Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.
Erinevate
põllumajandusvaldkondade
võimalused 2014-2020
29.11.2013
Helir-Valdor Seeder
Pilk aastasse 2022:globaalsed trendid
•
•
•
•
•
•

Teraviljatootmine (1,4% a) (isevarustatus ~120%)
Lihatootmine (1,6% a) ...
Põllumajanduse osakaal sisemajanduse
koguproduktis Eestis, %
8.0
7.0

7.2
6.7

6.3

6.0

6.0

5.0

4.7

4.5

4.7

4.0
3.0
...
EESTI PÕLLUMAJANDUSE VALMISOLEK
UUTEKS VÄLJAKUTSETEKS
Trendid maapiirkonna tööhõives
140
120

70
116.7

60

100

50

80

40

60

30

40

20
22.4

20

10

0

0
1991 1992 1993 19...
Trendid põllumajandusmaa kasutamises
Põllumajandusmaa (ha)
1200000

1000000

906 833

871 213

795 640

800000

940 930

1...
Piimastrateegias püstitatud eesmärgid
1000

923.6

9000

900
8600

800

721.2

8000

700 652.4

600

7526
7000
kg/lehm

Tu...
Liha tootmine 1991-2012
Teravilja ja rapsi saak ning keskmine
saagikus aastatel 1991 - 2013
tuh/t

kg/ha

1000

4,000

900

3,500

800
3,000
700
2...
KUIDAS AVALIK SEKTOR
TOETAB TOIDUTOOTJAID?
Arengu toetamine maal
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kaudu otsetoetuste ja
turukorralduse meetmed
• Kaasraha...
ÜPP 2014-2020 põhisuunised
Tagada toiduga kindlustatus pikemas perspektiivis ja
kaasa aidata kasvavale toidunõudluse rahul...
ÜPP 2014-2020 / Otsetoetuste reform
Otsetoetus muutub mitmeosaliseks:
•
•
•

toetusõiguste alusel makstav põhitoetus/alter...
EL otsetoetuste eelarve kahel
eelarveperioodil

741 129 000

238,305,000

1,007,260,000

EE eelarve
EL eelarve

€

502,824...
Otsetoetuste kogusummad
180,000

11,000 10,000

160,000

9,000
6,000

140,000

4,000
120,000

22,407
100,000

35,821

28,6...
MAK 2014-2020 üldised
suundumused
1054.4
969
1765.8
1613.1

723.7
725.9

16000
14000
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
Belgia
Bulgaaria
Tšehhi
Taani
Saksama...
Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti
(1)
Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti
(2)
MAK 2014-2020: olulisemad muudatused
võrreldes käesoleva perioodiga
• Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvo...
MAK 2014-2020: olulisemad muudatused
võrreldes käesoleva perioodiga (2)
• Uuel perioodil on vähem meetmeid ja meetmed on s...
MAK 2014-2020 ühikumäärad
Toetusmäärad MAK 2014-2020
meetmete raames
Meede

2007-2013

2014-2020

57,5 eurot/ha

39,5 eurot /ha

76,7 – 349,6 eurot/...
Keskkonnasõbraliku
majandamise toetus
160

144

140
120

105

100
80

60

57.5
39.5

40
20
0

400 000 ha

500 000 ha

2007...
Mahepõllumajandus
700
600

600
500
400

349.6 349.6
300

300
210

200

120

119.2 119.2 119.2

100

90

80

76.7
32

25

0...
Kohalikku sorti taime
kasvatamise toetus
35

32

32

2007-2013

2014-2020

30
25
20
15

10
5
0
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
350
300

260

315

250
200

186.6

199.1

186.6

196.2

200

200

150
100
50
0
2007-...
Poollooduslike koosluste
hooldamise toetus
500
450
400
350
300
250
200
150
100
50
0

450
238
+ ÜPT

186

85-150

2007-2013...
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
35

32

32

2007-2013

2014-2020

30
25
20
15

10
5
0
Natura 2000 toetus erametsamaale
120

110

100

110

80
60

60
60

40

20
0
2007-2013
Sihtkaitsevöönd

2014-2020
Hoiuala j...
Loomade heaolu
80

70
60

51.13

51.13

71

51.13

50

40

40
30

18

20
9.2

10

9

0
2007-2013
Veised

2014-2020
Vasikad...
Töötlemise investeeringute
rahastamine
80000000

75 000 000

70000000
60000000
50000000

45 490 319

40000000
30000000
200...
Võimalikud toetusmäärad
piimakarjakasvatajatele, eurot ha/loom
OT

2013

2014

2020

Ühtne pindalatoetus

109,2

116,4

83...
Võimalikud toetusmäärad
teraviljakasvatajatele, eurot ha
OT

2013

2014

2020

Ühtne pindalatoetus

109,2

116,4

83,8

„R...
Võimalikud toetusmäärad
aiandustootjatele, eurot ha
OT

2013

2014

2020

Ühtne pindalatoetus

109,2

116,4

83,8

„Rohest...
Piimatootmine ja kvoot
• Piimakvoodi kadumise järel peab Euroopa Komisjon vajalikuks uue
lühemaajalise andmebaasi loomist ...
Tarnekvoodi täitmine ning hüpoteetiline täitmine
6 esimese kuu tarnete kasvu jätkudes
750

39.4

700
7.5
44.5

650

58
76....
Tänan tähelepanu eest!
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020

1,357 views

Published on

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettekanne TTÜs toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil „Kuhu lähed Eesti põllumajandus 2014-2020“

Published in: News & Politics
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020

  1. 1. Erinevate põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020 29.11.2013 Helir-Valdor Seeder
  2. 2. Pilk aastasse 2022:globaalsed trendid • • • • • • Teraviljatootmine (1,4% a) (isevarustatus ~120%) Lihatootmine (1,6% a) (isevarustatus ~85%) Piimatootmine (1,8% a) (isevarustatus ~ 170%) Tarbimine Põllumajandussaaduste kaubandus Hinnad Kuidas siduda globaalne nõudluse kasv meie konkurentsieelistega ? www.oecd.org
  3. 3. Põllumajanduse osakaal sisemajanduse koguproduktis Eestis, % 8.0 7.0 7.2 6.7 6.3 6.0 6.0 5.0 4.7 4.5 4.7 4.0 3.0 4.1 3.9 3.6 3.0 2.9 3.2 3.2 3.4 2.9 3.0 2.6 2.5 2.5 2.0 2.0 2.1 2.0 2.1 1.9 1.8 3.2 3.3 3.4 3.0 1.9 1.0 1.4 1.3 1.6 1.9 2.0 0.0 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 Taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade osakaal SKPst (%) Taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade ning toiduainete tootmise osakaal SKPst (%) 2012
  4. 4. EESTI PÕLLUMAJANDUSE VALMISOLEK UUTEKS VÄLJAKUTSETEKS
  5. 5. Trendid maapiirkonna tööhõives 140 120 70 116.7 60 100 50 80 40 60 30 40 20 22.4 20 10 0 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Hõivatud (tuhat) Primaarsektor Hõivatud (tuhat) Sekundaarsektor Hõivatud (tuhat) Tertsiaarsektor Hõivatud (%) Primaarsektor Hõivatud (%) Sekundaarsektor Hõivatud (%) Tertsiaarsektor
  6. 6. Trendid põllumajandusmaa kasutamises Põllumajandusmaa (ha) 1200000 1000000 906 833 871 213 795 640 800000 940 930 1,000,000 828 926 600000 ? 400000 200000 0 2001 2003 2005 2007 2010 2020?
  7. 7. Piimastrateegias püstitatud eesmärgid 1000 923.6 9000 900 8600 800 721.2 8000 700 652.4 600 7526 7000 kg/lehm Tuh.t/tk 500 400 300 6000 200 5528 107.4 96.5 100 117.3 0 5000 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Piimatoodang (tuh.t) 2010 2011 2012 2013 Piimalehmad (tuh.tk) 2014 2015 2016 2017 2018 Keskm.produktiivsus (kg/lehm) 2019 2020
  8. 8. Liha tootmine 1991-2012
  9. 9. Teravilja ja rapsi saak ning keskmine saagikus aastatel 1991 - 2013 tuh/t kg/ha 1000 4,000 900 3,500 800 3,000 700 2,500 600 500 2,000 400 1,500 300 1,000 200 500 100 0 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013* * Prognoos Teravilja saak Rapsi saak Teravilja saagikus Rapsi saagikus
  10. 10. KUIDAS AVALIK SEKTOR TOETAB TOIDUTOOTJAID?
  11. 11. Arengu toetamine maal • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kaudu otsetoetuste ja turukorralduse meetmed • Kaasrahastatud maaelu arengu meetmete kavandamine MAK 2014-2020 • Siseriiklikud toetused (nt tõuaretustoetus, turuarendustoetus, rakendusuuringud jms) • Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevus • Arengut suunavad siseriiklikud strateegiadokumendid: - valminud on Eesti piimanduse strateegia - väljatöötamisel on aianduse ja teraviljasektori arengukavad - algab uue eesti toidu arengukava väljatöötamine
  12. 12. ÜPP 2014-2020 põhisuunised Tagada toiduga kindlustatus pikemas perspektiivis ja kaasa aidata kasvavale toidunõudluse rahuldamisele Jätkusuutlik toiduainete tootmine kooskõlas bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade kaitsega ÜPP 2 sammast Maapiirkondade elujõulisus I sammas ÜTK (Ühine turukorraldus) ja Otsetoetused II sammas Maaelu arengukava
  13. 13. ÜPP 2014-2020 / Otsetoetuste reform Otsetoetus muutub mitmeosaliseks: • • • toetusõiguste alusel makstav põhitoetus/alternatiivina ÜPT jätk kohustuslik lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest kohustuslik lisatoetus noortele põllumajandustootjatele Lisatoetused (valikulised) – väiketootjatele - ümberjaotav toetus (kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele) - seotud toetused raskustes sektorile
  14. 14. EL otsetoetuste eelarve kahel eelarveperioodil 741 129 000 238,305,000 1,007,260,000 EE eelarve EL eelarve € 502,824,000 2007-2013 2014-2020
  15. 15. Otsetoetuste kogusummad 180,000 11,000 10,000 160,000 9,000 6,000 140,000 4,000 120,000 22,407 100,000 35,821 28,664 159,366 34,517 80,000 60,000 49,867 28,654 38,375 40,000 20,000 46,619 50,972 61,470 71,551 80,541 90,506 101,165 110,018 121,870 129,701 139,504 148,435 158,366 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Täiendavad otsetoetused, tuh € Ülekanne maaelu toetusteks Toetussumma, tuh €
  16. 16. MAK 2014-2020 üldised suundumused
  17. 17. 1054.4 969 1765.8 1613.1 723.7 725.9 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 Belgia Bulgaaria Tšehhi Taani Saksamaa Eesti Iirimaa Kreeka Hispaania Prantsusmaa Itaalia Küpros Läti Leedu Luksemburg Ungari Malta Holland Austria Poola Portugal Rumeenia Sloveenia Slovakkia Soome Rootsi Ühendkuningriik Horvaatia Maaelu ümbrikud 2014-2020 2007-2013 2014-2020
  18. 18. Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti (1)
  19. 19. Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti (2)
  20. 20. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused võrreldes käesoleva perioodiga • Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide kasutamisele • Senisest oluliselt suurem tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile • Kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus • Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele investeeringutele • Lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid tegevusi
  21. 21. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused võrreldes käesoleva perioodiga (2) • Uuel perioodil on vähem meetmeid ja meetmed on senisest fokusseeritumad • Senisest enam tähelepanu pööratakse ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele • Lisandub mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi, lisaks laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust • Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule • Kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule tasandile
  22. 22. MAK 2014-2020 ühikumäärad
  23. 23. Toetusmäärad MAK 2014-2020 meetmete raames Meede 2007-2013 2014-2020 57,5 eurot/ha 39,5 eurot /ha 76,7 – 349,6 eurot/ha 25 – 600 eurot/ha 32 eurot/ha 32 eurot/ha 186,6 – 199 eurot/loom 200 – 315 eurot/loom 186 – 238 eurot/ha 85 – 450 eurot/ha 32 eurot/ha 32 eurot/ha = Natura 2000 toetus erametsamaale SKV – 110 eurot/ha PV, HA – 60 eurot/ha SKV – 110 eurot/ha PV, HA – 60 eurot/ha = Loomade heaolu 9,2-51,1 eurot/loom 9-71 eurot/loom Keskkonnasõbralik majandamine Mahepõllumajandus Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Poollooduslike koosluste hooldamine Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Muutus =
  24. 24. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus 160 144 140 120 105 100 80 60 57.5 39.5 40 20 0 400 000 ha 500 000 ha 2007-2013 2014-2020 Eelarve (MEUR) Toetusmäär (eurot/ha)
  25. 25. Mahepõllumajandus 700 600 600 500 400 349.6 349.6 300 300 210 200 120 119.2 119.2 119.2 100 90 80 76.7 32 25 0 2007-2013 2014-2020 Teravili Heinaseeme Rühvelkutuur Puuvili ja marjad Rohumaa Karjatatav loom Köögivili
  26. 26. Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus 35 32 32 2007-2013 2014-2020 30 25 20 15 10 5 0
  27. 27. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 350 300 260 315 250 200 186.6 199.1 186.6 196.2 200 200 150 100 50 0 2007-2013 2014-2020 Eesti tõugu hobune Eesti raskeveo tõugu hobune Tori tõu universaalsuuna hobune Maatõugu veis
  28. 28. Poollooduslike koosluste hooldamise toetus 500 450 400 350 300 250 200 150 100 50 0 450 238 + ÜPT 186 85-150 2007-2013 Puisniit 2014-2020 Muud kooslused
  29. 29. Natura 2000 toetus põllumajandusmaale 35 32 32 2007-2013 2014-2020 30 25 20 15 10 5 0
  30. 30. Natura 2000 toetus erametsamaale 120 110 100 110 80 60 60 60 40 20 0 2007-2013 Sihtkaitsevöönd 2014-2020 Hoiuala ja piiranguvöönd
  31. 31. Loomade heaolu 80 70 60 51.13 51.13 71 51.13 50 40 40 30 18 20 9.2 10 9 0 2007-2013 Veised 2014-2020 Vasikad Hobused Lambad ja kitsed
  32. 32. Töötlemise investeeringute rahastamine 80000000 75 000 000 70000000 60000000 50000000 45 490 319 40000000 30000000 20000000 10000000 0 2007-2013 2014-2020
  33. 33. Võimalikud toetusmäärad piimakarjakasvatajatele, eurot ha/loom OT 2013 2014 2020 Ühtne pindalatoetus 109,2 116,4 83,8 Piima eritoetus 97,4 97,4 - „Rohestamise“ toetus - - 50,8 Ümberjaotav toetus – esimesed (39 ) hektarid - - 53,57 Noorte toetus - - 20,9 Seotud toetus - - ? 2013 2014 2020 Keskkonnasõbralik majandamine 57,5 57,5 39,5 Mahepõllumajandus 31,96 76,69 31,96 76,69 90 25 Ohustatud tõugu looma pidamise toetus 186,6199 186,6199 200-315 Loomade heaolu Üleminekutoetus MAK 9,2-51,1 9,2-51,1 9-71 -piimale 12,68 - - LFA 25 - - - veistele 75,52 - - PLK 186 – 238 186 – 238 85 – 450
  34. 34. Võimalikud toetusmäärad teraviljakasvatajatele, eurot ha OT 2013 2014 2020 Ühtne pindalatoetus 109,2 116,4 83,8 „Rohestamise“ toetus - - 50,8 Seotud toetus - - 2014 2020 Keskkonnasõbralik majandamine 57,5 57,5 39,5 Mahepõllumajandus 119,2 119,2 120 20,9 LFA 25 - - Piirkondlik mullakaitse toetus Noorte toetus 2013 53,57 Ümberjaotav toetus – esimesed (39) hektarid MAK - - 23 - - - Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus 32 32 32 13,21 - - Natura 2000 põllumajandusmaale 32 32 32 Üleminekutoetus: -põllumajanduskultuuridele
  35. 35. Võimalikud toetusmäärad aiandustootjatele, eurot ha OT 2013 2014 2020 Ühtne pindalatoetus 109,2 116,4 83,8 „Rohestamise“ toetus - - MAK 2013 2014 2020 Keskkonnasõbralik majandamine 57,5 57,5 39,5 50,8 Ümberjaotav toetus - esimesed (39) hektarid - - 53,57 Mahepõllumajandus 349,6 349,6 300-600 Noorte toetus - - 20,9 LFA 25 - - Keskkonnasõbralik aiandus - - 160-365 Seotud toetus - - ? Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus - - 50-65 13,2 - - Natura 2000 põllumajandusmaale 32 32 32 Üleminekutoetus -põllumajanduskultuuridele
  36. 36. Piimatootmine ja kvoot • Piimakvoodi kadumise järel peab Euroopa Komisjon vajalikuks uue lühemaajalise andmebaasi loomist Euroopa piimasektori läbipaistvuse suurendamiseks. • Suurem rõhk kiirema ja kvaliteetsema turuinfo saamisel ning analüüsil (igakuine või kvartaalne). • Eesti jõuab 2013/14 kuue esimese kuu tarnete kasvu (+6,9%) jätkudes kvoodiaasta lõpuks tarnekvoodi piiri lähedale ning viimasel kvoodiaastal ületab seda (joonis). • Töötame välja lahendusettepanekut Euroopa Komisjonile ja otsime liitlasi viimase kvoodiaasta jaoks
  37. 37. Tarnekvoodi täitmine ning hüpoteetiline täitmine 6 esimese kuu tarnete kasvu jätkudes 750 39.4 700 7.5 44.5 650 58 76.4 49.4 tuh t 40.1 41.2 83.5 600 35.8 550 678.8 33.9 686.3 2013-14 2014-15 635 500 593 594.7 614 600.9 573.2 569.3 588.3 520.1 450 400 2004-05 2005-06 2006-07 2007-08 Kvooti ületatud 2008-09 2009-10 2010-11 Kvooti mittetäidetud 2011-12 2012-13 Kvoodi täidetud osa
  38. 38. Tänan tähelepanu eest!

×