Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Kuidas tagada talude jätkusuutlikkus aastatel 2014-2020?

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettekanne Eestimaa Talupidajate Keskliidu konverentsil "Taludeta pole maaelu" 27.11.2013

Related Audiobooks

Free with a 30 day trial from Scribd

See all
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Kuidas tagada talude jätkusuutlikkus aastatel 2014-2020?

  1. 1. Kuidas tagada talude jätkusuutlikkus aastatel 2014-2020 Tallinn 27.11.2013 Helir-Valdor Seeder
  2. 2. TALU Eesti põllutöö kuukiri, Eestimaa Põllumeeste keskseltsi häälekandja Neljas aastakäik, 1914 Olulised taludega seotud küsimused 1913-1914. aastal - põllutöö ja maaparandus (näit sügisese sügava künni tähtsusest, sügisestest sooharimise töödest) - loomapidamine (näit suguloomad ja sunduslik sõjamoona võtmine; kontroll-ühisuse tähtsus karjapidamises) - loomatoidu kasvatamine (näit mis ristikheina põldudega teha?)
  3. 3. Olulised taludega seotud küsimused 19131914. aastal, jätk - üleüldised rahva majanduslised ja ühiselulised küsimused (näit kui suur peab talu maast tükeldatud kõige väiksem talukoht olema?) - ühistegevus (näit ülevaade omavahelisest nõupidamisest ühispiimatalituse asjus) - aiatöö ja mesilastepidamine (näit puuvilja alalhoidmine; mesilaste kevadine söötmine ja selle tähtsus) jne
  4. 4. Kuidas talupidamist rahaliselt toetati (Eesti põllumeeste poliitika. Tallinn, 1926) 1926. aastaks oli madalaprotsendilist laenu antud järgmistele valdkondadele: - maaparandus 122500000 marka - piimatalitustele 110000000 marka - asunikele 857000000 marka
  5. 5. Põllutöökoja II kongressi otsused (Põllumajandus. Rahvalik põllumajanduse ajakiri. Tallinn, 1938) Kongress peab vajalikuks: - maakorralduse tööd tulevad lõpule viia, talud kruntida, pääveejuhtmete korraldamisele eriline tähelepanu pöörata, teostada jõgede süvendamine riigi arvel, anda toetust magistraalkraavide kaevamiseks, lõpetades soode ülesharimise uute sooasundustalude loomiseks. - omamajapidamistes toodetava laudaväetise kogust ja kvaliteeti tuleb tõsta suuremate turbakoguste tarvitamisele võtmisega ja otstarbekohasemate sõnniku- ja virtsahoiuruumide ehitamisega ja nende ehitamiseks soodustuste andmisega
  6. 6. Kongress peab vajalikuks: - tuleb levitada kõrge kvaliteediga ja saagianniga sordivilja seemet… - 1939. aasta kuulutati hoogtöö aastaks põldude kurjema vaenlase – umrohu – vastu võitlemise ja hävitamise alal… - põllumajanduslikku ehitustegevust tuleb arendada nõnda, et taluelamud võimaldaksid talurahvale kultuursemat elamist… - eeskujulikkude karjalautade ehitamist tuleb soodustada (materjal, laenud, rahaline toetus) - selle soodustamiseks, et talude omanikud juba oma elu ajal, vanaduspäevade saabumisel, annaksid talud üle järeltulijatele, tuleb kaotada kinkemaks…
  7. 7. Piimatalitused 1939. aastal 500,000 450,000 8,4% 400,000 350,000 300,000 250,000 Era 200,000 Ühis 150,000 91,6% 100,000 50,000 0 1930 1931 1932 1933 1934 Allikas: XVIII Eesti Põllumajandus; Statistiline aastaraamat 1939, Tallinn, 1940 1935 1936 1937 1938 1939
  8. 8. 2014. aasta on ÜRO poolt kuulutatud peretalupidamise aastaks Peretalumajapidamise mõiste hõlmab järgmisi elemente: - nii omand kui majandamise kontroll on perekonna või perekonnale lähedaste inimeste käes - omand ja majandamise kontroll antakse perekonnas edasi ühelt põlvkonnalt teisele - suurema osa tööst teevad ära juht ja tema perekond - põhiline osa kapitalist kuulub juhile ja tema perekonnale
  9. 9. Peretalumajapidamise mõiste hõlmab järgmisi elemente: - põhiline osa perekonnasissetulekust tuleb talumajapidamisest - liikmed on tugevasti omavahel seotud kas vere või abielu kaudu - pere elab talumajapidamise maa-alal
  10. 10. Põllumajandusministrite mitteametlik nõukogu Leedus (2013 september) Arutelu peateema: peretalumajapidamiste väljavaated globaliseerumise kontekstis
  11. 11. Väikeste talumajapidamiste peamised arenguküsimused • Killustunud struktuur • Suhteliselt madal tootlikkus • Piiratud finants- ja inimkapital
  12. 12. Peretalude arendamisel on prioriteetne: • Rõhutada peretalumajapidamise kui aruka, jätkusuutliku ja laiapõhjalise arengu saavutamise mudeli väärtust • Luua institutsiooniline raamistik peretalumajapidamise elujõulisuse toetamiseks • Tugevdada peretalumajapidamist jõudsalt areneva toiduahela suhtes
  13. 13. Peretalude väljakutsed • Peamised väljakutsed: – – – – – – – Põllumajanduse kontsentreerumine Konkurentsivõime Juurdepääs kapitalile Inimkapital Innovatsioon Põllumajandusmaa kättesaadavus Positsiooni parandamine toidutarneahelas (ühistegevus, lühike tarneahel, otseturustus)
  14. 14. Mis on talu? Sotsiaalne mõõde Traditsioonid, väärtused Põlvkondade järjepidevus Keskkonnaalane mõõde Majanduslik mõõde Suhe tootmisressursiga Jätkusuutlikkus Suhe omandiga Suhe juhtimisotsustega
  15. 15. Tegevuste mitmekesisus • • • • • Suured vs väikesed Tootmine vs töötlemine Põllumajandus vs metsandus Põllumajandus vs keskkond Põllumajandus vs mitmekesistamine
  16. 16. Trendid, mis talude väljavaateid mõjutavad
  17. 17. Talumaade osakaal külvipinnas ajalooliselt 97% 100% 90% 80% 80% 75% 70% 57% 60% 50% 41% 40% 30% 20% 10% 0% 17 saj algul 17 saj lõpp 19 saj keskel 1919 1925
  18. 18. Talumajapidamiste arv 1925. aastal suurusrühmade kaupa 346 0% 3 220 3% 0,5 - 5 ha 1 883 17% 26 170 21% 19 420 15% 23 497 19% 32 025 25% Allikas: A.Rebane, Põllumajapidamise Õpetus, Tallinn, 1927 5 - 10 ha 10 - 20 ha 20 - 30 ha 30 - 60 ha 60 - 120 ha üle 120 ha
  19. 19. Maakasutus kontsentreerub ja ettevõtete arv väheneb (2001-2010)
  20. 20. Toidutootmine vs avalik hüve: kõigil on oma roll 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% 7,923 51,654 562,169 191,544 22,500 82,057 166,881 < 10 ha (8547) < 50 ha (14 229) >50 ha (2883) Poollooduslikud kooslused Looduslik rohumaa Mustkesa Pikaajaline rohumaa Põllukultuurid Püsikultuurid 33,648 >1000 ha (137)
  21. 21. Hõives on suuremad muudatused tänaseks toimunud 140 120 70 116.7 60 101.6 100 50 80 40 60 40 59.1 57.4 38.1 30 20 22.4 20 10 0 0 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Hõivatud (tuhat) Primaarsektor Hõivatud (tuhat) Sekundaarsektor Hõivatud (tuhat) Tertsiaarsektor Hõivatud (%) Primaarsektor Hõivatud (%) Sekundaarsektor Hõivatud (%) Tertsiaarsektor
  22. 22. Otsetoetused 2014-2020
  23. 23. Otsetoetuste reform Põllumajanduslikud otsetoetused 2014-2020 Kohustuslikud toetused Ühtne pindalatoetus Vabatahtlikud toetused Tootmiskohustusega seotud toetus Kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavadega seotud toetus Ümberjaotav Noorte põllumajandustootjate toetus Väiketootjate toetuskava toetus
  24. 24. Otsetoetuste toetusmäärad Otsetoetuste arvestuslik ühikumäär 2007-2020 180.00 169.54 168.36 158.70 160.00 147.72 120.00 €/ha 136.71 131.58 132.02 134.23 140.00 121.74 118.87 102.14 105.26 125.51 114.13 100.00 80.00 60.00 40.00 20.00 0.00 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
  25. 25. Maaelu arengukava 2014-2020
  26. 26. Kompromiss tasakaal areng Väiketootjad Maaomanikud Keskkond Suurtootjad Kompromiss Metsandus Toiduainetööstus Leader Maaettevõtlus
  27. 27. MAK 2014-2020 eesmärgid • • • • • Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele
  28. 28. MAK 2014-2020 eelarve eesmärkide lõikes 38,713,950, 4% 37,300,000, 4% Konkurentsivõime 176,320,563, 18% 274,533,313, 27% 1 007 848 744 Toidutarneahel Keskkond 103,666,666, 10% 377,314,250, 37% Teadmussiire Maaettevõtlus ja kohalik algatus Tehniline abi
  29. 29. 50,000,000 37,300,000 100,000,000 14,732,655 150,000,000 49,971,938 176,320,563 200,000,000 103,666,666 250,000,000 222,495,208 300,000,000 377,314,250 350,000,000 274,533,313 261,848,370 400,000,000 342,708,344 Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 0 Teadmussiire Konkurentsivõime 2007-2013 Toidutarneahel 2014-2020 Keskkond Maaettevõtlus ja kohalik algatus
  30. 30. MAK 2014-2020 meetmed Teadmussiire • Teadmussiire ja teave • Nõuandeteenuste toetamine • Koostöö Konkurentsivõime • Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks • Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid • Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine Toidutarneahel • Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon • Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks • Tootjarühmade loomine Keskkond • Kiviaia taastamise toetus • Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM) • Piirkondlik mullakaitse toetus • Keskkonnasõbraliku aianduse toetus • Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus • Ohustatud tõugu looma pidamise • Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus • Mahepõllumajandus • Natura 2000 toetus põllumajandusmaale • Natura 2000 toetus erametsamaale • Loomade heaolu toetus • Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine Maaettevõtlus ja kohalik algatus • Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas • Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine • LEADER kohalikuks arenguks Finantsinstrumendid
  31. 31. Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti (1)
  32. 32. Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti (2)
  33. 33. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused võrreldes käesoleva perioodiga • Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide kasutamisele • Senisest oluliselt suurem tähelepanu teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile • Kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus • Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele investeeringutele • Lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid tegevusi
  34. 34. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused võrreldes käesoleva perioodiga (2) • Uuel perioodil on vähem meetmeid ja meetmed on senisest fokusseeritumad • Senisest enam tähelepanu pööratakse ühistegevusele ja erinevatele koostöövormidele • Lisandub mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi, lisaks laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust • Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule • Kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule tasandile
  35. 35. Mida pakub talule uus maaelu arengukava? • Teadmised ja nõuanne – Väikestele põllumajandusettevõtetele eraldi nõuandeteenus – Väikestele põllumajandustootjatele tasuta nõuanne kuni 10 tundi aastas • Ühistegevus, koostöö • Lühike tarneahel, otseturustus, kvaliteedikavad • Põlvkondade vahetus – Noortaluniku meetmes eelistatakse põlvkondade järjepidevuse mõttes vanematelt/vanavanematelt ettevõtte ülevõtmist • Kapitalile juurdepääs (laenud, tagatised)
  36. 36. Mida pakub talule uus maaelu arengukava? (2) • Investeeringud (tootmine, töötlemine, taristu, mitmekesistamine) – Põllumajanduse investeeringute puhul väiketootjatele liikuva tehnika erisus, võrdsete hindepunktide korral eelistus väiksema müügituluga ettevõtjatele – Mitmekesistamise investeeringute sihtgrupp piiratud mikroettevõtetega • Mahepõllumajandus – Põllumajanduse investeeringutes erisus kasutatud tehnika soetamise osas, eelistus projektide hindamisel – Töötlemise investeeringute puhul eelistus projektide hindamisel ja kõrgem toetusmäär • Avalik hüve (keskkond)
  37. 37. Põllumajandustootja asendamise toetus Aasta Eelarve (eurot) Tunnid Asendajad Põllumajandustootjad 2007 2008 2009 2010 2011 2012 63 911,65 95 867,47 178 952,61 255 646,59 383 470,00 384 000,00 1 909 6 312 16 650 20 986,5 28 503,5 31 287,5 8 14 32 33 36 35 14 36 109 128 146 164 2013 500 000,00 28 308,5* 38 165 * 30.09.2013 seisuga
  38. 38. Tänan tähelepanu eest!

×