
  25. 25. Riigipoolsed toetusi on kasutatud tasakaalukalt 5,01 5,61 5,23 4,93 5,03 5,33 5,03 4,49 4,68 4,99 0 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2007 (mld krooni) Kuised eraldised 2007- 2010 (ei sisalda investeeringutoetusi) • Eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes vähenenud põhiliselt tänu kulude struktuur muutustele – välistoetusi on paremini kasutatud, eraldisi Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on vähendanud sotsiaalmaksu laekumise vähenemine. Samas kahe varasema aastaga võrreldes on maht suurenenud). • Eraldisteks on kümne kuuga suunatud 75,2% eelarvest (50,3 mld krooni), mis on 1,5% (747 mln krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil. • Oktoobris kulus eraldisteks 7,4% aastaeelarvest (5 miljardit krooni), mis on 7,4% (345 miljonit krooni) enam kui eelmise aasta samal perioodil.
  26. 26. Sotsiaalmaksu tagasihoidlikum laekumine võrreldes eelmise aastaga mõjutab sotsiaalkulusid • Sotsiaalkulud moodustavad 2010. aasta riigieelarvest 40,5% (36,9 mld krooni). Neist suurimad: • eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks (oktoobri kulu 835,8 mln, 10 kuu kulu 8,9 mld ehk 80,6% planeeritust); • pensionid kuludeks (oktoobri kulu 1,6 mld, 10 kuu kulu 16,4 mld ehk 83,5% planeeritust); • peretoetused kuludeks (oktoobri kulu 134,2 mln, 10 kuu kulu 1,3 mld ehk 82% planeeritust); • vanemahüvitis kuludeks (oktoobri kulu 229,7 mln, 10 kuu kulu 2,3 mld ehk 95,4% planeeritust); • puuetega inimeste toetused kuludeks (oktoobri kulu 67 mln, 10 kuu kulu 647 mln ehk 91,9% planeeritust); • erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (oktoobri kulu 106,4 mln, 10 kuu kulu 1,1 mld ehk 85,5% planeeritust); • eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (oktoobri kulu 8,2 mln, 10 kuu kulu 145,6 mln ehk 70,1% planeeritust). • Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati kümne kuuga 83,5% planeeritust (30,8 mld). See on 210,3 mln enam kui eelneva aasta kümne kuuga (tingitud Haigekassale suunatud ravikindlustuse kulu vähenemisest ning muude kulude suurenemisest, põhiliselt pensionid ja vanemahüvitis).
  27. 27. Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) I Ravikindlustuse kulu vähenemine on lisaks sotsiaalmaksu laekumise vähenemisele tingitud ka sellest, et 2009. aastal kanti jaanuarikuus Haigekassale eelneval aastal üle kandmata vahendeid summas 288 mln, 2010. aastal aga 60 mln. 8,74 11,72 1,40 0,91 0,50 10,29 14,60 1,44 1,50 0,55 9,83 15,88 1,32 1,95 0,59 8,92 16,44 1,31 2,26 0,65 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused 2007 (mld krooni) 2008 (mld krooni) 2009 (mld krooni) 2010 (mld krooni)
  28. 28. Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) II 308,5 43,5 459,5 52,1 858,7 148,31 070,3 145,6 0 200 400 600 800 1 000 1 200 Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus 2007 (mln krooni) 2008 (mln krooni) 2009 (mln krooni) 2010 (mln krooni)
  29. 29. Haigekassa septembrikuus defitsiidis Haigekassa kuiste tulemite võrdlus aastad 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (mln) • Septembrikuu defitsiit oli 83,2 mln krooni, üheksa kuu ülejääk kokku oli 168,8 mln krooni, mis on 603 mln krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • 2009. aastal vähendatud kohustused mõjutavad kulusid. Üheksa kuu kulu on kaheksa miljardit krooni, ca miljard krooni ehk 13% vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • Septembris tehti kulusid 951 miljoni krooni eest, mis on 183,6 miljonit krooni ehk ca veerandi võrra rohkem kui augustis. 168,8 -400 -300 -200 -100 0 100 200 300 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
  30. 30. Töötukassa jätkuvalt ülejäägis Saldoandmike infosüsteemi alusel kuised tulemid 2008-2010 ja tekkepõhine eelarvepositsioon (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga) • Aasta üheksa kuu tekkepõhine ülejääk oli 806,7 mln krooni, mis on ca 1,7 mld krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Septembris paranes eelarvepositsioon 102 mln krooni võrra. • Üheksa kuu kulu on 1,9 mld krooni, 386 mln krooni ehk viiendiku võrra vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; • Septembris tehti kulusid 171,7 mln krooni, mis on 28 mln krooni rohkem kui augustis. Töötuskindlustushüvitised kasvasid septembris 13 mln krooni ehk ca kolmandiku võrra võrreldes augustiga. 806,7 -900 -750 -600 -450 -300 -150 0 150 300 450 600 750 900 -300 -200 -100 0 100 200 300 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 2009 2010 2010 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
  31. 31. Muude kulude maht tavapärane 68,2 35,7 64,8 51,1 35,6 52,2 53,5 42,2 61,7 56,7 0 50 100 150 200 250 300 350 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 (mln krooni) 2009 (mln krooni) 2008 (mln krooni) 2007 (mln krooni) • Kümne kuuga on muudeks kuludeks kasutatud 521,8 miljonit krooni ehk 51,2% planeeritust (vähenemine eelneva aastaga tingitud eelmise aasta juunikuus toimunud ühekordse kuluga - Sylvesteri müügiga seotud tulumaksuvaidlus, millest tulenevalt tuli kanda enammakstud summalt arvestatud intressikulu). • sellest oktoobris kasutati 56,7 miljonit krooni (5,6% eelarvest).
  32. 32. Kulud valitsemisalade lõikes – 10 kuud 0,17 6,06 1,24 3,09 1,39 1,97 6,06 3,00 1,75 4,88 33,74 0,55 73,0 75,6 76,8 74,3 44,9 82,5 66,9 55,7 84,1 77,8 83,6 72,9 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Riigi- kantselei HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust) Väikseim väljamaksete protsent on Keskkonnaministeeriumil mis on tingitud suurest välisvahendite osakaalust eelarves, mille väljamaksetest suurem osa jääb aasta lõppu samuti on suureks mõjutajaks eelarves planeeritud kvoodimüügi tuludest tehtavad kulud (500 mln, mis lükkuvad 2011. aastasse). Väiksemad eelarve kasutamised Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ja Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi valitsemisalas on samuti tingitud välisvahenditest.
  33. 33. Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 10 kuud Keskkonnaministeeriumi valitsemisala väike eelarve kasutamise protsent on suuresti tingitud eelarves planeeritud kvoodimüügi tuludest tehtavatest kuludest (500 mln, mis lükkuvad 2011. aastasse), ilma selleta oleks eelarve täitmine 75,2%. Põllumajandusministeeriumi valitsemisala väiksem eelarve kasutamine on tingitud täiendavate otsetoetuste maksmisest aasta lõpus. 0,12 4,62 1,21 3,02 0,56 1,92 3,64 1,39 1,71 3,77 32,89 0,55 78,1 86,5 77,4 75,7 45,1 82,7 77,8 65,6 85,1 77,9 83,0 72,9 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 0 5 10 15 20 25 30 35 40 Riigi- kantselei HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)
  34. 34. Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 16,5 mld krooni • Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 2,35 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering ostust ning erakorralise pensionireservi kasutamisest pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas. Samas on suurenenud klientide vahendite maht (866,7 miljonit krooni). • Oktoobrikuus vähenesid finantsvarad kokku 715,8 miljoni krooni võrra, põhiliselt tänu likviidsusreservi vähenemisele (762,9 miljonit krooni) ehk jooksval kuul laekus tulusid vähem kui tehti kulusid. 5,53 5,96 6,41 7,20 4,72 4,99 0,09 0,27 0,37 0,43 0,44 0,44 0,98 4,78 4,78 4,78 1,86 0,54 0,68 1,00 0,90 2,10 2,97 7,65 7,59 8,83 2,08 9,75 8,12 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 22 31.12.05 31.12.06 31.12.07 31.12.08 31.12.09 31.10.2010 Stabiliseerimisreserv OmandireformiReservifond Erakorraline Pensionireserv Klientide vahendid Likviidsusreserv (kassareserv)
  35. 35. VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON
  36. 36. Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 1,3% SKPst Esimese üheksa kuuga oli kogu valitsussektor tekke- põhiselt defitsiidis 1,6 miljardi krooniga ehk 0,73% SKPst* (ca 7,6 mld krooni parem kui eelneval aastal). • riigieelarve defitsiidis 2,8 mld (1,3% SKPst); • kohalikud omavalitsused ülejäägis 382,7 mln (0,18% SKPst); • sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 975,5 mln (0,45% SKPst); • ülejäänud valitsussektor defitsiidis 110,6 mln (0,05% SKPst). Septembrikuus oli valitsussektor defitsiidis (0,09% SKPst ehk 194,6 mln krooni). *Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 218,2 mld krooni.
  37. 37. Valitsussektori eelarvepositsioon 2010. aastal • Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt on 2010. aastal valitsussektori eelarve defitsiit 2,73 mld krooni (1,3% SKPst). • Esimese üheksa kuuga on kogu valitsussektor olnud defitsiidis 1,6 mld krooniga (0,73% SKPst), mis on 7,6 mld krooni vähem kui eelmisel aastal samal perioodil . • Selle aasta kokkuvõttes ootame valitsussektori puudujäägiks jätkuvalt 1,3 protsenti SKP-st, kuid ülemäärase saastetasu kvoodi müük võib põhjustada defitsiidi alanemist. -2,7 -1,7 -0,7 -4,5 -4,0 -3,5 -3,0 -2,5 -2,0 -1,5 -1,0 -0,5 0,0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2008 (% SKPst) 2009 (% SKPst) 2010 (% SKPst)
  38. 38. MÕISTED • v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. • v.e.a – võrreldes eelmise aastaga. • Sesoonselt korrigeeritud SKP – hooajaliste tegurite mõju elimineeritud ja eemaldatud erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus (nt riiklikud pühad). • EMK – ettemaksukonto. • Mld – miljard. • Mln – miljon. • 7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning töötutoetus. • KOV – kohalik omavalitsus. • EIB – Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank). • Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted, sihtasutused ja organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa, töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid. • Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.

×