Euroopa ja Eesti majandus: võlakriisi varjust struktuursete probleemide lahendamiseni

1,809 views

Published on

Published in: Economy & Finance, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,809
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
1,231
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide
  • See on reaalne tase 2005 aasta suhtes, ET -18% tipust 2013Q1
  • Euroopa ja Eesti majandus: võlakriisi varjust struktuursete probleemide lahendamiseni

    1. 1. Euroopa ja Eesti majandus: võlakriisi varjust struktuursete probleemide lahendamiseni Märten Ross Rahandusministeeriumi asekantsler 31.01.2014 (avaldatud seisukohad ülimalt isiklikud, kuigi tänan Tõnu Lillelaidi, Madis Abenit ja Sven Kirsipuud oma toeka panuse ja kasuliku diskussiooni eest)
    2. 2. Allteemad • Võlakriisist edasi – Eelarvepoliitika rollist – Eesti eelarvepoliitika väljavaated • Euroopa ja Eesti konkurentsivõime – Sh maksupoliitikast – Finantssektorist • Demograafilised küsimused – Ränne – Vananemine
    3. 3. Kas kuskil on tasakaaluline kasvutrend ka? 2005=100 140 SKP 130 Eratarbimine 120 Investeeringud 110 100 90 80 70 60 2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013 Eurostat
    4. 4. Võlakriisi hetkeseisust • 2013.a. ei pakkunud probleemriigid üllatusi – Struktuursed arengud olnud õigesuunalised • Konkurentsivõime paranenud • Muutused aeglasemad seal, kus seda võis arvata – Võlakoorma surve pole olnud ei suurem ega väiksem ja kadunud pole ta kuhugi • Tugevad riigid olid umbes nii tugevad (eelk Saksa) või nõrgad (nt Soome) kui arvata oli • ECB poliitika mõjusust ei saa vaadata isoleeritult
    5. 5. Võlakriisist edasi • Kas taoline aeglane kuid kontrollitud restruktureerumine jätkub? – Välistada ju ei saa (eestlaslikult optimistlikuna) – Korralikuks shokiks on vaja enamat kui ühekahe probleemriigi isoleeritud hädasid • Madalate intressidega seotud kaashädasid (mh zombistumine) on võimalik adresseerida teiste vahenditega – Kuid seda tuleb siis ka teha • Kui tõsine on “reformiväsimuse” probleem?
    6. 6. Loogiliselt võttes võib oht peituda just seal, kuhu tähelepanu ei koondu Austria Euroala Soome 30 Taani Holland Saksa Rootsi nULC, muutus vs 2005, %, euro 25 20 15 10 5 0 -5 -10 -15 -20 -25 1995 Lähde: Eurostat. 25851@Chart37 2000 2005 2010
    7. 7. Euroopa eelarvepoliitika raamistikust • Väide, et tsentraliseeritud (föderaalse?) vastutsüklilise eelarvepoliitika puudumine on euroala toimimise absoluutne eeldus, ei ole tegeliku eluga sisustatud – Probleemriikide hädasid oleks saanud ennetada ka praeguse raamistikuga – Pole mingit veenvat tõestust, et tsentraliseeritum eelarvepoliitika oleks olnud headel aegadel oluliselt vastutsüklilisem • Kas Kreekas oleks miinimumpalka vähem tõstetud, kui oleks olnud tsentraliseeritud eelarvepoliitika?
    8. 8. Eesti eelarvepoliitika lähemad väljavaated • Hoida vähemalt struktuurset eelarvetasakaalu • m.h uue riigieelarve baasseaduse nõue alates 2015 • Jõuda lähiajal nominaalsesse ülejääki, et alustada reservide taastamist • Tagada parem maksulaekumine olemasolevate määrade juures – Salaturu ja maksuoptimeerimiste vähendamine – KMD INF, ettevõtete sõiduautode maksusoodustuse vähendamine, töötajate register
    9. 9. Keskpikas perspektiivis struktuurset probleemi ei peaks olema, välja arvatud kui mln € % SKPst 550 450 4% 350 1,0% 250 0,2% 0,2% 0,6% 0,4% 0,3% 0,6% 0,5% -1,1% -1% -1,3% -2% -250 -0,3% -350 -450 -550 1% 0% -50 -150 3% 2% 1,0% 150 50 5% -3% -4% -4,6% -5% 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* 2014* 2015* 2016* 2017* Keskvalitsus KOV Struktuurne eelarvepositsioon (parem skaala) Sotsiaalkindlustusfondid Valitsussektori eelarvepositsioon (parem skaala)
    10. 10. Euroopa konkurentsivõime • Tööturg • Maksud ja avaliku sektori osakaal • Energia • Kõikuv vahetuskurss üksi ei aita tagada konkurentsivõimelist hinna- ja palgataset/struktuuri – Kokkuvõttes konkureerib Euroopa ressursside pärast kogu maailmaga
    11. 11. Pangandusliit • Ühtse pangandusjärelevalve ja kriisihaldusmehhanismi tulemuslikkust saab hinnata ainult toimiva ühisturu kriteeriumi põhjal – Õnnestumiskriteeriumiks ei saa olla vanade probleemlaenude teiste riikide maksumaksjale maksmiseks saatmise ulatus • Ühtne järelevalve peab reaalselt saavutama kapitali liikumist takistavate (peidetud) kitsenduste kõrvaldamise
    12. 12. Kapitaliturgude rollist laiemalt • Pangandusliidu (ja teiste poliitikate) eesmärk ei tohi ka olla praeguse erasektori võlakoorma põlistamine ning võlarahastamise eelistamine • Parem võimekus Euroopa omakapitali ühisturu saavutamisel on samavõrra oluline – Kapitalituru fragmenteerituse üle ollakse kohati isegi uhked
    13. 13. Maksupoliitika ja konkurentsivõime • Kas Euroopa kõrged maksud ja nende struktuur ning kaasnev suur avaliku sektori roll on konkurentsivõime probleem? – Mõju pole kindlasti lineaarne ja osaliselt sõltub avaliku sektori teenuste kvaliteedist • Kuid ikkagi – kas sellel pole üldse mõju? – “Kes pole maksnud üle 50% marginaalset tulumaksu, ei peaks võtma sõna maksude mõjust või mittemõjust tööjõu pakkumisele” • Eesti arutelu sotsiaalmaksust on valgustav
    14. 14. Tööandja tööjõumaksud on Euroopa kontekstis keskmisest kõrgemad
    15. 15. Ka madalamapalgaliste maksukoormus on pigem üle EL keskmise
    16. 16. Ometi tööjõukuludelt oleme jätkuvalt selgelt Ida-Euroopa grupis
    17. 17. Maksupoliitika ja konkurentsivõime (2) • Eesti sotsiaalmaksu saagad ei tõenda, et avaliku sektori pärssiv mõju inimeste aktiivsusele tööturul puudub – Isegi II samba makse, mis on täiesti isikustatud ja ka päritav tulu, pole neutraalne – Miks muidu toetatakse nii palju sisult regressiivset maksu-uuendust (sotsmaksu lage)?
    18. 18. Demograafilised küsimused • Elanikkonna ealise struktuuri muutumisega kaasnev mõju konkurentsivõimele oluline nii Euroopas tervikuna kui Eestis – Samas probleemid suhteliselt hästi kaardistatud ning paljud vajalikud majanduspoliitilised sammud teadvustatud • Samas nii sise- kui välisrände (võimalik) mõju vähem teadvustatud ja majanduspoliitilised järeldused ebasüsteemsemad
    19. 19. Tööturgude integratsioon ja majanduspoliitika • Euroopas ei saa ühisturu süvenedes ränne mängida marginaalset rolli (vs nt USA) – Suured tuluvahed Euroopas süvendavad probleemi (kuigi pole unikaalsed) • Sisuliselt see siiski tähendabki, et inimeste “poodlemine” tööturul kasvab – Kas vastuseks on “rohkem Euroopat” ka tööturul ja sotsiaalsüsteemis? – Kas nõrgematel riikidel on majanduspoliitilist valikut? Nt maksupoliitikas ja sotsiaaltoetuste ülesehituses? – Nt mis mõju on Saksa miinimumpalgal?
    20. 20. Võru on Helsingile lähemal kui Oulu
    21. 21. Vananemine (?) • Ränne võib teatud määral mõjutada, kuid vananemine igal juhul keskne tegur – Kuigi mitte ainult Euroopas • Suur tähelepanu pensionisüsteemi jätkusuutlikkusel • Tervishoiu- ja hooldussüsteem võib olla suuremgi murelaps • Ka mõju töö- ja kapitalituru toimimisele võib olla oluline
    22. 22. Demograafilise muutuse mõju tervishoiu eelarvele (% SKPst) 7.00% 6.00% 5.00% 4.00% Haigekassa tulud 3.00% Haigekassa kulud 2.00% Haigekassa positsioon 1.00% -1.00% -2.00% 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 2042 2044 2046 2048 2050 2052 2054 2056 2058 2060 0.00%
    23. 23. Pensionisüsteemi jätkusuutlikkus • Tasuks meeles hoida: – “Keegi ei taha (tegelikult) varem surra” >> pensionisüsteem ei ole olemuselt sotsiaaltoetus, vaid valdavalt sundsäästmine – Kuigi süsteemidel mitmes mõttes olulised erinevused, jagavad kogumispensioni ja sotsmaksu põhised süsteemid ringi sama lisandväärtuse putru • Küll võivad erinevad süsteem teatud piires rõhuda pudrukatla erinevatele osadele (mh kodumaine ja välismaine lisandväärtus)
    24. 24. Rahvastik vananeb (oletame, et näiteks selliselt nagu Eurostat eeldab) 6,0 90 85 5,0 80 4,0 75 3,0 70 65 2,0 60 1,0 55 0,0 50 1961 1971 1981 1991 2001 2011 2021 2031 2041 Rahvastik vanuses 15 - 63 / rahvastik >63 Naiste oodatav eluiga Meeste oodatav eluiga 2051
    25. 25. Eesti spetsiifika • Sotsiaalne jätkusuutlikkus: – keskmise netovanaduspensioni ja netopalga suhe 40% oleks realistlik saavutada (?) • Pensionisüsteemi solidaarsus: – kas baasosa 1/3 keskmisest I ja II samba pensionist on “õige” eesmärktase? • Finantsiline jätkusuutlikkus: – sotsiaalmaksu laekumised ei kata I samba kulusid, defitsiiti ei tohiks lasta vähemalt süveneda – Siiski-siiski: analüütiliselt meenutaks, et pensioneid võib rahastada ka muudest maksutuludest
    26. 26. Uute vanaduspensionäride pensionide ja keskmise palga suhe 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 0% 2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 II sambaga liitujate I+II samba asendusmäär II sambaga liitujate I samba asendusmäär II sambaga mitteliitujate I samba asendusmäär II sambaga liitunud naiste I+II samba asendusmäär II sambaga liitunud meeste I+II samba asendusmäär 2047
    27. 27. Kõikide vanaduspensionäride pensionide ja keskmise palga suhe (poliitikamuutusteta stsenaarium) 60% 90% 80% 50% 70% 40% 60% 50% 30% 40% 20% 30% 20% 10% 10% 0% 0% 2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047 I samba pensioni suhe keskmisse brutopalka I ja II samba brutopensioni suhe keskmisse brutopalka I ja II samba netopensioni suhe keskmisse netopalka II sambaga liitunud vanaduspensionäride osakaal
    28. 28. Pensionide solidaarsus - Gini koefitsiendid 0,12 0,09 0,06 0,03 0,00 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Naised Mehed Keskmine Uued pensionid
    29. 29. Pensionide solidaarsus – baasosa suhe keskmisse vanaduspensionisse 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 2010 2015 2020 2025 2030 2035 2040 2045 Baasosa ja I samba pensioni suhe 2050 2055 2060 Baasosa ja I+II samba pensioni suhe
    30. 30. Eelarve tasakaal pensionisüsteemi osas 10,0% 8,0% 6,0% 4,0% 2,0% 0,0% -2,0% 2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 -4,0% Riikliku pensionikindlustuse sotsiaalmaksutulud Sotsiaalmaksust finantseeritavad riiklikud pensionid Tulude-kulude vahe 2047
    31. 31. Esimese samba teemad ja küsimused • Teemad, mille kohta “pole vaja küsida”: – Pensioniea täiendav tõstmine, võimalik automaatse kohandussüsteemi rakendamine – Töövõimetuskindlustuse reform – Eripensionide, soodustingimustel vanaduspensionide jms. reform – Ennetähtaegsed ja edasilükatud vanaduspensionide ülevaatamine • Küsimus: – Pensioniindeksi muutmine
    32. 32. Pensioniea automaatne kohandumismehanism (AKM) Kaks näidet pensioniea AKM-ks:  Pensioniiga tõuseb võrdselt keskmise oodatava elueaga,  Pensioniiga tõuseb nii, et keskmise pensioniloleku aja ja keskmise töötamise perioodi suhe jääb konstantseks. 75 21 20,5 70 2,6 2,5 20 2,4 19,5 65 2,3 19 2,2 18,5 60 2,1 18 17,5 55 2002 2007 2012 2017 2022 2027 2032 2037 2042 2047 2052 2057 Pensionil oleku aeg on fikseeritud Pensioniiga tõuseb töötamise aja ja pensionil olemise aja suhte järgi 2 2016 2021 2026 2031 2036 2041 2046 2051 2056 Oodatav eluiga töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel Oodatav eluiga pensionil oleku aja on fikseerimisel Töötamise ja pensionil oleku aja suhe töötamise ja pensioniloleku aja fikseerimisel Töötamise ja pensionil oleku aja suhe pensionil oleku aja fikseerimisel
    33. 33. Pensioniea AKM-i mõju eelarvele ja brutopalga asendusmäärale 1,0% 40%  0,5% 0,0% 2002 2008 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050 35% -0,5% 30% -1,0% -1,5% -2,0% Fikseeritud pensionil oleku aeg Fikseeritud töötamise ja pensionil oleku aja suhe Baasstsenaarium 25% 2002 2008 2014 2020 2026 2032 2038 2044 2050 Fikseeritud pensionil oleku aeg Fikseeritud töötamise ja pensionil oleku aja suhe Baasstsenaarium
    34. 34. Pensioniindeks – komponentide osakaalude muutmine  Võimaldab paremini vähendada defitsiiti  Minimaalselt 50-50 indeks kuni 2020 (adekvaatsuse vastuolu)  Mõistlik rakendada veel järgmised 5 aastat (kõrge defitsiit, IIs kompenseerimine, indeksi tasaarveldamine) 60% 1,5% 1,0% 50% 0,5% 40% 30% 20% -1,0% 10% -1,5% -2,0% 0% -2,5% 80%SM+20%THI 20%SM+80%THI 50%SM+50%THI 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 2042 2044 2046 2048 2050 -0,5% 2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022 2024 2026 2028 2030 2032 2034 2036 2038 2040 2042 2044 2046 2048 2050 0,0% 80%SM+20%THI 20%SM+80%THI 50%SM+50%THI
    35. 35. Aktuaalseid teemasid II sambas • Pensioni kogumises: – Süsteemi kulud – Pensionifondide investeerimisreeglid • Väljamaksete faas alles kogemuste saamise järgus
    36. 36. Maailmapanga võrdlus pensionifondide tasude kohta Allikas: http://www-wds.worldbank.org/external/default/WDSContentServer/WDSP/IB/2013/07/26/000356161_20130726125731/Rendered/PDF/777790REVISED000Crisis0Final0report.pdf
    37. 37. Pensionifondide tootlikkus perspektiivis • Pensionifondide tegevusega võib olla rahul või mitte, kuid igal juhul ei tohi ootusi seada valesse taustsüsteemi. • Kui alternatiiv oleks olnud kinnisvara Eestis, siis … 1,6 1,4 1,2 1 0,8 0,6 0,4 0,2 0 2007 2008 2009 2010 Eluaseme hinnaindeks 2011 2012 2013 I samba pensioniindeks II samba keskmine tootlus Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusamet, www.pensionikeskus.ee 40

    ×