Keskaegsed linnad

14,088 views

Published on

0 Comments
6 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
14,088
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3,717
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
6
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Keskaegsed linnad

  1. 1. Keskaegsed linnad Koostas: Natalja Dovgan 2011
  2. 2. Linnade teke476.a kukutati viimane Lääne-Rooma keiser ning selleriigi hävitamisega kadusid ka vanaaja linnad8. saj – linnade taastekkiminePõhjused:6. Rahvaarvu kasv7. Põlluharimisviiside täiustumine8. Põllumajandustoodangu kasv9. Käsitöö ja kaubanduse eraldumine põlluharimisest10. Kaubavahetuse elavnemine
  3. 3. Linna asukoht• Kaubateede ristumiskohad• Valitsejate lossid• Sadamad• Linnused• Kloostrid• Sillad http://www.koolielu.edu.ee/sirpre/KRISTLIK%20ehk%203%20t%F6%F6/Gooti%20asjad/keskaegne%20linn%20carcassone.jpg
  4. 4. Linnade isandadMaahärra – linna isand.Kuningas, krahv, hertsog või piiskop.Algul väga suur võim.Ülesanded:7. Maksude kehtestamine8. Kohtumõistmine9. Kauplemiseeskirjade kehtestamine ja nende täitmise kontroll10. Julgeoleku ja ausa kauplemise tagamine
  5. 5. Suured linnadPariis – 100 000 elanikkuKöln – 40 000 elanikkuRiia – 10 000 elanikkuTallinn – 7000-8000 elanikkuEestis oli 13.-14. saj. 9 linna: Tallinn, Tartu, Vana- jaUus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere.
  6. 6. Linna elanikkondKaupmehed - linna kõige rikkamad kodanikud, nendehulgast valiti tavaliselt linna juhid.Käsitöölised - kaupmeestest mõnevõrra vaesemad egaomanud suurt kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis.Linna alamkihid koosnesid kõige erinevamate elukutsetepidajatest –teenijad, kerjused jt
  7. 7. Linna kodanikudKodanikuks saadi kas sünni läbi või olles teatud aja linnaselanud (1 aasta ja 1 päev ) – „Linnaõhk teeb vabaks!“Linnakodanikuks saamisel pidi andma kodanikuvande jatasuma kodanikumaksu.
  8. 8. Linnakodaniku kohustused• Vahiteenistus linna müüril• Linna sõjaline kaitse• Maksude maksmine• Osavõtt linnale vajalikest töödest http://pilt.delfi.ee/picture/7823815/
  9. 9. Linnakodaniku eesõigused• Linnakohus mõistis kohut• Käsitöö• Kaubandus• Tollimaksust vaba• Linna metsade, heinamaade ja karjamaade vaba kasutamine http://www.tallinnapostimees.ee/285400/valisturistid-ummistasid-tallinna-keskaja-paevade-avamispidustused/
  10. 10. Linna rahvuslik koosseis• Palju sisserändajaid (vähemusrahvuseid)• Vana-Liivimaal (Eesti + Põhja-Läti) - eestlased - rootslased - lätlased - venelased - sakslased - juudid - taanlased
  11. 11. Linnastumise mõju• Linnad on kaubanduskeskused• Käsitöö arenemine• Linnad on kultuurikeskused (teatrid, koolid, kirjandus, muusika)• Ülikoolide teke• Kuningavõimu tugevnemine• Talupoegade vabanemine
  12. 12. Kuidas tekkis Tallinn?• Linnus ehitati umbes 11. saj algul seoses sadama kasutuselevõtuga• Linnuse ja sadama vahele tekkis turg ja linn, mis paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas• 1154 - esimest korda on Tallinna mainitud al-Idrisi koostatud maailmakaardi kommentaarides Koluvenina• 1219 - suvel vallutasid Tallinna taanlased1248 - Taani kuningas Valdemar II andis Tallinnalelinnaõiguse Lübecki eeskujul
  13. 13. Linnaõigus• Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel.• Linnaõigus - õigusnormide kogumik• Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli.• Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki) linnaõigus, mis oli kehtiv ka näiteks Tallinnas.
  14. 14. Linna õiguskordLinnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad:• linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (nt Veneetsia ja Genova jt)• vabalinnad - omasid laiaulatuslikku omavalitsust (nt Köln, Mainz jt)• riigilinnad - kõrgem haldus- ja kohtuvõim kuulusid maahärra esindajale (nt Nürnberg, Augsburg jt)
  15. 15. Linna õiguskord LiivimaalKujunes naaberlinnade eeskujul• Lübecki õigus – Tallinn, Narva, Rakvere• Riia õigus – Tartu, Viljandi, Paide, Uus-Pärnu, Haapsalu• Piiskopiõigus – Vana-Pärnuhttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Tallinn_(small).svghttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tartu_coat_of_arms.svghttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/4e/Haapsalu.svg/529px-Haapsalu.svg.png
  16. 16. LübeckLübeck asutati 1143.a.Asub Läänemere Lübeckilahe kaldal.Hansa Liidu pealinn14. sajandist alates. http://www.your-visit-to-germany.com/2010/03/luebeck-the-marzipan-city
  17. 17. Lübecki õigusLübecki õigus - keskaegne mandrieuroopa õigusnormidekogumik, mis oli kehtiv ligi sajas linnas, sh Rostockis,Wismaris, Tallinnas, Rakveres ja Narvas.15. mail 1248.a andis Taani kuningas Erik Plovpenning(Adraraha) siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis onLübecki kodanikel". Lübecki õigus andis Tallinnalevabalinna staatuse.
  18. 18. Lübecki õigusLübecki õigus sisaldas nt raadi ja raehärrasid puudutavaidsätteid, tsiviil- ja kriminaalõiguslikke norme, ehitus- jaheakorraeeskirju.Lübecki raad oli Tallinnale kuni 1584. aastaniapellatsiooniinstantsiks, kuhu võis edasi kaevata Tallinnaslangetatud kohtuotsuste peale. Lübecki õigusele rajanevõiguskord säilis Tallinnas kuni 19. sajandi viimaseveerandini.
  19. 19. Lübecki õigushttp://www.estonica.org/et/pildid/L%C3%BCbecki_%C3%B5iguse_Tallinna_koodeks/
  20. 20. Raekoja platsLinna keskpunkt, kusliituvad paljud tänavad.On läbi aegade olnudseltskonnaelu keskus,kus on toimunud hukkamisi,festivale, karnevale japulmatseremooniaid. http://www.crossfire.nu/?x=journal&mode=item&id=139322
  21. 21. Tallinna Raekoja platsi nimetused 1313 – lad.k. Forum 1371 – alamsaksa k. Market 1442 – Vana turg ja Uus turg 18. saj lõpp - Saksa või Suur turg, pärast Rootsi turg 1923 - Raekoja plats
  22. 22. Tallinna RaekodaPõhja- Euroopas ainussäilinud gooti stiilisraekoda - hoone, kustoimusid rae istungid.Raekoda oli olemasjuba 13. saj. Allikatesmainitakse koosoleku-saaliga ja keldrigahoonet 1322.a.Linnavalitsus töötasraekojas kuni 1970.aastani http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tallinnaraekoda2.jpg
  23. 23. RaadRaad – linna peamine võimuorgan, linnavalitsusRaehärra – rae liige (sündinud seaduslikust abielust,omab kinnisvara, kaupmees)Bürgermeister – rae juhtSündik – juristLinnafoogt – maahärra esindaja rae juures
  24. 24. Rae ülesanded• sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine• abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks• linna huvide kaitsmine suhetes teiste linnade ja maahärradega• hoolitsemine kirikute ja koolide eest• hoolekanne vaeste, santide ja tõbiste ülalpidamise eest- hospidalid• kohtumõistmine• kodanike julgeoleku tagamine• hoolitsus linnakodanike heakäekäigu eest
  25. 25. Raekoda ja suur turg Tallinnas u 1860.a http://linnamuuseum.ee/linnamuuseum/kogud/
  26. 26. Tallinna raekoja plats tänapäeval http://www.tlu.ee/~eslas/vanalinn.html#algus
  27. 27. Tartu Raekoja plats 1860.-tel http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/4699
  28. 28. Olomouci raekoda ja raekoja plats http://www.discoverczech.com/olomouc/town-hall.php4
  29. 29. Siena raekoja platshttp://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Piazza_del_Campo_%28Siena%29.jpg
  30. 30. Siena raekodahttp://www.hotels-rome-italy-hotels.com/tuscany/siena/palazzo-pubblico/
  31. 31. Tänavad ja majad• tänavad kitsad• peatänavad viisid välja turuplatsile• tänavatele visati aknast välja kogu prügi• sageli olid need sügisel ja talvel porimülkad• suvel aga tolmased• majad nii kivist kui puust• ehitatud sein seina vastu• seepärast oli keskajal tulekahju tekkimisel suur oht põleda maha tervetel linnaosadel
  32. 32. Tänavad Gerona vanalinna tänavad Stockholmi vanalina tänavadhttp://pilt.delfi.ee/album/187985/?view=blog&page=7 http://www.isetegija.net/index.php?ind=blog&op=home&idu=503&curmese=August%202009
  33. 33. ElamuKeskmise linnakodaniku majaoli 3-korruseline:1. korrusel olid avar eeskoda(diele) koos väikese köögiga,üks köetav eluruum (dörnse),kütmata kambrid, keldriruumid.2. korrusel olid eluruumid3. korrusel olid laoruumid,panipaigad http://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/tallinna-keskaegsed-elamud?selected=12725&type=yldine_objekt_pilt
  34. 34. Kolm venda, Lai tänav
  35. 35. LinnamüürKõige olulisem rajatis, linnamüür määras ära linna suuruse. http://pilt.delfi.ee/picture/7823815
  36. 36. Ametialased ühendusedGild – kaupmeeste ühendus.Tsunft – käsitööliste ühendus.Need kaitsesid oma liikmete huve, korraldasid seltsielu,pakkusid häda korral abi ja toetust, aitasid korraldadaliikmete matuseid, hoolitsesid leskede ja orbude eest.Gildidel olid oma traditsioonid. Nt 4 suurt pidustust:jõulujoodud, vastlajoodud, papagoilaskmine,maikrahvipidu.
  37. 37. SuurgildAsutati umbes 1325. aastalKoondas linna võimsaimaidja rikkamaid kaupmehi.Raehärra valiti selle gildiliikmete hulgast. http://et.wikipedia.org/wiki/Suurgildi_hoone
  38. 38. Suurgildi hooneAlates 1872. aastast tuntud 1952. aastast paikneb SuurgildiBörsihoone nime all. hoones Eesti Ajaloomuuseum. http://lastejutud.wordpress.com/2011/02/07/ajaloomuuseum-vanad-pildid/
  39. 39. Mustpeade VennaskondTekkis 1399. aastalKoondas vallalisi kaupmehija kaupmeheselle.Kui mustpea abiellus, saitemast enamasti Suurgildiliige. http://www.mustpeademaja.ee/galerii/fassaad.html
  40. 40. VäikegildKäsitöögilde nimetatitavaliselt väikegildideks,need koondasid erikäsitööharude tsunfte.Tallinnas oli 2 käsitöölistegildi:• Püha Kanuti Gild• Püha Olevi Gild http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Tallinna_Kanuti_gildi_hoone,_1863_%282%29.jpg
  41. 41. Tsunft• Linnakäsitöölised koondusid ametialade järgi tsunftidesse, mille raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti.• Tsunftisundus!• Tsunftijänes – tsunftiväline käsitööline. Olevi Gild http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Oleviste_Guild.JPG
  42. 42. Skraa• Tsunfti põhikiri• Skraa määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikmeks, reeglid vastaval erialal töötamisel.• Meistristaatusel ja tsunfti liikmeks astumisel oli suur tähtsus – see eeldas kodanikuõiguste omandamist ja abiellumist.
  43. 43. Hansa Liit• Ühist poliitikat ajavate Põhja-Euroopa kaubalinnade liit, mis oli oma võimsuse tipul 14.saj.• Eesti linnadest olid hansalinnad Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus- Pärnu.https://fbcdn-sphotos-a.akamaihd.net/hphotos-ak-ash4/224751_190463994333236_100001089114887_469305_1496709_n.jpg
  44. 44. HansakaubandusLäänest Venemaale: Venemaalt läände: kalev (Flandriast, Hollandist,  karusnahkInglismaalt, Itaaliast)  pargitud nahk sool (Prantsusmaalt, Põhja-  vahaSaksamaalt) heeringad (Lõuna-Rootsist)  mesi relvad  puit metallitooted  vili vein  lina õlu  kanep vürtsid
  45. 45. Liivimaa kaubandus• Liivimaa linnadel oli kaubanduslikult äärmiselt soodne asend Kirde-Euroopa kaubateede võrgus.• Tallinnal – sidemed Rootsi, Soome, Novgorodiga.• Tartul – Pihkva ja Novgorod. http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/27/Tartu_1553.jpg/800px-Tartu_1553.jpg
  46. 46. Liivimaa kaubandusLiivimaalt välja: Liivimaale sisse: teravili  sool lina  relvad kanep  metall paekivi puit http://www.kirmus.ee/Asutus/portantius.php
  47. 47. Kasutatud materjalVana-Liivimaa aeg Eesti linnadeshttp://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2400&layer=146&lang=est#2400Hansa Liithttp://www.histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=248&lang=estKaubaartiklid Vana-Liivimaalhttp://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=4116&layer=248&lang=est#4116Kriiska, Ly. 2010. Tallinna lugu. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: AvitaPõltsam-Jürjo.I jt.2011. Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. I osa. Tallinn:AvitaPõltsam-Jürjo.I. jt.2012. Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa. Tallinn:Avita Piirimäe.,H. 2000. Inimene, ühiskond, kultuur. II osa. Tallinn: KoolibriSuurgildi hoonehttp://et.wikipedia.org/wiki/Suurgildi_hoone

×