Opiobjektid

989 views

Published on

Published in: Education, Technology
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
989
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
14
Actions
Shares
0
Downloads
1
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Opiobjektid

  1. 1. Õpiobjektid <ul><li>Mart Laanpere </li></ul><ul><li>Tallinna Ülikool </li></ul>
  2. 2. Eellugu <ul><li>Tehnoloogiliste uuenduste mõju hariduses: kampaanialained </li></ul><ul><li>Grafoprojektori kiled, diapositiivid, 8-mm õppefilmid </li></ul><ul><li>Ajaproovile vastu pidanud meedia: trükised, plakatid, õpikud, töövihikud </li></ul><ul><li>Esimesed digiõppematerjalid - teie mälestused? </li></ul><ul><li>Õpetlikud juhtumid: EuroPlus Reward ja APStest </li></ul>
  3. 3. Mis on õpiobjekt <ul><li>Õpiobjekti definitsioon: 1994 — Learning Object (W. Hodgins) 2000 — David Wiley: väikesed komponendid, mida võib uuesti kasutada erinevates õppekontekstides ja neil on õpetuslik väärtus 2002 — IEEE LOM: iga digitaalne või mittedigitaalne olem, mida saab kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses </li></ul><ul><li>Aatomid: informatsiooniobjektid või meediatükid ( assets ) </li></ul><ul><li>Avaram tõlgendus: õpiobjektiks võib lugeda ka foorumiarutelusid ja blogipostitusi, õpetaja tagasisidet kodutööle jne </li></ul><ul><li>Õpiobjekti ja õpikeskkonna lahutatavuse printsiip </li></ul>
  4. 4. Õpiobjekti omadused <ul><li>Kättesaadavus ( accessibility ) — õpiobjekt on kättesaadav ja kasutatav tavakasutaja vahenditega (üldjuhul brauseriga) </li></ul><ul><li>Koostalitlusvõime ( interoperability ) — õpiobjekti saab integreerida erinevatesse õpikeskkondadesse </li></ul><ul><li>Kohandatavus ( adaptability ) — õpiobjekti on võimalik muuta </li></ul><ul><li>Taaskasutatavus ( reusability ) — õpiobjekt saab kasutada erinevates kontekstides, erinevate õppijatega, erinevates keskkondades </li></ul><ul><li>Kestvus ( durability ) — õpiobjekt elab üle platvormiuuendused </li></ul><ul><li>Granulaarsus ( granularity ) — õpiobjekti on võimalik lahutada väiksemateks osadeks või liita mitu õpiobjekti üheks suuremaks </li></ul>
  5. 5. Näiteid <ul><li>Loodusteaduslikud mudelid (K.Adojaan): mudelid.5dvision.ee </li></ul><ul><li>HotPotatoes testid matemaatikas (A.Veelma): </li></ul><ul><li>Saksa keele harjutused (A.Kesksaar): www.koolielu.edu.ee/anke </li></ul><ul><li>Miksikese töölehed </li></ul><ul><li>Keelekümbluse materjalid: ladu.htk.tlu.ee/digikymblus </li></ul><ul><li>Piiripealsed juhtumid: Krihvel.opetaja.ee, efant </li></ul>
  6. 6. Õpiobjekti meta-andmed <ul><li>Dublin Core (DC): digiraamatukogude kataloogistandard </li></ul><ul><li>Reaktsioon DC piiratusele: Learning Object Metadata (LOM) </li></ul><ul><li>LOM sisaldab järgmisi andmete kategooriaid: General, Lifecycle, Metametadata, Technical, Eduational, Rights, Relation, Annotation, Classification </li></ul><ul><li>“Educational” kategooria sisaldab järgmisi välju: õpiobjekti tüüp, kasutaja roll, interaktiivsus, kontekst, raskusaste, sihtrühm jne </li></ul><ul><li>Õpiobjektide tüübid: tunnikava, harjutus, esitlus, simulatsioon, eksam, testipank, testiküsimus, demonstratsioon, õpijuhis, kursus jne. </li></ul>
  7. 7. Õpiobjektide hoidmine ja otsimine <ul><li>Õpiobjaktide ait ( repository ) vs. kataloog ( referratory ) </li></ul><ul><li>Näited: MERLOT (merlot.org), Connexions (cnx.org), OER Commons (oercommons.org), Calibrate, WikiBooks </li></ul><ul><li>Õpikukirjastajate (WSOY, Koolibri, Avita) ja suurte sisuvaldajate (BBC) repositooriumid </li></ul><ul><li>Õpiobjektide otsimine: lihtpäring, komplekspäring, föderatiivpäring </li></ul><ul><li>Probleemid: kes sisestab metaandmed, kes tagab kvaliteedi, kuidas tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse </li></ul><ul><li>Eestis: Õppiv Tiiger strateegias sees, uus Koolielu tulemas, nähtamatu ait </li></ul>
  8. 8. Õpiobjektide meisterdamise vahendid <ul><li>Klassika (kallis, aega ja oskusi nõudev): MacroMedia Flash, Dreamweaver jt </li></ul><ul><li>Flash-mallid: keelekümbluse miljonimäng ja dialoogid </li></ul><ul><li>Ekraanivideod (ScreenCast): Jing (lae tasuta alla: jingproject.com) </li></ul><ul><li>Ristsõnad ja enesetestid: HotPotatoes (lae tasuta alla: hotpot.uvic.ca) </li></ul><ul><li>Veebikonspektid: eXe (lae tasuta alla exelearning.org) </li></ul><ul><li>Koostöös veebipõhiste õppematerjalide loomine: lemill.net (tasuta liitumine) </li></ul><ul><li>Testide koostamine: TATS (tasuta liitumine: ait.opetaja.ee/tats) </li></ul>
  9. 9. LeMill.net <ul><li>Loodud EL 6.raamkava projekti Calibrate raames TLÜ HTK, soome ja ungari partnerite koostöös; metafoor: kooliraamatukogu </li></ul><ul><li>Neli sektsiooni: Materjalid, Meetodid, Vahendid ja Kogukond </li></ul><ul><li>Materjalide all saab otsida ja lisada meediafaile, viiteid ja õppematerjale </li></ul><ul><li>Õppematerjalide tüübid LeMillis: veebileht, harjutus (valikvastused, lünktekst), esitlus, PILOT </li></ul><ul><li>Materjale saab siduda suurematesse komplektidesse (kollektsioon) </li></ul><ul><li>Tiigrihüppe poolt tulemas konkurss digi-õppematerjalide kasutamiset kirjeldavate õpilugude kogumiseks LeMilli </li></ul>
  10. 10. Õpiobjektide litsentsid <ul><li>(c) Copyright (kõik õigused reserveeritud) vs. Copyleft (õigustest loobutud) </li></ul><ul><li>Paindlikum litsents: Creative Commons (vt. creativecommons.org, creativecommons.galerii.ee), osad õigused reserveeritud ( some rights reserved ) </li></ul><ul><li>Creative Commons (CC) annab viis põhiõigust igale õpiobjekti kasutajale: kopeerida, levitada, esitleda avalikult, muuta, teha oma versioon </li></ul><ul><li>Lisaklauslid: BY (viita autorile), NC (üksnes mittekommertslik kasutus), SA (nakkav litsents) </li></ul><ul><li>Näited: Flickr, LeMill </li></ul>
  11. 11. Mis edasi saab? <ul><li>Elektroonilised töövihikud? </li></ul><ul><li>Digitaalsed õpikutükkide andmebaasid? </li></ul><ul><li>Õppematerjalide turuplats, otsemüük (iTunesStore-tüüpi)? </li></ul><ul><li>Õpiobjektid lähevad moest? </li></ul><ul><li>Vabavere! </li></ul>

×