Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Uudsus ja leiutustase

1,618 views

Published on

Kuidas patenteerida leiutist? Kuidas muuta tehnilist lahendust uudseks ja anda talle leiutustase?

Published in: Business
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Uudsus ja leiutustase

  1. 1. Margus Sarap, Euroopa Patendivolinik Mikk Putk, Eesti Patendivolinik Sarap ja Partnerid Patendibüroo Eesti Intellektuaalomandi ja Tehnoloogiasiirde Keskus, 23.09.2013 Kuidas patenteerida leiutist? Kuidas muuta tehnilist lahendust uudseks ja anda talle leiutustase? XXXXXXX
  2. 2. Millal uudsust ja leiutustaset hinnatakse? 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 2 1.Patenditaotluse koostamisel 2.Patenditaotluse ekspertiisi läbiviimisel 3.Patendi vaidlustamisel 4.Uudsuse, tehnika taseme, tegutsemisvabaduse uuringud
  3. 3. 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 3 Kas avaldatu on kättesaadav enne patenditaotluse esitamise/prioriteedi kuupäeva? Tee kindlaks tehnilised tunnused! Leia ühised tehnilised tunnused Ei ole tehnika tase Uudne Ei ole uudne Identne? Ei Jah Ei Jah Kuidas uudsust kindlaks teha? Lahendus on uudne, kui seda ei ole kirjeldatud tehnika tasemes
  4. 4. 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 4 aeg 2012 2014 20152011201020092008 Taotluse esitamine 01.10.2013 Tehnika tase 1. Käsiraamatud, teatmeteosed, jms 2. Avaldatud kehtivad ja kehtetud patendidokumendid 3. Teadus- ja erialased artiklid 4. Tootekirjeldused, -tutvustused 5. Kasutamise kirjeldused 6. Igasugune muu suuline või kirjalik info, mis on avalikkusele kättesaadavaks tehtud Mis on tehnika tase?
  5. 5. Kas uudne või mitte uudne? • Leiutis: veenõu valmistatud alumiiniumist • Lähim tehnika tase: veenõu valmistatud tsingist 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 5
  6. 6. Kas uudne või mitte uudne? • Leiutis: veenõu valmistatud alumiiniumist • Lähim tehnika tase: veenõu valmistatud tsingist 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 6  Lahendused ei ole identsed  Leiutis on uudne
  7. 7. Kas uudne või mitte uudne? • Leiutis: veenõu valmistatud metallist • Lähim tehnika tase: veenõu valmistatud alumiiniumist 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 7
  8. 8. Kas uudne või mitte uudne? • Leiutis: veenõu valmistatud metallist • Lähim tehnika tase: veenõu valmistatud alumiiniumist 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 8 Kas tehnika tasemest on teada „veenõu, mis on valmistatud metallist“? Jah – alumiinium on metall  Leiutis ei ole uudne
  9. 9. Uudne või mitte uudne? 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 9 Leiutis: Seade taimede kastmiseks, mis sisaldab vee anumat (1), käepidet (2), kaanega ava (3) ja tila (4). A B C D FE
  10. 10. 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 10
  11. 11. Mis on leiutustase? 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 11 Lahendusel on leiutustase, kui: - arvestades olemasolevat tehnika taset - see ei ole ilmselge - antud ala asjatundjale.
  12. 12. Kuidas leiutustaset kindlaks teha? 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 12 Leiutis Lähim tehnikatase Mis probleemi lahendatakse? Leiutustaset ei ole Leiutustase on olemas Erinevused Erinevuste efekt Kas samas VÕI lähedastes valdkondades on erinevusi? Ei Jah 1. Mis on lähim analoogne lahendus? Sama või sarnane eesmärk või probleem; valdkond; otstarve.Tunnuste loetelu koostamine 2. Tunnuste võrdlemine Mis on eesmärk ja mis probleemi lahendatakse? Milliste tunnustega probleemi lahendus saavutatakse?
  13. 13. 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 13 Lähim tehnika tase • Protsess/meetod – võrreldav protsess/meetod sama või sarnase tulemusega • Seade, toode, aine – lahendus, millel on sama eesmärk või kasutus
  14. 14. 1. Võrdlus patendidokumendiga 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 14 Valdkond Eesmärk Probleemi kirjeldus Patendinõudlus Tehnilised tunnused
  15. 15. Võrdlus muu publikatsiooniga 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 15 1.Mis valdkonnaga on tegemist? 2.Mis probleemi lahendamiseks on vastav toode suunatud? 3.Mis on need tunnused, millega vastav probleem lahendatakse?
  16. 16. Harjutus: kuidas anda tehnilisele lahendusele leiutustase? Järgnev leiutustaset illustreeriv näide põhineb Euroopa Patendiameti poolt koostatud Euroopa patendivoliniku eksami materjalidel. 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 16
  17. 17. Valmistada ilmastikukindel katusekivi, millega oleks võimalik muuta päikeselt tulev energia soojusenergiaks - lisaeesmärgiks valmistada piisavalt tugev ja lihtne katusekivi, mille purunemisel ei kahjustuks soojusenergia kogumise süsteem - NB! torud - NB! väljanägemine Meie probleem
  18. 18. 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 18
  19. 19. 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 19
  20. 20. 1 katuse”kivi” 3 läbipaistev kate 4 raam 5 päikesekollektor 6 fotoelement 7 metallplaat 8 elektrijuhtmed 9 läbipääs/kanal 10 isolatsioonikiht 11 ühendused 11a “isane”ühendus 11b “emane” ühendus 12 metalltoru 13 U-kujuline metallsein 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 20
  21. 21. 1. Katusekivi (1), mis sisaldab läbipaistvat katet (3) ja päikesekollektorit (5). 2. Katusekivi (1) vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et sisaldab raami (4), millel on toetatud läbipaistev kate (3) ja mille külge on kinnitatud päikesekollektor (5). 3. Katusekivi (1) vastavalt punktile 1 või 2, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor sisaldab metallplaati (7). 4. Katusekivi (1) vastavalt punktile 3, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor (5) sisaldab metallplaadile (7) paigutatud fotoelementi (6). 5. Katusekivi (1) vastavalt punktile 3 või 4, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor (5) sisaldab läbipääsu (9) vedelikule, ja et metallplaat (7) on asetatud läbipääsu (9) kohale selliselt, et soojus on metallplaadilt (7) juhitav vedelikule. 6. Katusekivi (1) vastavalt punktile (5), mis erineb selle poolest, et läbipääs (9) on valmistatud metalltoruna (12), millel on ringikujuline ristlõige või metallplaadi (7) ja U-kujulise ristlõikega metallseinaga. 7. Katusekivi (1) vastavalt punktile 5 või 6, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor sisaldab „isast“ ühendust (11a) ja „emast“ ühendust (11b) läbi mille on vedelikult võimalik siseneda ja väljuda läbipääsust (9). 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 21
  22. 22. 101 katuse”kivi” 103 läbipaistev kate 104 keraamiline raam 106 fotoelement 107 metallplaat 108 elektrijuhtmed 109 läbipääsud/kanalid 114 jahutuspiid D1 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 22
  23. 23. • D1 /1 – katusekivi, mis sisaldab päikesekollektorit, millel on fotoelement ja metallplaat • D1/2 - katusekivi, mis sisaldab päikesekollektorit, millel on fotoelement ja metallplaat, mille külge on kinnitatud kärjekujuliselt metallist piid , nii et nende vahel moodustuvad läbipääsud 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 23
  24. 24. 201 katuse “kivi” 203 läbipaistev kate 204 raam 207 metallplaat 210 isoleeriv kiht 211a “isane” ühendus 211b “emane” ühendus 212 metalltoru D2 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 24
  25. 25. • D2 – katusekivi, mis sisaldab päikesekollektorit koos metalltoruga, mis on paigutatud peegeldava metallplaadi kohale Päike kütab toru ja selle sees olevat vett, osa soojust kantakse metallplaadilt metalltorule peegeldusega 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 25
  26. 26. 303 läbipaistev kate 306 fotoelement 307 plaat 309 kanalid 315 päikesepaneel 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 26
  27. 27. • D3 – päikesepaneel, mis sisaldab fotoelemendi ribasid, mis on paigaldatud metallplaadile ja mida jahutatakse veega, mis voolab nende kohal olevates kanalites. Ühtlasi on vesi lääts, mis koondab päikeseenergia fotoelementidele. 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 27
  28. 28. Uudsus • D1/1 – puuduvad kanalid • D1/2 – kanalid ei ole vedelikutihedad • D2 – metallplaadi asukoht • D3 – suur päikesepaneel, mis kinnitatakse katusele 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 28
  29. 29. Uudsus • Katusekivi (1), mis sisaldab läbipaistvat katet (3) ja päikesekollektorit (5), kusjuures päikesekollektor (5) sisaldab metallplaati (7) ja vedelikutihedat läbipääsu (9) vedelikule ... 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 29
  30. 30. Leiutustase Probleem - lahendus lähenemisviis • Leiutustaseme hindamiseks kasutab EPO nn "probleem - lahendus lähenemisviisi„ (Problem-and-solution approach, vt GofE Ch VII 5) • NB! Ainult erandjuhtudel kaldutakse sellest kõrvale. • Kolm põhisammu: • (i) määratakse kindlaks "lähim tehnika tase„ ehk nn „prior art“ • (ii) tuuakse välja „objektiivne tehniline probleem“, mida vaja lahendada, ja • (iii) kas kaitstav leiutis, võttes arvesse lähima tehnika taseme ja tehnilise probleemi, oleks asjatundjale ilmne 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 30
  31. 31. mõningatel juhtudel võib olla mitu lähtepunkti ehk viidet, samas – kui patent on välja antud tuleks tühistamisel kõik erinevad lähtepunktid lahti harutada leiutustaseme hindamiseks – kui aga ekspertiisi käigus küsimuse all tagasilükkamine, siis piisab ühest tehnika taseme dokumendist näitamaks leiutustaseme puudumist Lähim tehika tase 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 31
  32. 32. I Lähim tehika tase • Viide, milles on kõige lähedasem tunnuste kombinatsioon, mis viiks leiutiseni • Esmane valik –lahendus suunatud sama eesmärgi või efekti saavutamisele, mis leiutisel –või vähemalt kuulub samasse või lähedasse valdkonda –üldisemalt vastab sarnasele kasutamisele ning nõuab minimaalselt struktuurset ja funktsionaalset muutmist, et jõuda leiutiseni 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 32
  33. 33. Leiutustase • Lähim tehnika tase – kas D1 või D2 • Pigem D2 sest – eesmärk sama – päikese katusekivi soojusenergia saamiseks • D1 ainult elektrienergia saamiseks • D3 soojusenergia, kuid pigem terve paneel23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 33
  34. 34. • NB! Lähim tehnika tase enne esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva • NB! Ekspert võtab arvesse kindlasti seda, mida taotleja ise peab tuntuks, seda seni, kui taotleja kinnitab, et eksis Lähim tehika tase 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 34
  35. 35. II Tehnilise probleemi sõnastamine • analüüsitakse – taotlust või patenti – lähimat tehnika taset – erinevusi (kaitstava leiutise eristavad tunnused) leiutise ja lähima tehnika taseme vahel • määratletakse tehniline effekt mis tuleneb eristavatest tunnustest ning • formuleeritakse tehniline probleem kusjuures tunnuseid, mis ei oma tähtsust leiutise tehnilise iseloomu suhtes, jäetakse leiutustaseme hindamisel kõrvale 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 35
  36. 36. • Tehniline probleem tähendab tegelikult eesmärki või ülesannet lähima tehnilise lahenduse muutmiseks või kohandamiseks, et saavutada tehnilist effekti, mis on leiutisel võrreldes lähima tehnika taseme lahendusega ehk siis mõistetakse seda kui nn objektiivne tehniline probleem Tehnilise probleemi sõnastamine 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 36
  37. 37. Selliselt ei pruugi objektiivne tehniline probleem kattuda taotluses kirja pandud probleemiga –mis vajab seejärel ümbersõnastamist –võib anda leiutisele uue vaatenurga ning • esialgne ambitsioonikas probleem võib osutuda väiksemaks kui esialgne ehk • kui taotleti väikest paranemist, siis selgub et pole tõendeid paranemise kohta võrreldes tehnika tasemega, peaks probleemi ümber sõnastama alternatiiveks lahenduseks Tehnilise probleemi sõnastamine 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 37
  38. 38. – NB! endastmõistetavuse probleem arvestades lähimat tehnika taset • samas iga efekti, mis on kirjas taotluses saab kasutada tehnilise porbleemi ümbersõnastamiseks niikaua, kui see on saavutatav taotluses kirjas oleva lahendusega • Võimalik tuua sisse uus efekt, kui asjatundjale oleks selge, et see on seotud esmalt väljapakutud tehnilise probleemiga Tehnilise probleemi sõnastamine23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 38
  39. 39. • tehnilist probleemi tuleks tõlgendada üldisemalt ehk tehniline lahendus ei tähenda tingimata tehnilist paremust võrreldes tehika tasmega ehk eesmärgiks/probleemiks on näiteks tuntud seadmele/meetodile alternatiivi leidmine, millel on sama või sarnane effekt või mis on odavam. • Mõnikord on tehniline probleem väiksemate probleemide kogum ehk tehnilist effekti ei saavutada kõigi tunnuste kombinatsioonis vaid väiksemate probleemide rohkus on lahendatud eraldi erinevate eritunnuste kogumiga Tehnilise probleemi sõnastamine23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 39
  40. 40. III Võiks-oleks • vastus küsimusele: –Kas tehnika tasemes tervikuna on õpetust, • mis oleks (mitte lihtsalt võiks, vaid oleks) ajendanud asjatundjat, • kelle ees oli objektiivne tehniline probleem, • muutma või kohandama lähimat tehnika taseme lahendust võttes arvesse nimetatud õpetust, • jõudes seeläbi millelegi, mis langeb kokku nõudluses kirjapanduga ning • saavutades selle, mille leiutis saavutab 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 40
  41. 41. ehk • tähtis ei ole kas asjatundja võiks tulla leiutisele muutes ja kohandades lähimat tehnika taset vaid • kas ta oleks seda teinud, sest lähim tehnika tase sunniks seda tegema –lootes lahendada objektiivne tehniline probleem või –oodates mõningast parendust või eelist • NB! Isegi kaudne vihje või kaudselt äratuntav vajadus on piisav, näitamaks, et asjatundja oleks lähima tehnika taseme elemente kombineerinud III Võiks-oleks 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 41
  42. 42. Lähim tehnika tase •tohib kobineerida ühes või mitmes dokumendis avaldatut •tohib kombineerida dokumendi osasid või muud tehnika taset, näiteks varasemat avalikku kasutamist, kirjutamata üldist tehnilist teadmist lähima tehnika tasemega 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 42
  43. 43. D2 on metallplaat peegeldav, seega peavad vedelikutihedad läbipääsud olema plaadi kohal, et neelata plaadilt tagasipeegeldavat päikeseenergiat. Kuna otsene päeikesevalgus soojendab samuti torusid, ei kavatseks antud ala asjatundja metallplaati paigutada läbipaistva katte ja torude vahele, sest siis läheks osa soojusenergiast kaduma 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 43
  44. 44. 201 katuse “kivi” 203 läbipaistev kate 204 raam 207 metallplaat 210 isoleeriv kiht 211a “isane” ühendus 211b “emane” ühendus 212 metalltoru D2 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 44
  45. 45. D2 + D1 + + = = ? ? Mis on dokumentide D2 ja D1 tunnused? Kas neid kombineerides oleks võimalik jõuda samale tulemusele, mis kaitstav lahendus? 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 45
  46. 46. + = ? Mis on dokumentide D2 ja D3 tunnused? Kas neid kombineerides oleks võimalik jõuda samale tulemusele, mis kaitstav lahendus? 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 46
  47. 47. • NB! Rohkema kui ühe avaldatu kombineerimine lähima tehnika tasemega selleks, et jõuda leiutise tunnuste kombinatsioonile võib olla märgiks, et leiutustase on siiski olemas v.a. juhul, kui leiutis pole lihtne tunnuste loetelu (juxtaposition or aggregation) Lähim tehnika tase 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 47
  48. 48. 1. Katusekivi (1), mis sisaldab läbipaistvat katet (3) ja päikesekollektorit (5), kusjuures päikesekollektor (5) sisaldab metallplaati (7) ja vedelikutihedat läbipääsu (9) vedelikule, mis erineb selle poolest, et metallplaat (7) on paigutatud läbipaistva katte (3) ja vedelikukindla läbipääsu (9) vahele nii, et soojust on võimalik üle kanda metallplaadilt (7) vedelikule. 2. Katusekivi (1) vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et sisaldab raami (4), millele on toetatud läbipaistev kate (3) ja mille külge on kinnitatud päikesekollektor (5). 3. Katusekivi (1) vastavalt punktile 1 või 2, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor sisaldab metallplaadile (7) paigutatud fotoelementi (6). * 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 48
  49. 49. 4. Katusekivi (1) vastavalt mistahes eelnevale punktile, mis erineb selle poolest, et vedelikutihe läbipääs (9) on valmistatud metalltoruna (12), millel on ringikujuline ristlõige või metallplaadi (7) ja U-kujulise ristlõikega metallseinaga. 5. Katusekivi (1) vastavalt punktile 5 või 6, mis erineb selle poolest, et päikesekollektor sisaldab „isast“ ühendust (11a) ja „emast“ ühendust (11b) läbi mille on vedelikult võimalik siseneda ja väljuda läbipääsust (9). 6. Katusekivi (1) vastavalt punktile 5, mis erineb selle poolest, et „isane“ ühendus (11a) ja „emane“ ühendus (11b) on paigutatud katusekivi (1) erinevatele külgedele nii, et kui hulk katusekive on paigaldatud osana katusest, siis katusekivi (1) „isane“ ühendus (11a) on ühendatav kõrvaloleva katusekivi „emase“ ühendusega (11b). 23.09.2013 Mikk Putk, Margus Sarap 49
  50. 50. Mikk Putk, Margus Sarap 50 Täname kuulamast! 23.09.2013 Kontakt Sarap ja Partnerid Patendibüroo, http://www.patent.ee, patent@patent.ee Tartu: Margus Sarap, margus.sarap@patent.ee, tel 747 7058 Tallinn: Mikk Putk, mikk.putk@patent.ee, 53 039 088, Skype: mikkputk https://www.facebook.com/Patent.ee Ettekande slaidid: http://www.patent.ee/et/esitlused/ 50

×