Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Rootsi aeg Eestis

4,619 views

Published on

Gümnaasiumile

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Rootsi aeg Eestis

  1. 1. ROOTSI AEG EESTIS
  2. 2. ROOTSI KESKVÕIM JA KOHALIK AADEL
  3. 3. VÕIMU KEHTESTAMINE •1561 – Tallinn ja Põhja-Eesti vasallid alistusid Rootsi kuningale kaitse saamiseks (seosesVene vägede eduga Liivi sõja alguses). •1583.a – Pljussa rahu - kehtestati täielik kontroll Põhja- Eesti üle. •1629.a – Altmargi rahu - Lõuna-Eesti (koos Põhja- Lätiga) läks Rootsi kontrolli alla pärast Poolaga peetud sõda. •1645.a – Brömsebro rahu -Saaremaa liideti Rootsi valdustega pärastTaaniga peetud sõda.
  4. 4. RAHVASTIKU ARVTUHANDETES
  5. 5. KONGLOMERAATRIIK – RIIK, MIS KOOSNEB ERINEVA POLIITILISE JA ÕIGUSKORRAGATERRITOORIUMIST.
  6. 6. HALDUSJAOTUS EESTIMAA KUBERMANG Põhja-Eesti Lääne , Harju, Järva, Viru maakonnad LIIVIMAA KUBERMANG Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti Pärnu jaTartu maakonnad 1645 liidetud Saaremaa oli eriseisundis maakond; seal oli eraldi asehaldur, oma maksusüsteem, kirikuvalitsus ja rüütelkond
  7. 7. KESKVÕIMU JA PROVINTSIVÕIMUDE SUHTED 1561-1634 • kuningad Karl IX, Gustav II Adolf • integratsioonipüüdlused • soov ühendada emamaa ja provintsid 1634-1680 • kuninganna Kristiina • provintside eristaatuse tunnustamine • keskvõimu ja rüütelkondade kaksikvõim 1680-1710 • kuningas Karl XI • provintside eristaatuse eitamine • rootsistamine
  8. 8. VALITSEMINE Kindralkuberner oli kubermangu kõrgeim riigiametnik, kelle määras ametisse kuningas: •oli kõrgeim sõjaväe juht kubermangus, •kogus ja kontrollis maksude laekumist, •teostas järelevalvet õigusemõistmise üle, •tegeles kiriku- ja kooliasjadega. Lisaks oli kubermangudes rida teisi kindralkubernerile alluvaid madalamaid riigiametnikke.
  9. 9. • Rüütelkond- kohaliku aadli omavalitsusorgan. Eesti alal tegutsesid Eestimaa-, Liivimaa- ja Saaremaa rüütelkonnad, mille ülesandeks oli: • kaitsta rüütelkonna liikmete õiguseid Rootsi riigivõimu ees. • lahendada kohalikke küsimusi. • Maapäev- rüütelkonna liikmete kogunemised, mis toimusid tavaliselt iga 3 aasta tagant ning kus arutati tähtsamaid kohalikke küsimusi. • Maanõunike kolleegium (12)- maapäevade vaheaegadel rüütelkonna olulisemaid küsimusi arutav kogu. • Rüütelkondade eesotsas olid maamarssal Liivimaal ja rüütelkonna pealik Eestimaa rüütelkonnas. VALITSEMINE
  10. 10. KOHTUKORRALDUS EESTIMAA LIIVIMAA Eestimaa Ülemmaakohus Liivimaa Õuekohus raskemad kuriteod, aadlike kohtuasjad, edasikaebamisõigus kuningale Maakonna meeskohus Maakonna maakohus mitteaadlike süüasjad Adrakohtunikud Sillakohtunikud politseilised ülesanded, avaliku korra tagamine, väiksemate üleastumiste uurimine ja karistamine
  11. 11. Karl XI (troonil 1672–1697)
  12. 12. REDUKTSIOON •Reduktsioon - eramõisate osaline riigistamine 1680.aastatest alates, kuningas Karl XI algatusel. •Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. •Mõisate endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. •Põhjused: - Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat. - Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks.
  13. 13. REDUKTSIOONI MAHT Piirkond Maht Põhjused Liivimaa 80% - Liivimaal oli 17.saj kõige rohkem erakätesse müüdud mõisaid. - Kubermang oli Poola käest sõjaliselt vallutatud, mille tõttu oli suhtumine kohalikku aadlisse kehvem. - Liivimaa rüütelkonna ägeda vastuseisu tõttu redutseeriti osa eramõisaid ka karistuseks. Eestimaa 54% Suhtumine Eestimaa rüütelkonda oli parem, kuna Liivi sõja ajal olid vasallid vabatahtlikult alistunud Rootsi kuningale. Seetõttu ka riigistati vähem. Saaremaa 30% Saaremaal oli juba enne reduktsiooni alustamist kõige vähem eramõisaid, seetõttu polnud seal võimalik ka nii palju riigistada.
  14. 14. REDUKTSIOONITULEMUSED • kasvasid järsult Rootsi riigi tulud. • kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( ka eramõisate ) üle. • halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted. • paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord.
  15. 15. J. R. Patkul (1660-1707) Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli kõige ägedam, arreteeriti aadliopositsiooni juht maamarssal Johann Reinhold Patkul, kes pärast põgenemist välismaale mõisteti tagaselja surma. Lisaks sellele saadeti 1694 karistuseks laiali Liivimaa maanõunike kolleegium ning allutati rüütelkond kindralkuberneri kontrollile.
  16. 16. TALUPOEGADE KOORMISED •teotöö, mis jagunes rakme- ja jalateoks. Iseloomulik oli teotöö pidev suurenemine seoses mõisapõldude laienemisega. •abitegu e hooajalised tööd mõisas (nt sõnnikuvedu, kütise põletamine e aletamine, ehitustööd mõisas jne. •mõisavooris käimine (nt teravilja vedu sadamalinnadesse). •naturaalandamid (hinnus; käsitöötooted jne.). •rahalised koormised.
  17. 17. TALUPOEGADE ÕIGUSLIK SEISUND • Kuni reduktsioonini talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord halvenes: • Rootsi riik kinnitas 17.sajandi keskel talupoegade pärisorjusliku seisundi ja sunnismaisuse. • Kasvav eramõisate arv (eramõisate talupoegade elu oli kehvem, kui riigimõisa talupojal). • Mõisamaade laiendamisega kasvasid ka talupoegade koormised. • Eramõisates olid koormised normeerimata. • Peale reduktsiooni eesti talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord märgatavalt paranes.
  18. 18. Leidke põhjuseid, miks võib ütelda, et reduktsioon parandas oluliselt eesti talupoegade olukorda.
  19. 19. •Talupojad on kuninga alamad. •Mõisnike võim talupoegade üle vähenes. •Kroonumõisates vabastati talupojad pärisorjusest. •Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisa vastu. •Talupojad allutati riigikohtutele. •Politseilisi ülesandeid täitsid riigi poolt määratud kreisifoogtid.
  20. 20. Linnad, kaubandus ja käsitöö Rootsi ajal
  21. 21. LINNAD •17.sajandil oli Eestis 10 linna. •Uued linnad olid Valga, millele linnaõigused oli antud 1584 Poola kuninga poolt ning Kuressaare (sks k Ahrensburg), millele linnaõiguse oli andnud 1563 hertsog Magnus. •Vähenes linnavalitsuste (e raadide) iseseisvus ning suurenes sõltuvus riigivõimust. •Linnad kaotasid õiguse iseseisvale raha müntimisele ning majandustegevusele.
  22. 22. BASTION – muldkehast ja valli hoidvate kivist müüridega kaitseehitis
  23. 23. LINNAD LINN PRIVILEEGID MUUTUSED TALLINN Lübecki linnaõigus Riiklikud maksud, Rootsi sõjaväe majutamise kohustus,Toompea – Eestimaa kubermangu keskus TARTU Riia linnaõigus Kaubalinna staatuse kaotus, al 1629.a Liivimaa- ja Ingerimaa pealinn 3 aastat NARVA Ei kinnitatud Rootsi seadused, rootsi keel, transiit- ja sadamalinn, sõjaline tugipunkt, 17. saj Ingerimaa pealinn
  24. 24. LINNARAHVASTIK •Tallinn – 10 000 elanikku •Narva – 5000 elanikku •Tartu - 3500 •Pärnu – 2000 • Kodanikud • Mittekodanikud Kodanike privileegid: • Õigus elada ja töötada linnas • Õigus tegeleda jaekaubandusega • Õigus kuuluda tsunfti ja gildidesse, ka rae koosseisu Eestlased – 1/3Tallinna elanikkonnast: kalurid, mündrikud, lihttöölised, laadijad, voorimehed.
  25. 25. ELATUSALAD •Kaubandus •Käsitöö (tekstiil, mööbel, keraamika jt), tsunftid ja gildid kuni varauusaja lõpuni •Aiandus
  26. 26. LINNAD TAGAMAALINNAD LAOLINNAD Võisid tegeleda siseriikliku kaubandusega Võisid tegeleda väliskaubandusega PÄRNU, KURESSAARE, HAAPSALU TALLINN, NARVA, RIIA
  27. 27. KAUBANDUS VÄLJAVEDU SISSEVEDU Teravili, lina, laevaehitusmaterjal (tõrva, tökat, mastipuud, plangud, lauad), kanep, nahad. Sool, metalltooted, luksusesemed, vürtsid, alkohol, tubakas ja puuviljad.
  28. 28. Vaimuelu ja haridus
  29. 29. Luteri kirik Rootsi ajal •Kuni 1620-ndateni toimus Eestis kirikuelus allakäik. •Leidke põhjuseid, mis aitasid kaasa kirikuelu allakäigule: •Koos kogu Eesti ala üleminekuga Rootsi riigi valdusesse algas ka kohalikus vaimulikus elus uus tõusuperiood.
  30. 30. Luteri kiriku struktuur Eestimaa kubermang Liivimaa piiskop (nt Joachim Jhering) kõrgeim vaimulik kindralsuperintendant (nt Johann Fischer) konsistoorium (Tallinnas) kiriku kõrgeim valitsemisorgan ülemkonsistoorium (Tartus) praostkondadeks kubermang jagunes praostkondadeks kirikukihelkondadeks praostkond jagunes kirikukihelkondadeks
  31. 31. •1686 võeti vastu uus kirikuseadus, mis kehtis Eesti alal kuni 1832. •Parandati kiriku materiaalset olukorda ja toetati kirikute taastamist. •Parandati kirikuõpetajate haridustaset, milles oli tähtis rollTartu ülikoolil, kus õpetati välja ka tulevasi luterlikke vaimulikke. •Üritati lähendada talupoegi rohkem kirikule: valdavaks sai emakeelne jumalateenistus; •Korraldati nõiaprotsesse võitluseks talupoegade hulgas levinud väärusu (muinasusu) nähtustega.
  32. 32. Talurahvaharidus 17.sajandil •Probleemideks olid: •koolide vähesus. 17.sajandini olid Eestis ainult linnades tegutsevad koolid, mistõttu võimalus haridust saada talupoegadel praktiliselt puudus. •talurahvakoolidele polnud õpetajaid; köstrid (kirikuõpetaja abilised) olid liiga madala haridustasemega ning neid oli vähe. •puudus kirjandus, millest lugemist õppida.
  33. 33. Forseliuse seminar (1684-1688) • Bengt Gottfried Forselius (1660? – 1688) rajas seminari, mille eesmärgiks oli talurahvakoolide õpetajate ja köstrite ettevalmistamine. • Seminar: • asus Piiskopimõisas,Tartu külje all. • õppeaeg 2 aastat; õpetus tasuta. • 4 aastaga lõpetas seminari umbes 160 õpilast; tuntumad õpilased- Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri, kes Forseliuse eestvedamisel käisid näitamas oma oskuseid Rootsi kuningale Karl XI-le. • õpiti lugemist, usuõpetust, kirikulaulu, saksa keelt ja arvutamist.
  34. 34. Milline oli Forseliuse seminari tähtsus?
  35. 35. Forseliuse seminari tähtsus •vähehaaval hakkas välja kujunema talurahvakoolide võrk (eriti Lõuna-Eestis). •talupoegade hulgas hakkas levima lugemisoskus; oluline roll lugemisoskuse omandamisel oli koduõpetusel. •võrreldes luterlike Soome ja Rootsiga, olid eesti talupojad oma lugemisoskuselt samal tasemel; katoliiklikest ja õigeusu aladest oli olukord kordades parem.
  36. 36. Gümnaasiumid jaTartu ülikool •Gümnaasiumite rajamine (1630Tartus; 1631 Tallinnas). •Tartu Gümnaasium reorganiseeriti 1632.a Tartu ülikooliks, mis tolleaegse Rootsi kuninga Gustav II Adolfi (valitsemisaastad 1611 – 1632) järgi nimetati Academia Gustavianaks.
  37. 37. •Millised teaduskonnad olidTartu ülikoolis? •Miks lihtsustas õppekeelena kasutatav ladina keel õppimist tollases Euroopas? •Millised olid tollased õppevormid ülikoolis? •Miks ei õppinud 17.sajandil ülikoolis eestlaseid? •Mis viis õppetegevuse allakäiguni ja ülikooli tegevuse lõpetamiseni 17.sajandi II poolel ja 18.sajandi algul?
  38. 38. Eestikeelne trükisõna • 1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna Toomkiriku vaimulik Heinrich Stahl), mis jäi aastakümneteks eesti keele kirjutamise aluseks. • 1686 Liepa mõisas (LätisVõnnu lähedal) ja 1687 Pilistveres peeti nn piiblikonverentse (sisuliselt esimesed keelekonverentsid), kus vaieldi eesti keele kirjaviisi üle. • 1693 avaldas piiblikonverentside alusel Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika, mis jäi kuni 19.saj keskpaigani põhjaeesti kirjaviisi (nn vana kirjaviisi) õigekirja reeglite aluseks. • 1686 anti välja Andreas ja AndrianVirginius (isa ja poeg) poolt tõlgitud lõunaeestikeelne UusTestament (“VastneTestament”).

×