Tiigrihupe

1,574 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
1,574
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
3
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Tiigrihupe

  1. 1. Tiigrihüpe 1997-2006 1995.a. Toomas Hendrik Ilves ja Jaak Aaviksoo otsustasid, et ühiskonna arengu huvides on viimane aeg hakata Eesti haridussüsteemi infotehnoloogia abil ajakohastama. Selleks ajaks arvutid juba olid paljudes Eesti koolides, mõnes koolis isegi juba modemiga sissehelistamisvõimalus. Kaarel Tarand, kes sel ajal Haridusministeeriumis töötas, pakkus välja Tiigrihüpe nime. 21. veebruaril 1996.a. President Lennart Meri ametlikult kuulutas välja Tiigrihüppe Programmi. 21. veebruaril 1997.a. loodi Tiigrihüppe Sihtasutus, mille missiooniks sai abistada õpetajaid ja koolijuhte koolielu ajakohastamisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Tiigrihüppe Programmist (1997-2000) arenes Tiigrihüpe Pluss Programm (2001- 2005) ja sellest omakorda Õppiv Tiiger (2006-2009). Arvutitelt ja internetiühendustelt on raskuskese liikunud õpetajakoolitusele, elektroonsetele õppematerjalidele ja rahvusvahelisele koostööle. 1997 Esimene suurem ülesastumine toimus aprillis arvutimessil Kompuuter „97, kus Tiigrihüppe tutvustamiseks pandi üles 65-ruutmeetrine boks 17 arvutitöökohaga. Neljal messipäeval näidati külastajatele õpitarkvaraprogramme, räägiti simulatsioonimängudest ja IT rakendamisest koolis ning sellestki, et ahvatleva tehnoloogia lummuses ei tohi unustada emakeelt ja rahvuskultuuri. 31. augustil oli läbiviidud koos arvutifirmaga MicroLink Tallinna Raekoja platsil suurüritus „Pühapäev internetis koos tiigriga”. Pandi üles 100 arvutit ning valiti abilisteks välja 50 nutikat kooliõpilast. Ürituseks tunniplaanis „aineteks” olid interaktiivsed tunnid arvuti algõppes, interneti kasutamises, kodulehekülje tegemises, elektronposti saatmises ja internetipanganduses. Olid valitud 18 Tiigrihüppe koordinaatorit kõikides maakondades. Selleks ajaks Haridusministeerium oli juba mitu aastat jaganud koolidele arvuteid projektikonkursside kaudu, otsuseid tegi uhke nimega seltskond – Infotehnoloogia Rakenduskomitee. Otsustati kasutada esialgu sama süsteemi, kuid kutsuti kokku ka infotehnoloogia töörühma, keda juhtis Erkki Leego, et välja töötada jätkusuutlik ja
  2. 2. otstarbekas moodus koolide arvutiparkide loomiseks ning täiendamiseks. Aasta jooksul viidi läbi kolm hanget – kokku said koolid kogu Eestis 743 arvutit. Vaadati üle koolide internetiühendused – aasta alguses oli ühendus või elektronposti võimalus modemi abil olemas 150 koolil 600-st, ainult 10 koolil oli olemas interneti püsiühendus. Koos EENet‟iga õnnestus ehitada püsiühendus veel paarikümnesse kooli, modemiga ühenduse said ligi 100 kooli. Maakonniti oli aasta lõpuks andmesidevõrku ühendatud koolide osakaal väga erinev. Rohkem kui poolte internetiühenduses olevate koolidega paistis silma Tartu maakond, kõige vähem ühendusi oli aga Tallinnas. Aasta alguses oli ekspertide hinnangul arvutiga põgusalt kokku puutunud 6000-7000 õpetajat 16000-st. Kohe oli selge, et tuleb alustada arvutialast algkoolitust. Otsustati, et suhteliselt lühikese aja jooksul suure hulga õpetajate koolitamiseks on vaja koolitajate võrgustikku ning arvutiklasse. Kõikides maakondades leiti nii koolitajaid kui koolid, kes lubasid heameelega oma arvutiklasse kasutada. Aasta jooksul osales Tiigrihüppe arvutialases 40- tunnises tasuta algkoolituses 3818 õpetajat. Avastati, et paljudes koolides töötas arvutiõpetajana erialase ettevalmistuseta inimesi ning seetõttu otsustati toetada õpetajate osalemist Tartu Ülikooli arvutiõpetajate kutsekursustel. Minu abiga lõpetasid 1997.a. esimesed kursused 25 inimest, sügisel asus arvutiõpetaja lisaeriala õppima juba 50 aineõpetajat. Kuulutati välja õpitarkvara ostukonkursi programmidele, mis tõlkimist ei vajanud – valituks osutusid inglise keele õppe programm Euro Plus+ ning reaalainete ja loodusteaduste õppeprogramm MathSoft Study Works for Schools. Maakondlikud koordinaatorid aitasid välja valida koolid, kes programmi said ning viisid need ka ise kohale. Algas ka töö programmidega „Eesti selgroogsed”, „Eesti geograafi a CD”, „Eesti kirjandus tekstides 1917-1928”, „Eesti keele käsiraamat Internetis” jne. Leidsid toetuse kaks väga head projekti:  loodusteemaline projekt „Tere, Kevad!”, mille käigus integreeriti tavalisi õppemeetodeid, uurimis- ja projektitööd, vaatlusi looduses ja infotehnoloogiat ja mis juba teisel aastal sai rahvusvaheliseks;  uurimisprojekt GLOBE, mida aitas toetada ka Ameerika Saatkond ja mis ühendas 60 riigi lapsi, õpetajaid ja teadlasi keskkonnaprobleemide
  3. 3. tundmaõppimisel ja põhjalikumate teadmiste omandamisel loodusteadustes ja matemaatikas. 1998 Viidi läbi uuring ”Eesti tiigrihüpe 21. sajandisse”. Uuringu läbiviijad jõudsid järeldusele, et Eesti lähiaastate kandev ideoloogia võiks olla Tiigrihüppe idee laienemine kõigis eluvaldkondades. Laste suure arvutihuvi tõttu ei jätkunud õpetajatele koolide arvutiklassides enam kohti. Aktiivsemad 546 õpetajat said soetada 2-aastase soodusliisinguga koduarvuti. Ka internetiühenduste ehitamisega hakkasin jõudma Eestimaa kõigisse nurkadesse. Kõikidele koolidele osteti programmid Encarta World Atlas ja Encarta 99 Deluxe. Mõlemad programmid paistsid silma hea sisulise ja tehnilise teostusega, neid sai kasutada erinevates ainetes – geograafi as, ajaloos, kultuuriloos, loodusainetes, keeleõppes jm. Aidati kaasa programmide „Eesti ajalugu”, „Väike eesti kirjanduslugu” ja „Eesti Taimed” valmimisele. Jätkasid arvuti algkursused aineõpetajatele ning toetati õpetajate osalemist ka ülikoolide ja firmade korraldatavatel keerukamatel koolitustel, kus olid teemadeks arvuti kasutamine bioloogia-, keemia-, füüsika- ja matemaatikatunnis, teadmiste testimine arvutil, arvuti kasutamine majandusõppes. Nendel koolitustel osales kokku üle 300 õpetaja. Toetati ligi 100 juba töötava või tulevase süsteemiadministraatori õpinguid Tartu Ülikoolis ja koolitusfirmas IT Koolitus. Sügisel jagati õpetajate ja koolijuhtidega teadmisi infotehnoloogia kasutamisest õppetöös PHARE ISE konverentsil Telemaatika‟98. Enne kooliaasta algust asuti teele suuremale tuurile üle Eesti maakondade. Maakonnakeskustes pandi püsti suured telgid koos internetiühenduses arvutitega, peati loenguid, viidi läbi võistlusi, valmistati virtuaalset ajalehte. Kõik soovijad said tasuta tutvuda infotehnoloogia võimalustega ja kuulata tarkade inimeste loenguid. Sel aastal oli korraldatud ka esimene aastakonverents kooliinimestele, kus päeva jooksul kuulati ettekandeid nii kodu- kui ka välismaistelt esinejatelt, kes kõik rääkisid infoühiskonnast, ja sellest, kui oluline on selles haridussüsteemi roll.
  4. 4. 1999 Oli kätte jõudnud aeg muuta koolide IKT infrastruktuuri finantseerimise põhimõtteid ja anda koolidele rohkem otsustusvabadust. Need omavalitsused, kellele koolide arvutipargi täiendamine oli prioriteet, said minu käest toetust sama suures summas nagu nad ise investeerisid. Kellelt ja millist infotehnoloogiat osta, võisid otsustada Tiigrihüppe töörühmad koostöös koolidega kohapeal. Viidi läbi projektikonkursi „Arvuti õpetajate tuppa” – 159 õpetajat said enda kasutusse multimeedia-arvutid. Otsustati luua Õpetaja Võrguvärav – koht, kus õpetajad virtuaalselt kohtuvad, leiavad ja jagavad infot ning õppematerjale. Mõeldud-tehtud – Õpetaja Võrguvärav sai veebikeskkonnana teoks. Organiseeriti ligi 100 koolituskursust, mille raames erinevate ainete õpetajad omandasid õpitarkvara kasutamise ja hindamise, internetis informatsiooni hankimise ning õppematerjalide ettevalmistamise oskusi. Eelmisel suvel korraldatud esimesel Tiigrituuril nähtud suur uudishimulike hulk õhutas edasi tuuritama. Seekordne üritus alapealkirjaga „Internet võimaldab” sai teoks taas kaheksas Eesti maakonnas. Tuuri patrooniks sai tollane president Lennart Meri, kes lausus avasõnad videokonverentsi teel. Lisaks traditsioonilisele tegevusele toimus tuuri raames esimest korda strateegiaseminar, mille eesmärgiks oli tutvustada firmade ja omavalitsuste juhtidele infotehnoloogiaalaseid juhtimisstrateegiaid. Tiigrituuri unikaalsusest ja muugi maailma suurest huvist selle vastu andis tunnistust rahvusvahelisel konkursil „The Global Bangemann Challenge” kategoorias „Võrdsed võimalused interneti kasutamisel” saadud filmi-Oscariga võrdväärne auhind. Teistkordselt aastakonverentsi korraldati Viljandis. Konverentsil “Tiigrihüpe – informatsiooni kiir- või umbtee?” osales 200 inimest. Jaak Aaviksoo, kes oli sel ajal Tiigrihüppe üldjuht, rõhutas oma ettekandes, et Tiigrihüppe eesmärk pole koolide varustamine arvutitega, vaid kogu riigi ja ühiskonna ümberkorraldus. See peab väljuma kooliseinte vahelt ja hõlmama kogu avaliku sektori. 2000 1997.a. alanud Tiigrihüppe programmis ees olid selged sihid – sajandi lõpuks arvutid kooli, koolid internetivõrku, tarviline tarkvara arvuteisse ja kasutusoskus õpetajaile. Selle saavutamiseks oli 2000. aastaks kulunud paljude inimeste tööd ja aega, raha aga märgatavalt vähem kui teistes Euroopa riikides. Sajandivahetuse lähenedes tehti
  5. 5. kokkuvõtteid tööst ning saadi järgmised tulemused – Tiigrihüppe kaasabil oli Eesti 16000 õpetajast 10900 saanud arvutialase algkoolituse; koolidele soetati kokku 61 nimetust õpitarkvara, millest 39 olid eestikeelsed; projektikonkursside kaudu toetati 172 arendus- ja koolitusprojekti; efektiivselt oli käima läinud omavalitsuste toega arvutihangete ühisfinantseerimine. Tuli hakata planeerima edasisi tegevusi. Telliti esimene mahukas uuring „Tiiger luubis”, et hinnata infotehnoloogia mõju õppeprotsessile üldhariduskoolis. Et arvutikasutusega liialdamine avaldab mõju lapse tervisele, teavitati sellest kõiki koole trükisega „Töötingimused üldhariduskoolide arvutiklassides ja õpilaste terviseuuring”, et õpetajad teaksid sellega arvestada. Uue arengukava „Tiigrihüpe Pluss” põhimõtteid tutvustati seekord Pärnus toimunud aastakonverentsil „Tiigrihüpe – ootused ja tegelikkus”. Tundus, et enamik osalejaid mõistis – programmi fookus on muutumas, arvuti on vahend, mitte eesmärk. Seda enam, et 2000. aastaks arvutid olid viidud kõigisse Eesti koolidesse. 75% koolidest oli interneti püsiühendus ja ülejäänutel sissehelistamisvõimalus, mis tähendas, et esmakordselt olid kõik Eesti koolid kaabli kaudu maailmaga ühenduses. Selles faktis nähti võimalust liikumiseks järgmisesse Tiigrihüppe programmi etappi tagamaks IKT pädevus kõigile õpilastele ja õpetajatele. Kooli arvutite ja interneti toomisega oli avardatud õpikeskkonna mõiste, õppetöö kandus osaliselt klassiruumist ja õpikute-töövihikute juurest väljapoole kooli, sh virtuaalsesse keskkonda. Harjumuspärase õppetöö kõrval hakkasid tähtsustuma projekt- ja aktiivõppe meetodid. Just sellised meetodid, mida kasutab Tago Sarapuu oma looduskeskkonda simuleerivas mängus „Tiigriretk Eestimaal”. Jätkati Eesti- teemaliste materjalide loomise toetamist: “Eesti muusika”, “Berta – interaktiivne rahvakalender”, “Noored ja narkomaania”. Aasta jooksul osales kursustel ligi 900 õpetajat, käsitleti õpitarkvaraprogrammide rakendamist õppetöös, tehti tunnikavu ja töölehti, arendati ainemetoodikaid, enamik koolitusel osalenud õpetajatest jättis endast jälje internetti omaloodud õppematerjali näol. 2001 Vabariigi Valitsus kinnitas Tiigrihüpe Pluss arengukava. Tiigrihüpe Pluss arengukavas seati esikohale IKT-alase pädevuse arendamine õpilastel, õpetajatel ja
  6. 6. haridusametnikel. Olulisemate tegevustena kavandati elektrooniliste õppematerjalide loomist, täiendkoolitust ja õpetajate koostööd ning kogemustevahetuse toetamist. Ka koolide arvutipark vajas kaasajastamist. Konkursid “Tunnikavade koostamine” ja “Arvuti ainetunnis” pakkusid õpetajatele võimaluse koostada oma aine tunnikavad, millesse oli integreeritud IKT-vahendite ja õpitarkvara kasutamine. Konkursi tulemusena said 167 aineõpetajat oma kasutusse multimeedia-arvuti. Koostöös Intel Corporation-iga oli kohendatud 40-tunnise koolituskursuse „Arvuti koolis”õppekava Eesti oludele vastavaks ja alustatud uue suuremahulise kursusega kogu Eestis. Õppekavas oli õppematerjalide ja veebilehekülje loomine, internetiressursside ning õpi- ja standardtarkvara kasutamine, e-posti võimalused ja IKT õppetöö administreerimisel. Hea uudis oli see, et alates 2001.a. märtsikuust said koolijuhid õpetajate ametijärkude säilitamisel või tõstmisel arvestada õpetaja IKT- alast pädevust. Oli kätte jõudnud aeg eestikeelse õpetajatele suunatud virtuaalse õppekeskkonna loomiseks, mille võttis oma südameasjaks Hans Põldoja. Õppekeskkond sai nimeks VIKO. Mitme aasta jooksul jälgiti kas ja kuidas kasutavad õpetajad Õpetajate Võrguväravat ning avastati, et õpetajad ei tundnud seal ennast mugavalt. Koos Sten Tamkiviga disainiti võrguväravast Koolielu, mis arenes kiiresti mahukaks haridusportaaliks, kohtumispaigaks nii õpetajatele, koolijuhtidele kui ka õpilastele ja lapsevanematele. Oma viiendale sünnipäevale kutsuti külalisi Austraaliast, Soomest, Leedust, Taanist ja Venemaalt. Oli läbi viidud konverents „Väljakutsed ja võimalused”, kus arutleti, kas IKT jõudmine kooli oli parandanud õppimise ja õpetamise kvaliteeti või hoopis muutnud õpetaja elu keerulisemaks; mis on sarnast ja mis erinevat Tiigrihüppe programmi ja analoogsete programmide vahel siin- ja sealpool ookeani. Jõuti järeldusele, et eri maade kooliinimestel on palju ühist, mistõttu peaks rohkem kogemusi vahetama, et vältida vigu ja õppida õnnestumistest. 2002 Viidi läbi konkursi “Arvuti kooliraamatukogule”, mille käigus said 136 kooli multimeedia-arvutid ja spetsiaalse raamatukogutarkvara. Aastaga toimus suur hüppe interneti püsiühenduse viimisel koolidesse, kasv oli 63%-lt 90%-le. Uueks
  7. 7. probleemiks osutusid koolidele internetis liikuvad viirused ja rünnakud arvutivõrkudele. Kutsuti kokku Tartu Ülikooli ja Tallinna Pedagoogikaülikooli teadlased, et viia läbi uuring “IKT ja Eesti koolikultuur”, selgitamaks välja, mis takistab uute tehnoloogiate õppetöösse integreerimist. Hoo oli sisse saanud 40-tunnine koolitusprojekt „Arvuti koolis”. Juba esimene tagasiside näitas, et õpetajate valmisolek IKT kasutamiseks on koolituse käigus märgatavalt tõusnud. Kõikidesse koolidesse oli saadetud liiklusmäng „Siia-sinna läbi linna”, mis on kasutatav liiklusõpetuse abimaterjalina. Alates 1997. aastast oli Tiigrihüppe kaasabil koolidesse jõudnud juba üle 100 erineva nimetuse originaalset, tõlgitud ja muukeelset õpitarkvara. Tartu Ülikooli teadlastel paluti välja selgitada, milline on nende materjalide kasutamise sagedus ja üldised ootused. Uuringu pealkirjaks sai „Õpitarkvara rakendused Eesti üldhariduskoolis”. Aastakonverents oli korraldatud koos Briti Nõukoguga, kes toetas Suurbritannia õpetajate ja ekspertide konverentsil osalemist. Konverentsi lõppteesides tõid osalejad välja ettepanekud olukorra parandamiseks. Mõned nendest oli sellised: kõikidesse õpetajakoolituse õppekavadesse tuleb sisse viia kaasaegsete IKT- vahendite metoodika ja didaktika; on vaja välja töötada õpetajate haridustehnoloogilise pädevuse standard ja rakendumise kord; õpitarkvara ning internetis olevad ja spetsialistide hinnatud õppematerjalid peavad saama sama staatuse õpikute, töövihikute jm õppevahenditega. 2003 Viidud läbi projektid „Sülearvuti + arvutiprojektor kooli” (tingimuseks, et koolis peab vähemalt kolm aineõpetajat olema valmis läbi viima avatud tundi IKT-d kasutades ning jagama oma kogemust teiste õpetajatega) ning „Arvuti lasteaiaõpetajale” (tingimuseks oli see, et vähemalt kaks õpetajat oleksid läbinud „Arvuti koolis” kursuse). Õpilaste IKT-alast pädevust aitas hinnata Riikliku Eksami ja Kvalifikatsioonikeskuse informaatika nõukogu, kes töötas välja tasemetöö põhimõtted ja hindamisalused.
  8. 8. Selle põhjal viidi läbi 9. klassidele katseline tasemetöö, kus osales 1123 õpilast 60 koolist. Aasta tagasi alustatud õpitarkvara uuringu tulemused üllatasid: suur osa informaatika ja aineõpetajatest ei teadnudki, et nende koolis on olemas minu antud tarkvara pea kõigis ainetes. Selgus ka see, et kõige usinamalt kasutasid arvutiklasse ainetundide läbiviimisel 9. klassi bioloogia- ja 12. Klassi geograafi a- ja bioloogiaõpetajad, nemad andsid ka IKT-vahendite kasutamist nõudvaid kodutöid. 2003. aastal täienes loodava tarkvara nimekiri selliste materjalidega nagu õpikeskkond “Noor loodusuurija”, “T-Algebra”, “Rahvakultuur”, “Põhikooli loodusainete uurimusliku õppe mudelid” jt. Osade maakondade koolid said endale koguteose “Eesti” CD-versiooni, mis paberil nägi ilmavalgust aastatel 1920-1940. Oma kodukoha ajaja kultuurilugu on vaja tunda. 2004 Arvutiprojektor hakkas muutuma tavaliseks töövahendiks, meie ellu oli tulnud puutetundlik tahvel. Tartu Emajõe Kooli, kus õpivad nägemispuudega lapsed, rajati tehnopargi punkt ja helikirjas õppematerjalide valmistamiseks. Mait Laasi ning Nukufilmi Lastestuudioga koolitati välja emakeele, kunstiõpetuse, arvuti- ja käsitööõpetajad, et nelja ainetunni ühistööna saaksid õpilased hakata tegema animafilme. Selleks vajalike digitaalsete kaamerate ostu finantseerisin 50% ulatuses. Koos Mikk Ranna ja Kinobussiga viidi läbi filmitöötubasid. Keeruka nimega kursusel DigiDidaktika omandasid õpetajad IKT-ga seotud didaktilisi ja metoodilisi oskusi. Veebipõhiste ainetundide läbiviimist eestikeelsetes keskkondades IVA ja VIKO õpetasid Tallinna Pedagoogikaülikooli Haridustehnoloogia keskuse spetsialistid.´ Tulid välja mängud „Tähetaevas“ ja „Kustuti“. Esimese rahvusvahelise projektikogemuse saadi juba eelmisel aastal, kui Euroopa Kevadpäeval osales Eestist 13 kooli. European Schoolneti eestvedamisel tähistatav Kevadpäev oli pedagoogiline projekt, kus käsitleti Euroopa Liidu temaatikat. Eesti koolides olid arvutid ja internet 2004. aastaks õpilaste ning õpetajate jaoks igapäevased töövahendid, mistõttu oli ühinemine projektiga Sõpruskoolid Euroopas
  9. 9. ehk eTwinning sujuv. Projekt võimaldab õpetajatel suhelda kolleegidega virtuaalses mitmekeelses keskkonnas, vahetada pedagoogilisi kogemusi ja luua õppematerjale. Uuring Tiiger Luubis 2 keskendus trendidele ja muutustele arvutikasutuses. Selgus, et õpetajate juurdepääs internetile oli edenenud kiiremini kui õpilaste oma, e-posti kasutuses oli tõusnud nii kasutajate hulk kui ka kasutussagedus, arvutikasutus oli õppetöö muutnud mitmekesisemaks ning õpetajate oskused märgatavalt paranenud. Probleemiks oli endiselt arvutite juurutamine aineõpetusse, mis omakorda sõltus nii koolide sisemisest töökorraldusest kui ka riiklikust õppekavast. 2005 Viieaastane töökava oli suures osas täidetud: 75% Eesti õpetajatest läbis IKT jätkukoolituse „Arvuti koolis”; üleriigilised katselised infotehnoloogia tasemetööd näitasid, et üle 90% õppuritest on omandanud eeldatava IKT pädevuse; koolidesse oli jõudnud ligi 100 nimetust õpitarkvara; 50% õpetajatest kasutas haridusinfo ja õppematerjalide saamiseks haridusportaale. Aga ikka tunnetati vajadust jätkustrateegia järele, et muuta IKT veelgi enam koolielu loomulikuks osaks vahendi, mitte eesmärgina. Tiigrihüppe maakondlike koolituskeskuste võrgustikus hakkas toimetama 23 aineõpetajat, kes olid muude koolituste seas läbinud ka täiskasvanukoolituse põhialused. Kutsuti appi 25 kooli kogu Eestist, varustati nad puutetahvlite, projektorite ja arvutitega ning leppiti kokku, et järgmise kolme aasta jooksul moodustavad nemad maakondlike koolituskeskuste võrgustiku. Ka koolijuhtide IKT koolitus sai sel aastal hoo sisse, sest just koolijuhist oleneb, kui innovaatiline on kool ja kui eesmärgipäraselt tehnoloogiat kasutatakse. Teist aastat järjest osteti koolidesse tarkvara Kidspiration/Inspiration. Mõlema programmi teeb eriliseks see, et nad toetavad kõige olulisemat – õppima õppimist, aitavad õpitavat meelde jätta seoste ja seaduspärasuste leidmise teel ning võimaldavad neid piltlikult ette kujutada. Projekt “Ampser” tõestas, et arvuti ja interneti vahendusel on võimalik õppida tervislikult toituma. Tartu Ülikooli loodusteaduste didaktika lektoraat alustas suure ja mahuka e-õppe materjali „Mudelid gümnaasiumibioloogias” loomist ning pedagoogikaja ajaloohuviliste rõõmuks sai valmis põhjalik internetilehekülg Johannes Käisi elust ja loomingust. Sel aastal hakkati süvenema ka õpiobjektide temaatikasse.
  10. 10. Alates 2005.a. Tiigrihüpe esindab Eestit Euroopa Koolidevõrgustikus (EUN e European Schoolnet), olles vahendajaks ja koostööpartneriks mitmes haridusuuenduslikus projektis. 2006 Uue arengukava nimeks sai Õppiv Tiiger 2006-2009. Eesmärgiks oli arendada välja veebipõhised õpihaldussüsteemid ning muuta need koos digitaalsete õppematerjalidega koolidele kättesaadavaks õpiobjektide aida ja vahendusplatvormi kaudu. Samuti levitada uudseid e-õppe teenuseid, viia läbi veebipõhiseid koolidevahelisi õpiprojekte ja võistlusi ning toetada õpetajate virtuaalsete praktikakogukondade teket. Ning mis peamine – muuta e-õpe koolide igapäevase õppekorralduse, õppekavade ja õpetajakoolituse loomulikuks osaks. Alates 2006. aastast alustati koolide IKT-vahendite uuendamist projektikonkurssidega, mis olid suunatud otse üldhariduskoolidele. Eeldati, et vähemalt 2/3 õpetajatest oli läbinud IKT-alase metoodilise koolituse, et õpetajad ja õpilased osalesid kohalikes ja rahvusvahelistes projektides, kus kasutati ühe vahendina infotehnoloogiat. Koolipidaja/omanik lisab juurde sama suure summa. Algatati neli uut õpetajakoolituse projekti – DigiTiiger, Projektipaun, TehnoTiiger ja AnimaTiiger. Õpitarkvara mõiste on aastatega muutunud. Mahukate CD-de asemele on tekkinud õpikeskkonnad, kuhu õpetajad saavad talletada enda loodud õppematerjale. Õppematerjal omakorda võib koosneda mitmest väiksest õpiobjektist. Nii Eesti kui ka teiste riikide õpetajad on loonud hulgaliselt digitaalseid õppematerjale, mida nad võiks oma töös kasutada, kui need oleksid koondatud ühte kasutajasõbralikku vahenduskeskkonda. Sellise keskkonna loomine ja katsetamine on alanud üle- euroopalise 3-aastase arendusprojekti Calibrate raames, kus osales ka Tiigrihüpe. Aga see pole veel kaugeltki kõik. Tehnoloogia muutub väga kiiresti, ja pole välistatud, et varsti saab lisaks arvutitele kasutada õppetööks ka mobiiltelefone ja GPS- seadmeid. Tiigrihüpe osaleb koos teiste Euroopa riikidega uurimisprojektis eMapps. com, kus sellele küsimusele vastust otsitakse. Laste ja õpetajatega seda juba Rocca- al-Mare Vabaõhumuuseumis katsetatud, ja lastele see meeldis. Õnnestus integreerida geograafia, ajalugu, kunsti- ja muusikaõpetus, ning infotehnoloogia oli selles ettevõtmises just õiges kohas – vahendi, mitte eesmärgina.
  11. 11. Allikad: Tiigrihüppe Sihtasutus Tiigrihüpe: 1997-2007

×