Mrp

1,247 views

Published on

Published in: Education, Spiritual, Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,247
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
9
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Mrp

  1. 1. Heiki Lindpere<br />MRP: raske ülestunnistus<br />Esitleja: Ragne Siiber 11.A<br />
  2. 2. Otsus MRP komisjoni moodustamiseks võeti vastu juba 18.mail 1989. aastal.<br />MRP komisjoni moodustamine toimus 2.juunil 1989. aastal. <br />Komisjoni moodustamisega kiirustati kuna lähenes 23. august, millega täitus MRP 50. aastapäev.<br />Uuriti Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) ja selle salaprotokolli.<br />Raamatu sisu:<br />
  3. 3. ESIMEES: <br />Aleksander Jakovlev – NLKP KK sekretär<br />ASEESIMEHED: <br />Juri Afanasjev – Moskva Riikliku Ajaloo ja Arhiivinduse Instituudi direktor <br />Valentin Falin – NLKP KK rahvusvahelise osakonna juhtaja<br />Edgar Savisaar – Mainori asedirektor<br />Komisjoni liikmed:<br />
  4. 4. Aleksandr Jakovlev<br />
  5. 5. LIIKMED:<br />T. Ajtmatov – NSV-st<br />I. Drutse – Moldaaviast<br />I. Kezbers – Lätist<br />V. Kravets – Ukrainast<br />V. Landsbergis - Leedust<br />M. Lauristin – Eestist<br />I. Gräzin – Eestist<br />E. Lippmaa – Eestist<br />KOKKU 22 liiget.<br />
  6. 6. Akadeemik Endel Lippmaa<br />
  7. 7. Võtta seisukoht MRP salaprotokollide olemasolu suhtes. Seni oli seda teatavasti eitatud.<br />Anda paktile ja tema salaprotokollile õiguslik hinnang. (Kindlaks teha, kas ja millisel määral rikkusid need kokkulepped tol ajal kehtinud rahvusvahelist õigust)<br />Anda poliitiline hinnang nendele dokumentidele, ühtlasi aga ka stalinliku režiimi osale II maalmasõjas vallapäästmisel.<br />Komisjoni ülesanded<br />
  8. 8. Analüüsida seda ajaloolist fooni, millistes tingimustes pakt sõlmiti. <br />Teha järeldused ka paktist tulenenud edaspidiste sündmuste põhjusliku ahela kohta.<br />
  9. 9. Endel Lippmaal oli väga oluline roll komisjoni moodustamisel. Tema oli mees, kes tõi USA-st rea ametlikult pitsatitega kinnitatud arhiividokumente – hindamatu laskemoona – Moskvasse ja seejärel Tallinnasse. Tänu nendele dokumentidele sai komisjon palju tõendusmaterjale pakti olemasolust.<br />Endel Lippmaa nn “laskemoon”<br />
  10. 10. V. FALIN <br />Komisjoni algul esindas ta Kremli liini<br />Esialgu eitas salaprotokolli olemasolu<br />Hakkas äkki uskuma ja ei peljanud oma muutunud usust ka teisi teavitada<br />Komisjoni liikmete imeline moondumine<br /><ul><li>A. JAKOVLEV
  11. 11. Ei käinud Eesti esinduses istungitel
  12. 12. Veel Kremli kongresside palees ei saadud aru, kas ta on meie poolt või vastu</li></li></ul><li>23.detsembril 1989 mindi EESTI NSV toonase ülemnõukogu esimehe Arnold Rüütli käsutuses Kremlisse koos infomaterjalidega.<br />Istung algas Jakovlevi kõnega. Kõneleja sai palju poolthääli.<br />Kõrvalepõige näituse ülespanemisega, mis üritas tõendada, et meie olevat palunud sõlmida NSV Liiduga “vastastikuse abistamise pakti”, mis õnneks sai maha võetud.<br />Jõulud Kremlis<br />
  13. 13. E. LIPPMAA:<br />Me võime mõista sobingut Hitleriga 1939. aastal, aga mitte selle sobingu jätku 50 aastat hiljem.<br />Me peame tunnistama, et sobing oli olemas.<br />Kuidas elada edasi seoses majandusega, sõjandusteemadega, rahvusküsimustega, globaalpoliitikaga ?<br />Ta üritab rahvasaadikuid veenda olema poolt MRP ehk sobingu kehtetuks muutmisele.<br />NSV Liidu rahvasaadikute II kongress23.detsember 1989<br />
  14. 14. E. SAVISAAR<br />See, et kongress võtab teadmiseks Nõukogude.Saksamaa 1939. aasta 23. augusti mittekallaletungilepingu poliitilise ja õigusliku hindamise võrdub komisjoni töö pooleli jätmisega, see ei ole õige tegu.<br />Ta soovitab, et hääletus oleks nimeline.<br />
  15. 15. 1. Nsv liidu rahvasaadikute kongress võtab teadmiseks 23. Augusti 1939. A. Nõukogude-saksa mittekallaletungilepingu poliitilise ja õigusliku hindamise komisjoni järeldused.<br />2. Nsv liidu rahvasaadikute kongress nõustub komisjoni arvamusega, et mittekallaletungileping saksamaaga sõlmiti kriitilises rahvusvahelises situatsioonis<br />Tulemused lühidalt:<br />
  16. 16. 3. Kongress on seisukohal, et selle lepingu sisu ei lahknenud rahvusvahelise õiguse normidest ja riikide lepingupraktikast. Varjati fakti, et ühtaegu lepinguga kirjutati alla salajane lisaprotokoll.<br />4. Sõlmitud sõprus- ja piirileping KAOTASID nii nagu teisedki nõukogude-saksa LEPPIMUSED - vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele - kehtivuse momendil, mil SAKSAMAA TUNGIS KALLALE NSV LIIDULE, s.O. 22. Juunil 1941. A.<br />
  17. 17. 5. Kongress konstateerib, et 23. Augusti 1939. A. PROTOKOLL NING MUUD SALAPROTOKOLLID, mis kirjutati koos saksamaaga alla aastail 1939-1941, OLID NII KOOSTAMISMEETODI KUI KA SISU POOLEST EEMALDUMINE NÕUKOGUDE VÄLISPOLIITIKA LENINLIKEST PÕHIMÕTETEST.<br />6. Stalin ja molotov PIDASID saksamaaga LÄBIRÄÄKIMISI SALAJAS.. Seega oli nende protokollide allakirjutamise otsus sisult ja vormilt isikuvõimu akt ega kajastanud kuidagi nõukogude rahva tahet, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust.<br />
  18. 18. 7. Kongress tunnistab salaprotokollid juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise momendist kehtetuks. <br />8. Peab tagama igale nõukogude liidu rahvale võimaluse vabalt ja võrdõiguslikult areneda tervikliku, vastastikku sõltuva maailma ning laieneva üksteisemõistmise tingimustes.<br />
  19. 19. TÄNAN KUULAMAST !<br />
  20. 20. 1. NSV LIIDU RAHVASAADIKUTE KONGRESS VÕTAB TEADMISEKS 23. AUGUSTI 1939. A. NÕUKOGUDE-SAKSA MITTEKALLALETUNGILEPINGU POLIITILISE JA ÕIGUSLIKU HINDAMISE KOMISJONI JÄRELDUSED.<br />2. NSV LIIDU RAHVASAADIKUTE KONGRESS NÕUSTUB KOMISJONI ARVAMUSEGA, ET MITTEKALLALETUNGILEPING SAKSAMAAGA SÕLMITI KRIITILISES RAHVUSVAHELISES SITUATSIOONIS, tingimustes, mil kasvas fašismi agressiooni oht Euroopas ja Jaapani militarismi oht Aasias, ning selle lepingu üks eesmärke oli juhtida NSV Liidult kõrvale läheneva sõja oht. Lõppkokkuvõttes seda eesmärki ei saavutatud, möödalaskmised aga, mis olid seotud Saksamaa kohustustega NSV Liidu ees, süvendasid sõnamurdliku natsliku agressiooni tagajärgi. Sel ajal seisis meie maa raske valiku ees. Lepingukohustused jõustusid otsekohe pärast allakirjutamist, kuigi leping ise kuulus kinnitamisele NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Otsus ratifitseerimise kohta võeti vastu 31. augustil Moskvas, ratifitseerimiskirjad aga vahetati 24. septembril 1939. a.<br />Tulemused 24.detsember 1989<br />
  21. 21. 3. KONGRESS ON SEISUKOHAL, ET SELLE LEPINGU SISU EI LAHKNENUD RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE NORMIDEST JA RIIKIDE LEPINGUPRAKTIKAST, mida rakendatakse niisuguse reguleerimise puhul. Nii lepingu sõlmimisel kui ka selle ratifitseerimisel aga VARJATI FAKTI, ET ÜHTAEGU LEPINGUGA KIRJUTATI ALLA SALAJANE LISAPROTOKOLL, milles piiritleti lepingupoolte huvisfäärid Läänemerest Musta mereni, Soomest Bessaraabiani.<br />Protokolli originaale ei ole leitud ei Nõukogude ega välismaa arhiividest. Ent koopiate, kaartide ja muude dokumentide grafoloogiline, fototehniline ja leksikaalne ekspertiis ning hilisemate sündmuste vastavus protokolli sisule kinnitavad selle allakirjutamise ja eksisteerimise fakti.<br />4. NSV Liidu rahvasaadikute kongress kinnitab käesolevaga, et 23. augusti 1939. a. mittekallaletungileping, samuti NSV Liidu ja Saksamaa vahel ning sama aasta 28. septembril sõlmitud sõprus- ja piirileping KAOTASID nii nagu teisedki Nõukogude-Saksa LEPPIMUSED - vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele - kehtivuse momendil, mil SAKSAMAA TUNGIS KALLALE NSV LIIDULE, s.o. 22. juunil 1941. a.<br />
  22. 22. 5. Kongress konstateerib, et 23. augusti 1939. a. PROTOKOLL NING MUUD SALAPROTOKOLLID, mis kirjutati koos Saksamaaga alla aastail 1939-1941, OLID NII KOOSTAMISMEETODI KUI KA SISU POOLEST EEMALDUMINE NÕUKOGUDE VÄLISPOLIITIKA LENINLIKEST PÕHIMÕTETEST. NSV Liidu ja Saksamaa huvisfääride piiritlemine nendes ning muud aktsioonid olid juriidilisest seisukohast vastuolus mitmete kolmandate riikide suveräänsuse ja sõltumatusega. Kongress märgib, et sel perioodil olid NSV Liidu suhted Läti, Leedu ja Eestiga reguleeritud lepingute süsteemiga. Vastavalt 1920. aasta rahulepingutele ja mittekallaletungilepingutele, mis sõlmiti aastail 1926-1933, kohustusid nende lepingute osalised kõigil asjaoludel vastastikku austama üksteise suveräänsust, territoriaalset terviklikkust ja puutumatust. Samasugused kohustused olid NSV Liidul Poola ja Soome ees.<br />6. Kongress konstateerib, et Stalin ja Molotov PIDASID Saksamaaga LÄBIRÄÄKIMISI salaprotokollide üle nõukogude rahva, ÜK(b)P Keskkomitee ja kogu partei, NSV Liidu Ülemnõukogu ja valitsuse eest SALAJAS. Need protokollid olid kõrvaldatud ratifitseerimisprotseduuridest. SEEGA OLI NENDE ALLAKIRJUTAMISE OTSUS SISULT JA VORMILT ISIKUVÕIMU AKT EGA KAJASTANUD KUIDAGI NÕUKOGUDE RAHVA TAHET, kes ei kanna selle sobingu eest vastutust.<br />
  23. 23. 7. NSV Liidu rahvasaadikute kongress mõistab 23. augusti 1939. a salajase lisaprotokolli ning muude Saksamaaga sõlmitud salajaste leppimuste allakirjutamise fakti hukka. KONGRESS TUNNISTAB SALAPROTOKOLLID JURIIDILISELT ALUSETUKS JA ALLAKIRJUTAMISE MOMENDIST KEHTETUKS. Protokollid ei loonud uut õiguslikku baasi Nõukogude Liidu suhetele kolmandate riikidega, kuid Stalin ja tema lähikond kasutasid neid ultimaatumite esitamiseks ja jõuga surve avaldamiseks teistele riikidele, rikkudes nende suhtes võetud õiguslikke kohustusi.<br />8. NSV Liidu rahvasaadikute kongress lähtub sellest, et keerulise ja vastuolulise mineviku mõistmine on osa uutmisprotsessist, mis PEAB TAGAMA IGALE NÕUKOGUDE LIIDU RAHVALE VÕIMALUSE VABALT JA VÕRDÕIGUSLIKULT ARENEDA TERVIKLIKU, VASTASTIKKU SÕLTUVA MAAILMA NING LAIENEVA ÜKSTEISEMÕISTMISE TINGIMUSTES.<br />

×