Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Friedrich Schiller

1,875 views

Published on

Väike materjal suure saksa luuletaja kohta. :)

Published in: Education, Technology, Business
  • Be the first to comment

Friedrich Schiller

  1. 1. 1759 – 1805 SAKSA KIRJANDUSE VALGUSTUSE SUURIM ESINDAJA KOOSTAS ELLE HEIN TTHK 2009 Friedrich Schiller saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg
  2. 2. ELU <ul><li>S.10. nov 1759 Marbachis sõjaväevelskri pojana </li></ul><ul><li>Õppis kinnises kasarmukorraga õppeasutuses </li></ul><ul><li>Koolis debüütnäidend “Röövlid” </li></ul><ul><li>Direktor karistas arestiga, keelas kirjutamise. </li></ul>
  3. 3. ELU <ul><li>töötas rügemendiarstina. </li></ul><ul><li>1782 – Mannheimi loometööd tegema </li></ul><ul><li>1789 – Jena ülikoolis ajalooprofessori koht </li></ul><ul><li>kümmekond aastat hiljem - ajalooprofessor Weimaris </li></ul><ul><li>Suri 9. mail 1805 </li></ul>Weimaris asub Goethe ja Schilleri mälestusmärk
  4. 4. Looming <ul><li>“ Röövlid” </li></ul><ul><li>“ Salakavalus ja armastus” </li></ul><ul><li>“ Don Carlos” 1787 – despotismivastane. </li></ul><ul><li>90-ndail kõrgetasemeline luule – ballaadid + ajaloolised näidendid </li></ul><ul><li>“ Wallenstein” 1798 – 1799 </li></ul><ul><li>“ Maria Stuart” 1800 </li></ul><ul><li>“ Orleans’i neitsi” 1801 </li></ul>
  5. 5. 1804 – draama “Wilhelm Tell” <ul><li>Altdorf Uri - </li></ul><ul><li>Wilhelm Telli mälestussammas </li></ul><ul><li>Teema – šveitslaste võitlus Austria ülemvõimu vastu 13. saj. </li></ul><ul><li>Vibukütt Wilhelm tapab foogti pärast seda, kui too julmalt sunnib Telli näitama oma laskeosavust oma poja pea peale asetatud õuna tabamises. </li></ul>
  6. 6. Schiller on Eestis lugupeetud poeet <ul><li>Läänemaal Virtsus Puhtu laiul asub Schilleri mälestusmärk. </li></ul><ul><li>Foto Andri Vatsfeldt 2006 </li></ul>
  7. 7. Schilleri luule <ul><li>Schilleri luule ülistab armastust, vabadust ja vendlust (nt „Ood rõõmule“ 1785); tema loomingus saavutas täiuse saksa ballaad (nt „Sukelduja“, „Kinnas“, „Ibykose kured“). </li></ul>
  8. 8. Kasutatud materjalid <ul><li>http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=67&table=Persons </li></ul><ul><li>K. Leht, O. Ojamaa. 1976. Väliskirjandus. </li></ul><ul><li>Tallinn: Valgus </li></ul>

×