Põllumajandusministeeriumis tutvustati 29. juulil toidumärgiste teemalist uuringut, mille viis ministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR. Tulemusi esitles Aivar Voog.

1. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Toidu märgistuse alase
uuringu esitlus
2014

2. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Sissejuhatus
2
 Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kui suurt tähelepanu pööravad tarbijad toidu märgistusele:
mis infot vaadatakse ja kuidas sellest aru saadakse, kui oluliseks peetakse päritoluinfot, milliste
toitude puhul ja kui täpselt võiks päritoluinfo olla kirjas, missugune vajalik info pakendil puudub
ning millist infot soovitakse saada pakendamata toitude puhul.
 Täpsemad uurimisküsimused olid:
- Millist teavet otsib tarbija toidu märgistuselt?
- Kuidas tarbija mõistab märgistusel esitatud teavet, sh teavet päritoluriigi kohta ja kas ta otsib
täpsemat infot põhikoostisosa päritolu kohta?
- Milliste toitude ja põhikoostisosade puhul piisab märgistuse „Euroopa Liit (EL)“ või „mitte-EL“
infost ja millal peaks tarbija arvates esitama infot päritoluriigina?
- Milliste pakendil esitatud väljendite ja piltide puhul eeldab tarbija, et toode on valmistatud
Eestis või toote põhikoostisosa on Eesti päritolu?
- Milliste alkohoolsete jookide puhul soovib tarbija näha koostist ja energiasisaldust?
- Millisest infost on tarbija huvitatud pakendamata toitude puhul?
 Aruanne sisaldab tulemuste võrdlusi TNS Emori poolt 2006. a. läbiviidud uuringuga „Toidu
märgistuse uuring“.
 Uuringu viisime läbi CAPI-bussi (Computer Assisted Personal Interviewing) meetodil perioodil 23.-
30.04 ning 07.-14.05.2014.
 Küsitletavate sihtrühm: 1109 Eesti elanikku vanuses 15 ja enam.
 Uuringu tellija on Põllumajandusministeerium.

3. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Toidu märgistus – teabe märkamine,
otsimine, probleemid
1

4. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Pakendil esitatud märgistust loeb üldjuhul alla poole elanikest
4
Kui sageli Te loete toidu- ja joogikaupu ostes
pakendil esitatud märgistust?
% kõikidest, n=1109 (2014), n=535 (2006)
alati loen
sageli loen
harva loen
mitte kunagi ei loe
loen vaid toote esmakordsel ostmisel
13%
31%
32%
16%
7%
21%
29%
27%
10%
12%
2014
2006
Kokku loeb alati või
sageli 44% (2006.
aastal 50%) Eesti
elanikest.
Langenud on nende
osakaal, kes loevad
alati pakendi
märgistust.
Alati loevad pakendi märgistust keskmisest sagedamini naised, muust rahvusest eestimaalased, 50–
64 a ning tallinlased. Sageli loevad märgistust keskmisest enam eesti rahvusest, 30–39 a,
kõrghariduse ning kõrgema sissetulekuga inimesed. Harva loevad rohkem noored (15–29 a) ning
põhiharidusega vastajad. Keskmisest enam ei loe enda hinnangul mitte kunagi märgistust mehed,
vanemaealised (65+), põhiharidusega ja mitte-töötavad eestimaalased.

5. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Minimaalne säilimisaeg ning toote päritolumaa on kaks peamist
elementi, mida pakendilt otsitakse
% nendest, kes loeb pakendil olevaid märgistusi
5
Millist teavet Te tavaliselt toidupakendilt
otsite? n=930
minimaalne säilimisaeg
toote päritolumaa
koostisosade loetelu
lisaained, nagu näiteks toiduvärvid, säilitusained jt
E-numbritega koostisosad
valmistaja nimi
kaubamärk
toitumisalane teave
põhikoostisosade kogus protsentides
teave, kas toidu tooraine on geneetiliselt
muundatud või mitte
allergiat põhjustada võivad koostisosad
tervisealased väited, nagu näiteks «hea
südamele», «kaltsiumi allikas» jms
eetiline teave
muu teave
78%
56%
49%
44%
39%
31%
29%
28%
19%
13%
12%
8%
3%
Toote päritolumaast
huvituvate tarbijate osakaal
on tõusnud: 2006. aasta
uuringu kohaselt pööras
pakendil säilimisajale
tähelepanu 83% ning
päritolumaale 46%.

6. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Enamik eestimaalastest leiab toidu pakendilt endale vajalikku infot
ning usaldab seda
6
Kuivõrd Te leiate endale vajalikku teavet toidu pakendilt?
% nendest, kes loevad (alati, sageli, harva või toote
esmakordsel ostmisel) pakendi märgistust, n=930
alati leian
sageli leian
harva leian
mitte kunagi ei leia
Ei oska öelda
20%
61%
16%
1%
1%
Kuivõrd Te usaldate tootja poolt pakendil
esitatud teavet?
% kõikidest, n=1109
alati usaldan
sageli usaldan
harva usaldan
mitte kunagi ei usalda
Ei oska öelda
16%
56%
18%
3%
7%
Oluliselt on kasvanud
nende inimeste
osakaal, kelle
hinnangul on neile
vajalik info pakendilt
leitav: 2006. aasta
uuringu kohaselt leiab
64% elanikest endale
vajaliku teabe pakendilt
hõlpsalt.
Tootja poolt pakendil
esitatud teabe
usaldajate osakaal on
püsinud samal tasemel:
2006. aasta uuringu
kohaselt usaldab tootja
poolt esitatud teavet
pakendil 70%
vastajatest (alati +
sageli usaldajate
osakaal käesolevas
uuringus on 72%).

7. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Enamikku tarbijaid häirib pakendi väike kirjasuurus
7
Millised on olnud probleemid teabe lugemisega?
% kõikidest vastajatest, n=1109 (2014), n=535 (2006)
2014 2006
esitatud teave on liiga väikeses kirjas
oluline informatsioon on kehva paigutuse tõttu peidetud või halvasti
nähtav
kuna informatsioon on esitatud erinevates keeltes, siis on vajalik info
raskesti leitav
tekst ei ole nähtav/loetav kasutatud trüki- ja paberivärvi tõttu
paljudel importtoodetel on info kleebisel, mis jääb märkamatuks
pakendil on liiga palju informatsiooni
Muu põhjus
71%
45%
41%
32%
28%
23%
10%
68%
44%
46%
33%
48%
25%
13%
Muu põhjusena toodi välja valesti
trükitud teave (tõlge ei vasta
originaalile), puudub venekeelne
tekst või ka nt, et peale kleebitud
tõlge on valel kohal ja varjab
infot.

8. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
2
Toote päritolumaa

9. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Palun nimetage kolm peamist põhjust, miks Te otsite
märgistuselt teavet päritoluriigi kohta?
% nendest, kes otsivad päritolu kohta infot (alati, sageli, harva või vaid
toote esmakordsel ostmisel), n=898
soovin eelistada Eesti päritolu toitu
see aitab hinnata toote kvaliteeti
soovin lihtsalt teada, kust mu toit pärineb
see aitab vältida toitu, mida usaldan vähem
see aitab vältida teatud riikide toitusid
hindan selle põhjal toote mõju keskkonnale
muu
ei oska öelda
Pool elanikkonnast otsib alati või sageli teavet toidu päritolumaa
kohta ning peamiseks ajendiks on Eesti päritolu toiduaine
eelistamine
9
65%
46%
41%
29%
14%
6%
1%
1%
17%
33%
24%
7%
18%
1%
Kas Te tavaliselt otsite teavet toidu päritolumaa
kohta?
% kõikidest, n=1109
alati otsin
sageli otsin
harva otsin
otsin vaid toote esmakordsel ostmisel
mitte kunagi ei otsi
ei oska öelda

10. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Veidi alla kolmandikul inimestest on alati või sageli esinenud
probleeme toote päritolumaast arusaamisega
10
Kuivõrd on Teil olnud probleeme toote
päritolumaast arusaamisega?
% nendest, kes otsivad teavet toidu päritolumaa
kohta (alati, sageli, harva või vaid toote
esmakordsel ostmisel), n=898
alati on
sageli on
harva on
mitte kunagi ei ole
Ei oska öelda
3%
25%
50%
21%
1%
Kokku on 28%-l
elanikest esinenud alati
või sageli probleeme
toote päritolumaast
arusaamisega.
Elanikkonna osakaal, kellel on olnud probleeme toote päritolumaast arusaamisega, on suurenenud:
käesolevas uuringus vastas 21% vastajatest, et neil ei ole kunagi probleeme tekkinud, samas kui
2006. a uuringus vastas samamoodi 44% elanikest. Samas peab välja tooma, et käesoleva uuringu
põhjal on pool elanikest (50%) kogenud probleeme harva ja 43%-l oli 2006. a vaid mõnikord
probleeme päritolumaast arusaamisega.
2006. a uuringu põhjal tõid probleeme esile enam naised ning 50–64 a, samas kui antud uuringus
statistiliselt olulisi erinevusi soo põhjal ei ole. Vanemaealised (50–64 a) on sarnaselt eelmise
uuringuga keskmisest enam probleeme kogenud.

11. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Olenemata toidugrupist eelistatakse toidu töötlemise ja
valmistamise päritoluriigina valdavalt näha konkreetse riigi nime
% nendest, kes otsivad pakendilt päritolumaa kohta infot, n=914
11
Päritolumaa
esitamine ei ole
oluline
Päritolu märkimiseks
piisab EL/mitte-EL
Päritolu peab olema
märgitud konkreetse
riigina
Ei oska öelda
n % n % n % n %
Hakkliha 38 4% 61 7% 792 88% 6 1%
Vorstid, singid 33 4% 71 8% 790 88% 4 0%
Piimatooted
(nt juust, jogurt, kohupiim)
44 5% 81 9% 770 86% 3 0%
Piim 51 6% 76 8% 762 85% 9 1%
Teraviljatooted, nt sai, leib,
hommikuhelbed, pasta jms
46 5% 107 12% 743 83% 3 0%
Marineeritud liha 36 4% 72 8% 732 81% 58 6%
Puuvilja- ja marjatooted
(nt mahl, moos)
54 6% 117 13% 706 79% 21 2%
Töödeldud kala
(nt tuunikalakonserv)
55 6% 136 15% 682 76% 25 3%
Puu- ja köögiviljad, mis on
tükeldatud või külmutatud
69 8% 136 15% 672 75% 21 2%
Ühest koostisosast tooted
(nt jahu, õli, suhkur)
68 8% 156 17% 666 74% 8 1%
Pitsa, pirukad 68 8% 128 14% 651 72% 52 6%
Statistiliselt eristuv elanikkonna
rühm olenemata toidugrupist:
Veidi enam põhi- ja
keskharidusega
inimesi
Oluliselt enam noori
(15-29)
Oluliselt enam naisi,
30-49,
kõrgharidusega,
palgatöötajaid
Veidi enam
vanemaealisi
(65+)

12. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Valdav osa elanikest ei ole teadlik, et põhikoostisosa päritoluriigi
esitamise tõttu võib toode olla 5–10% kallim
12
19%
79%
2%
Kas Te teadsite, et toidu põhikoostisosa päritoluriigi
esitamise tõttu toote pakendil võib toote hind olla 5-
10% kallim?
% kõikidest, n=1109
jah
ei
Ei oska öelda
Olenemata toidugrupist,
siis kas Te üldiselt
soovite infot toidu
põhikoostisosa
päritoluriigi kohta ka
siis, kui teate, et selle
info tõttu on toote hind
5–10% kallim?
% kõikidest, n=1109
… ning konkreetselt
lihatoodete (nt sink, vorst
jms) korral, kas Te
soovite infot liha päritolu
kohta ka siis, kui teate, et
selle tõttu on toote hind
5–10% kallim?
% kõikidest, n=1109
ei soovi, päritoluna piisab toidu valmistajariigist
soovin infot põhikoostisosa päritolu kohta
soovin infot põhikoostisosa päritolu ja toidu valmistamise riigi kohta
ei soovi üldse infot põhikoostisosa päritolu kohta
Ei oska öelda
24%
20%
36%
17%
4%
22%
20%
40%
14%
4%

13. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Juhul kui toodet Eestis ei toodeta, vaatab üldjuhul veidi üle poole
elanikkonnast, kust see pärit on
13
Kui toodet Eestis ei toodeta, siis kas Te vaatate
pakendilt, millisest riigist see pärit on?
% kõikidest vastajatest, n=1109
alati vaatan
sageli vaatan
harva vaatan
vaatan vaid toote esmakordsel ostmisel
mitte kunagi ei vaata
10%
17%
25%
5%
43%
57% elanikest
vaatab pakendilt
toote päritolu (2006.
a kokku 65% (32%
vaatab sageli ning
33% mõnikord)).

14. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Kokkuvõte

15. Toidumärgistuse alane uuring
© TNS
Kokkuvõte
15
Toidu märgistus
 Kuigi enamik eestimaalastest loeb toidu või joogi pakendil esitatud märgistust, siis alati või sageli
teeb seda vaid 44% elanikest. Pakendi märgistust alati või sageli lugejate osakaal on langenud –
2006. a uuringu põhjal tegi seda 50% vastajatest
 Kõige enam otsitakse pakendilt toote minimaalset säilimisaega, järgnevad toote päritolumaa,
koostisosade loetelu ning lisaainete olemasolu
 Enamik eestimaalastest leiab toidu pakendilt endale vajalikku infot ning usaldab seda. Võrreldes
2006. a uuringuga võib öelda, et pakendiinfo on muutunud arusaadavamaks (2006. aasta uuringu
kohaselt leidis 64% elanikest endale vajaliku teabe pakendilt hõlpsalt)
 Sarnaselt 2006. a uuringuga leiab enamik vastajaid, et pakendil esitatud teave on liiga väikeses
kirjas. Ligi pool tarbijatest leiab, et oluline informatsioon on kehva paigutuse tõttu peidetud või
halvasti nähtav
Päritolumaa
 81% eestimaalastest otsib vähemalt harva või toote esmakordsel ostmisel teavet toidu päritolumaa
kohta. Peamiselt otsitakse selle tõttu, et eelistada Eesti päritolu toitu
 Enamikel vastajatest on olnud probleeme toote päritolumaast arusaamisega, nende hulk on
kasvanud võrreldes eelmise uuringuga
 Valdav osa elanikke eelistab toidu töötlemise ja valmistamise päritoluriigina näha konkreetse riigi
nime