NAHKRAHAST KROONINI,PERFORIBAST POSTMARGINI
NAHKRAHAST KROONINIÖeldakse, et raha tuleb ja raha läheb. Saja aasta jooksul on Eestimaal käibel olnud erinevaidmaksevahen...
seaduslikuks maksevahendiks. Kontrollimatul hulgal välja lastud endiste võimude rahatähedja neile lisandunud mitmesugused ...
OMA RAHARahareform algas Eestis . juunil       . aastal kell . ja sellest hetkest alates on EestiVabariigi territooriumil ...
Arvestades postkontori suurt käivet, oli see toiming väga tülikas ja aegaviitev.Markide puuduse kõrvaldamiseks otsustati v...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Rahanäitus mapp

1,241 views

Published on

Exhibition info

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,241
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
28
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Rahanäitus mapp

  1. 1. NAHKRAHAST KROONINI,PERFORIBAST POSTMARGINI
  2. 2. NAHKRAHAST KROONINIÖeldakse, et raha tuleb ja raha läheb. Saja aasta jooksul on Eestimaal käibel olnud erinevaidmaksevahendeid ja seda ka üheaegselt.1700. aastal alanud Põhjasõda lõppes siinsele elanikkonnale järjekordse võõrvõimuvahetusega – Balti provintside uueks valitsejaks sai Vene tsaar Peeter I. Olukorras, kus rublavaskrahas kaalus terve kilo, ei jäänud Venemaal muud üle, kui järgida teiste riikide, eelkõigeRootsi eeskuju ja hakata trükkima paberraha. Esimesed paberist assignaadid lasi väljaKatariina II aastal 1769. Nende leviku hõlbustamiseks asutati assignaadipanga kontorid kaTallinnas ja Riias.1840. aastate alguses viis minister Venemaa rahandusminister KankrinJ. Kankrin Venemaalläbi rahareformi, millega tunnistati Venemaalriigis põhiliseks rahaühikuks hõberubla. Samutilasti välja uued täisväärtuslikud krediidipiletid ja viidi vase hind vastavusse hõbeda omaga.Alles nüüd võitis Vene raha Baltikumis lõplikult ja jäi siin ainuvalitsejaks I maailmasõjapöördeliste sündmusteni.KODURAHADRahanappuse leevendamiseks hakkasid seltskondlikud organisatsioonid valmistama omaväärtraha, mis rahvasuus said väljaandjate järgi klubi nime. Napoleoni sõdade ajalemiteerisid nn kodurahasid pea kõik Eesti linnavalitsused. Kodurahasid tehti nahast,pärgamendist, kartongist ja paberist. Tartus tehti 1819. aastal seemisnahast 1- ja 2-rublaseid,1830. aastal 1-rublaseid. Aastal 1870 keelati koduraha käibimine kogu Vene riigis.1914. aastal algas I maailmasõda. Liikvele tulid paberkopikad ja koguni postmargid, milletagaküljel asunud selgitavad tekstid kuulutasid need maksevahendeiks. Paberisttsaarirublade trükkimist jätkas pärast Nikolai II kukutamist võimule saanud Ajutine Valitsus,lisades oma poolt ringlusse nn duumarublad ning 20- ja 40-rublased kerenskid. 1918. aastaalguses andis Rahvakomissaride Nõukogu lisaks eelnimetatud väärtmärkidelerahafunktsiooni mitmesugustele võlakohustustele, laenutähtede kupongidele jaobligatsioonidele. Kasutusel olid ka erinevad maksumargid. Samal ajal tulid Saksaokupatsiooni alla sattunud piirkondades ringlusse ka Saksa riigimargad ja Ida Laenukassarublad ja margad. 28. oktoobril 1917 kehtestati Riia kubermangu alal Saksa rahatähtedesunduslik käive. 1919. aasta alguseks ringles Eestis nii Saksa, Soome kui Vene raha õigemitmesugustes väljaannetes.OMA RIIK JA EESTI MARKLäbi meie rahva ajaloo oli enim erinevaid seaduslikke maksevahendeid käibel vahetult enneiseseisvuse väljakuulutamist: Saksa riigimargad, idamargad ja tsaari-, duuma- ning kerenskirahad. Eesti Vabariik kuulutati välja 24. veebruaril 1918, kuid Saksa okupatsiooni tingimustesoli igasugune omariikluse rajamisele suunatud avalik tegevus mõeldamatu. Võimalus selleksavanes alles pärast Saksamaa alistumist I maailmasõja võitjariikidele 11. novembril 1918. Selajal olid Eestis käibel Saksa riigi- ja idamargad ja endiselt ka mitmesugused vene rublad.Olukorrast aitas meid välja Soome, kellelt saadi 10 miljonit marka. Eesti Ajutine Valitsus andis14. detsembril 1918 välja määruse, millega kuulutati Soome mark Eesti Vabariigi piirides
  3. 3. seaduslikuks maksevahendiks. Kontrollimatul hulgal välja lastud endiste võimude rahatähedja neile lisandunud mitmesugused väärtmärgid ning võõra riigi valuuta ei saanud rahuldadanoore iseseisva riigi rahakäibe vajadusi. Seetõttu hakati Eestis üheaegselt nende liikvelelaskmisega tegema ettevalmistusi ka oma „päris“ raha emiteerimiseks. 17. märtsil 1919alustati Riigikassa rahatähtede trükkimist Tilgmann & Co litograa as (Soome). 3-margasedrahatähed kujundasid kunstnikud Nikolai Triik ja Peet Aren. 3- margased rahatähed tulidkäibele 9. aprillil 1919. Hiljem trükiti ja tulid käibele 5-, 10-, 25-, ja 100- margased rahatähed.Vabadussõja ja muude kulude katteks juurde trükitud margad langetasid nende väärtust1918–1920 umbes 10 korda.UUS RAHAVÄÄRING1924. aastal rahandusministriks saanud Otto Strandman nõudis teiste pangandusalasteabinõude kõrval ka kindla rahaühiku sisseseadmist. 20. juunil võttis Riigikogu vastu seaduse,millega Eesti raha vääring seati kulla alusele ning kuldraha ühikuks kinnitati kroon.Kuldkroon Eesti-siseselt käibele ei tulnud, kuid oli kasutusel välislepingute sõlmimisel.Rahaseadusega (Riigi Teataja 1927, nr 48) kinnitati Eesti rahaühikuks kroon.KROONIST RUBLANI10-krooniste rahatähtede trükkimine algas 25. mail 1928. Järgmisena trükiti 50-kroonisedpangatähed, seejärel 5-kroonised ja 20-kroonised. 10-krooniseid trükiti ka 1928, 1937 ja1940. aastal. Viimasena trükiti 100-kroonised rahatähed, vastav leping allkirjastati 25.oktoobril 1933. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940 jäid oludvähemalt igapäevases raharingluses esialgu vanaviisi. Alates 25. novembrist lasti ENSVterritooriumil kõrvuti Eesti krooniga käibele ka Nõukogude raha. Uuteks rahamärkideks olid1-, 3-, 5- ja 10-tšervoonetsised (NSVL Riigipanga piletid) ning 1-, 3- ja 5-rublased kassatähed.Alates 25. märtsist 1941 said ainukehtivaks Nõukogude rahad.II maailmasõja võitluste käigus hõivas Saksa armee ühe NL värske vallutuse teise järel. 28.augustil 1941 jõudsid sakslased Tallinna ja peagi oli kogu Eesti nende käes. Siis olid kasutuselNõukogude rublad. 28. novembril 1941 kehtestati Eesti-siseseks maksevahendiksriigikrediidikassa tähed ja mündid, Saksa vahetusraha 1–10 penni väärtuses ningmaksevahendid Vene vääringus (tšervoonetsid, rublad ja kopikad).1944. aasta sügisel kinnistus Eestis ligi pooleks sajandiks nõukogude kord. Ainsaksmaksevahendiks jäi Nõukogude raha, mis pikkade aastakümnete jooksul jõudis läbi tehamitmeid muutusi. 1947. aastal viidi läbi rahareform, mis tõi käibele uue kujundusegapaberraha. Rubla hakkas maksma niisama palju kui kümme sõjaeelset. 1961. aastal muutusrahatähtede välimus veelkord, ka olid uued rahad taas kümme korda kallimad. 1991. aastalilmusid ringlusse uued, veidi muudetud kujunduse ja vastava aastaarvuga paberrahad.Hoogustuv emissioon ei leevendanud järjest teravamaks muutunud sularahapuudust. Niivõtsid kohalikud ametimehed oma võimupiirkonnas ajutiste maksevahenditena kasutuselemitmesuguseid tšekke. Eestis esimesed ja küllap tuntuimad neist on Tartu linnavalitsusepoolt väljalastud maksetšekid. Kuna tegemist oli ebaseadusliku emissioonitegevusega, siisjäi nende käibeaeg lühikeseks (23. märtsist 30. aprillini).
  4. 4. OMA RAHARahareform algas Eestis . juunil . aastal kell . ja sellest hetkest alates on EestiVabariigi territooriumil ainus seaduslik maksevahend Eesti kroon. Rahatähtedekavandikonkursi parimateks tunnistati Paul Luhtheina ja Vladimir Taigeri tööd. Paberrahadelõplikud variandid valmisid U. Ploomipuu ( ja krooni) ning V. Taigeri ( , , , , ) töötulemusena. Hiljem lisandus Taigerilt -kroonine rahatäht. Kasutatud materjal: Ivar Leimus „Eesti Vabariigi rahad“ (1993, Tallinn), H.eino Ross „Eesti kodurahad“ (1994, Tartu)PERFORIBAST POSTMARGINIPostmark kui riiklik maksevahend on käinud käsikäes ja teinud läbi paljuski sarnase teerahatähtedega.Kuigi Eesti Vabariik moodustati . aasta veebruaris, ilmusid esimesed margid allesnovembris ( ja kopikat). Sama lillemustriga marke lasti välja . aasta jaanuaris ilmavääringut näitamata, peal vaid numbrid ja . . aastal olid kasutusel ka Venepostmargid ületrükiga Eesti Post. Kuigi markidel oli peal väärtus kopikates ja rublades,müüdi neid arvestusega kop = penn ja rubla = mark. . aastal, kui käibele tulid kroonid ja sendid, tehti kangru/sepa sarjale ületrükk, kusjuuresväärtus markades võrdus väärtusega sentides. Esimesed margid, millel oli kohe trükkimiselpeal väärtus sentides, olid vapimargid ( . november ).NÕUKOGUDE OKUPATSIOON 1940 1941Kehtima jäid . juunil kehtestatud tarii d. Kasutusele jäid EW aegsed postmargid, v.a K.Pätsi portreega, mis korjati müügilt ära, kuid nende kasutamine ei olnud keelatud. Alatesdetsembrist hakkasid kehtima NSVL postitarii d ja postisaadetisi võis frankeerida(saatekulusid ette maksta) NSVL markidega. Alates . jaanuarist mindi üle NSVL rahale,saadetisi võis frankeerida EW markidega, range kontroll puudus. Postmarke kasutativahekorras: Eesti kroon = , rubla, seega oli - kopikaline mark samaväärne -sendisemargiga. . aasta suvel tulid kasutusele nn „vabastamismargid“ – neid lasti käibele Elvas, Otepääl,Mõisakülas, Nõos, Tartus ja Pärnus. Esimesena ilmusid Elva margid, mis saadi endistestNõukogude markidest ületrükkimise teel, milleks kasutati tavalist kummitähtedestkaherealist templit tekstiga „Eesti Post“. Postmarkide ületrükkimisega tegeldi põhjusel, etEesti territooriumil ei soovitud venelaste postmarke kasutada. Elva margid olid käibel .juuli – . august . . juuli – . august olid oma margid käibel ka Otepääl. Postmargi kavandi autoriks oliA.ugust Valdmaa – kohaliku omakaitse juht.Tartus alustas postkontor uuesti tööd . juulil . Kuna vene postmargid olidevakueeritud, siis võeti postimaksu vastu rahas ning saadetisele tehti vastav märkus.
  5. 5. Arvestades postkontori suurt käivet, oli see toiming väga tülikas ja aegaviitev.Markide puuduse kõrvaldamiseks otsustati välja anda kohalikud postmargid, autoriks Viktor.Krass. Margil on kujutatud Eesti kolm lõvi ja haakristi kujutis ning sõnad „Estland“ ja „Eesti“.Need nn Tartu margid olid hiljem käibel kogu Eesti territooriumil.Peale kohalike väljaannete tuli . aasta sügisel üle-eestilises ulatuses käibele ka Eesti taas-ülesehitamise markide seeria. Seeria kuuel margil on kujutatud Tallinna, Tartu ja Narvavaateid.Need margid olid Eesti postkontorites müügil kuni Saksa Ametiposti sisseseadmiseni, millejärel margid kõrvaldati müügilt ja tunnistati . maist kehtetuks. Pärast Saksa Ametipostisisseseadmist ilmusid postkontoritesse ajutiselt müügile Hitleri ja Hindenburgi piltidegaSaksa postmargid. Varsti võeti kasutusele Ida-ala jaoks määratud postmargid ületrükiga„Ostland“.ÜLEMINEKUPERIOODEesti Post taastati aastal . NSVL sideministeerium ei öelnud algul ühtsest postisüsteemistlahti ja nii oli ligemale aasta võimalik saada sealtkaudu vajalikke materjale, sh ka postmarke. . aasta augustisündmuste järel side katkes, samuti postmarkidega varustamine.Postmarkide põud andis tunda juba . aasta kevadel. Tallinna Peapostkontor lubaskasutada kummitempleid, millega hakati kirju ja postkaarte üle tembeldama. Kuna käsitsitembeldamine oli vaevarikas, siis võeti kirjade tembeldamiseks ja väärtuse märkimisekskasutusele frankeerimismasin. Töö muutus küll lihtsamaks, aga paraku ei pidanud masinvastu. Leida tuli uus lahendus, milleks olid metalltemplid.Esimesed taasiseseisvumisaegsed postmargid ilmusid . oktoobril . Markidel väärtusarvupeal ei olnud ja neid müüdi rublade eest. – tõstis Eesti Post in atsioonist tingituna mitmel korral järsult postitariife. Selletagajärjeks oli terav margipõud. Kohalikel postkontoritel soovitati rakendada oma initsiatiivi.Erinevates kohtades leiti eri lahendusi: kasutati postimaksu tasumist kinnitavaid templeid,käsikirjalisi postimaksu tasumist tõendavaid märkmeid jne. Erilisemad neist olid Tartuskasutusel olnud perforibad. Kui detsembris kehtestati uued postitarii d, tekkisidraskused, sest nii NL kui EV emissioonis puudusid suurte nominaalidegapostimaksevahendid. Väikese väärtusega markide kleepimisega oli raskusi, kunapealekleebitavate markide pind ületas – korda ümbriku oma. Tõravere Observatooriumiarvutis oli programm, mis võimaldas suvalise eestikeelse teksti esitada perfolindil.Alusmaterjaliks kasutati valget, sinist või tumesinist värvi paberit. Kehtivuse tõestamisekskasutati Tartu „f“ templit kuupäevaga , mis kanti perfolindile punase värvigavääringus rublasid ja kopikaid eraldavale alale. Perforibad olid kasutusel kuni kroonitulekuni. Näitusele on välja pandud valik ERMi Postimuuseumi, Eesti Panga, Enn Kallase ja Peeter Pärna kogudest. Kuraatorid: Eve Aab ja Ants Linnard Kujundajad: Katrin Orav ja Meeta Veigel (Tartu Kunstikool)

×