2. Keskaeg
Feodaalkord
➲ Sõjameestest - rüütlitest maavaldajad
➲ Vasallsuhted
➲ Sõltuvad talupojad (sunnismaisus,
pärisorjus, raharent)
➲ Keskaja lõpuks: vähenes rüütlite võim
➲ Paljud talupojad ostsid end vabaks, nt.
minnes linna
➲ Kujunesid välja tugeva keskvõimuga riigid
3. Kirik keskajal:
➲ Katoliku kiriku laienemine
➲ Paavsti autoriteedi kasv – osavõtt ilmalikust
võimust (näide: Ristisõjad)
➲ Sügavalt usklik rahvas
➲ Muhamedi õpetuse – islami esiletõus 7. saj.
➲ Suur skisma (1054)
➲ Rahulolematus paavsti ilmalikustumisele
➲ Jan Husi õpetus (vastaseseis
indulgentsidele)
➲ Reformatsioon – Martin Luther 1517
5. Linnad:
➲ Alguses feodaalide võimu all, hiljem
iseseisvad
➲ Tsunftid ja gildid
➲ Võim enamasti kaupmeeste nõukogude
käes
➲ „Linnaõhk teeb vabaks“
➲ Keskaja lõpus tekivad linnades
manufaktuurid – tsunftikord kaotab tähtsuse
8. Absolutne monarhia
➲ „Riik – see olen mina“, Louis XIV
➲ Kuninga võim piiramatu, ei ühelgi
dokumendil ega seadusandlikul
esinduskogul polnud selleks võimu
➲ Parimaks näiteks Prantsusmaa
➲ Veel: Austria, Hispaania, Kirikuriik, Portugal,
Rootsi, Taani, Türgi, Venemaa,
9. Parlamentaarne monarhia
➲ Kuningas valitseb koos parlamendiga
➲ Peamiseks näiteks Inglismaa
➲ Magna Charta (1215) – seaduslikud
piirangud kuninga võimule
10. Seisuslik monarhia
➲ Näide – Poola (Rzeczpospolita)
➲ Poola kui aadlivabariik (10 % aadlikud)
➲ Aadlikel tugev võim
➲ Kuninga võim piiratud – pidi saama aadlilt
loa
➲ Riiki juhtis kahekohaline parlament –
lihtaadlikud ja Senat (kuningas ja
magnaadid)
➲ Kuningas valitav