Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Keskaegse Euroopa kujunemine

4,273 views

Published on

Frangi riik, feodaalkord

Published in: Education
  • Be the first to comment

Keskaegse Euroopa kujunemine

  1. 1. Keskaegse Euroopa kujunemine Frangi riik Feodaalkord Natalja Dovgan, 2015
  2. 2. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE • Aeg: 400.- 600. pKr • Ajend: 375.aastal tungisid hunnid Aasia sisealadelt Euroopasse. See sundis Rooma riigi põhjapiiride taga elanud germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. • Põhjused: ilmastiku jahenemine ja elanikkonna juurdekasv. • Tagajärjed: 1. Hunnide läände tungimine pani liikuma germaani hõimud, kes massiliselt põgenesid Rooma impeeriumi aladele. 2. 410.a vallutas üks germaani väepealik Rooma linna. 3. Varsti kaotasid Lääne-Rooma keisrid peaaegu täiesti võimu oma provintside üle. 4. 476. a kuulutati Lääne-Rooma keiser võimult kõrvaldatuks.
  3. 3. SUUR RAHVASTERÄNDAMINE http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Invasions_of_the_Roman_Empire_1.png
  4. 4. FRANGI RIIGI TEKE • Frangid – germaani hõim Reini jõe alamjooksul. • Kuningas Chlodovech (v. 481-511) ühendab kõik frangid ühte riiki. • Vallutab Rooma Gallia 496. • Võtab vastu katoliku usu – nüüdsest Rooma vaimulikud ja frangid liitlased. • Pandi kirja Saali õigus. http://www.hethuisvanoranje.nl/01%20Ontstaan%20Nederlanden/Indexontstaannederlanden.html
  5. 5. FRANGI RIIK PÄRAST CHLODOVECHI • Riik jagati traditsiooniliselt valitseja poegade vahel. • Siseriiklikud tülid ja kodusõjad. • Kuningate võim käis alla. • Al. 7 saj – laiskade kuningate ajastu. • Majordoomus – kuninga kojaülem. • Neile koondus riigi valitsemine. • Kaitsesid riiki välisvaenlaste eest ja hoidsid riigis korda. http://et.wikipedia.org/wiki/Pippin_L%C3%BChike Pippin Lühike Karl Martell
  6. 6. KARL SUUR • Pippini poeg. • Sai kuningaks 768. • Vallutas juurde uusi alasid ja kaitses riigipiire. • Vallutas langobardide riigi – sai Itaalia kuningaks, alistas ja ristis saksid. • Head suhted Rooma keisriga – kaitsja ja liitlane. • Aastal 800 kroonis paavst Karli keisriks. • Keisririik ühendas ristirahvast ja keiser oli kristlaste ülemvalitseja. http://arhitektibyroo.eu/jutuwestja/viewtopic.php?p=22905&sid=f4f5002186fbeb4732260695cf3021eb
  7. 7. FRANGI RIIGI VALITSEMINE • Riigis rahu ja kord. • Karl sõitis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. • Igaaastased sõjaväe ülevaatused. • Kindlat pealinna polnud. • Karli lemmiklinn Aachen (Saksamaa). • Kohtadel Karli asevalitsejad ja kohtunikud. • Pidas lugu kultuurist ja haridusest. • Kutsus oma teenistusse andekaid õpetlasi. • Õukond kui kultuurikeskus. • Kool Aachenis. • Kloostrite rajamine ja munkade töö väärtustamine.
  8. 8. FRANGI RIIK PÄRAST KARL SUURE SURMA • Karl Suur suri 814. aastal ja jättis kõik valdused oma pojale Ludvig Vagale. • 13 aastat kestsid verised kodusõjad tema poegade vahel Frangi riigi pärast. • 843. aastal sõlmiti Verduni leping, millega jagati riik kolmeks: • 1) Lääne-Frangi riik • 2) Ida-Frangi riik • 3) Lõuna-Frangi riik ehk Keskriik Frangi riigi koospüsimine oli väga raske (kodusõjad ja sissetungijad).
  9. 9. FRANGI IMPEERIUM 481- 814 http://en.wikipedia.org/w/index.php?title=File:Frankish_Empire_481_to_814-en.svg&page=1
  10. 10. SISSETUNGIJAD • Viikingid ehk normannid • Araablased ehk saratseenid • Ungarlased ehk madjarid Kuningad ei suutnud rünnakutele vastupanu osutada: • territoorium oli väga suur, • kuningal puudus kindel residents, • ohust teatamine ja väe kokkusaamine võttis nädalaid. KES? MIKS?
  11. 11. TAGAJÄRJED Kuningavõim nõrgenes. Riik kaotas tähtsuse. Euroopa killustus väikesteks territooriumideks, mille eesotsas olid feodaalid.
  12. 12. Ida-Frangi riigist sai Saksa-Rooma keisririik. 962. aastal taastati Rooma keisririik. Kuningas Otto I pani aluse Ottoonide dünastiale. Lääne-Frangi riigist sai Prantsuse kuningriik. 987.a sai kuningaks Hugues Capet, kes pani aluse Kapetingide dünastiale.
  13. 13. FRANGI RIIGI LAIENEMINE http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/23/Franks_expansion.gif
  14. 14. SEISUSED 1. VAIMULIKUD 2. AADLIKUD 3. TALUPOJAD
  15. 15. ÜHISKONNA STRUKTUUR SEISUSED VAIMULIKUD AADLIKUD TALUPOJAD JUMALA TEENIMINE, RISTIUSU LEVITAMINE RIIGI KAITSMINE, SÕDIMINE PÕLLUHARIMINE, KARJAKASVATUS, TEISTE ÜLALPIDAMINE
  16. 16. SEISUSED KESKAJA LÕPUL VAIMULIKUD 1% AADLIKUD 1% LIHTRAHVAS (talupojad, käsitöölised, rikkad kaupmehed, advokaadid, juristid jt) 98% suur maksukoorem poliitiliste õiguste puudumine Ei maksnud makse Tähtsamad ametid 1/3 maavaldustest
  17. 17. MÕISTED • FEODAALKORD / LÄÄNIKORD • FEOOD / LÄÄN • FEODAAL / LÄÄNIMEES • FEODAALNE HIERARHIA / LÄÄNIPÜRAMIID • SENÖÖR • VASALL
  18. 18. • FEODALISM (LÄÄNIKORD) – ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud feodaalidele ja seda harisid feodaalidest sõltuvad talupojad. • FEOOD (LÄÄN) – maatükk, mis anti sõjamehele, ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega • FEODAAL (LÄÄNIMEES) – maatüki saaja. • FEODAALNE HIERARHIA (LÄÄNIPÜRAMIID) – feodaalide reastatus tähtsuse järgi.
  19. 19. FEODALISMI KUJUNEMISE PÕHJUSED • Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. Loodi raskeratsavägi, mis nõudis kalli varustuse. Vastutasuks anti maad koos talupoegadega, kellelt koguti makse. Tekkis rüütlite kiht. • Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Valitsejad tuginesid oma käskude ja seaduste elluviimiseks vasalliteedi abil seotud meestele.
  20. 20. VASALL MAATÜKI SAAJA • SÕJALINE ABI • RAHALINE ABI • NÕU SENJÖÖR ISAND • EESTKOSTE • KAITSE KOHTUS • ÜLALPIDAMINE
  21. 21. FEODALISMI LEVIK • Koos Karl Suure vallutustega levisid feodaalsuhted mujalegi Euroopasse: praegusele Saksamaale,Põhja-ja Kesk- Itaaliasse. • Normannide vallutuse käigus 11. sajandil Inglismaale ja Lõuna-Itaaliasse. • Saksa kolonisatsiooni tulemusel jõudis feodalism Eesti aladele 13. saj algul.
  22. 22. MAAISAND KOHALIK ISAND EHK MÕISNIK LÄÄN EHK MAA SÕJATEENISTUS TALUPOEG M A A K O O R M I S E D Kogu maa kuulus keskajalfeodaalidele või kirikule
  23. 23. MÕIS Maale rajasid feodaalid oma suurmajapidamise – mõisa Mõisa maavaldused olid jagatud kaheks: mõisamaa talumaa http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Vihula_m%C3%B5isa_peahoone_2012.jpg
  24. 24. MAAISANDA JA TALUPOEGADE VASTASTIKUSED KOHUSTUSED MAAISAND • TALUPOEGADE EEST HOOLT KANDMINE • NENDE ÕIGUSTE TAGAMINE • OMAVAHELISTE TÜLIDE LAHENDAMINE • KAITSE • ABI TALUPOEG • NATURAALANDAMID • KOORMISED o TÖÖ PÕLDUDEL, o VILJAKORISTUS, o EHITUSTÖÖ, o KÜTTEPUUDE VARUMINE, o TÖÖRIISTADE VALMISTSMINE JNE
  25. 25. TALUPOEGADE KOORMISED  teotöö e. teoorjus - mõisapõldude harimine  loonusrent - naturaalandam e. osa toodangust (k.a. põllusaadused, kariloomad, käsitöötooted, küttepuud)  raharent  abiellumismaks  isikumaks e. pearaha  kogukondlikud koormised (ehitustööd; teede ja sildade korrashoid)  kirikukümnis  feodaal omas talupoegade üle ka politsei- ja kohtuvõimu (N: trahvid)
  26. 26. TALUPOEGADE ÕIGUSLIK OLUKORD PÄRISORJUS – talupoegade sõltuvus isandast; talupoeg oli isanda omand, teda võis müüa, vahetada, kinkida maast lahus. SUNNISMAISUS – talupojal oli keelatud isanda loata elukohta vahetada.
  27. 27. KASUTATUD KIRJANDUS • Aleksejev T., Hiiemaa K., Kala T. jt. 2000. INIMENE, ÜHISKOND, KULTUUR II. KESKAEG JA VARAUUSAEG. XI klassi ajalooõpik. Tallinn, Koolibri • Põltsam-Jürjo I., Piirimäe P., Vent U. 2011. Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. Tallinn, Avita

×