Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

E-õpe ja standardid

Ettekanne seminaril Sissejuhatus standardimisse TLÜS 18.sept 2007

  • Login to see the comments

  • Be the first to like this

E-õpe ja standardid

  1. 1. E-õpe ja standardid Mart Laanpere TLÜ Haridustehnoloogia keskus
  2. 2. Sisu <ul><li>Standardimine hariduses: poolt ja vastu </li></ul><ul><li>Miks on e-õppes standardeid vaja? </li></ul><ul><li>Millistest osadest need koosnevad? </li></ul><ul><li>Standardite areng </li></ul><ul><li>Standardite ja spetsifikatsioonide rakendamine Eesti e-õppes </li></ul><ul><li>Näide: IMS QTI ja teadmiste testimine </li></ul>
  3. 3. Standardiseerimine: pro & contra <ul><li>Standardid on ühiskondlikud kokkulepped teatud objektide struktuuri, hierarhia ja formaadi osas </li></ul><ul><li>Standardeid leidub kõikjal – muusika, vein, ehitus, raamatud, autod, meedia </li></ul><ul><li>Standardiseerimispüüdlused näitavad valdkonna küpsust </li></ul><ul><li>Standardite kartus – masinlikustamine </li></ul><ul><li>Standardimise objektid e-õppes: õpikeskkonnad, õpitarkvara, õppematerjalid ja nende meta-andmed </li></ul>
  4. 4. E-õppe standardiseerimine <ul><li>Õpiobjektide metaandmed ( Learning Objects Metadata ): teema, tase, keel, eesmärgid … </li></ul><ul><li>Õppesisu pakendamine (Content Packaging): kuidas õpiobjektidest kursus koostub ja õppijale esitatakse </li></ul><ul><li>Õppija profiil ( Learner Profile ): isikuandmed, “päevik”, pädevused, tulemused, juurdepääs... </li></ul><ul><li>Õppijate register (Learner Registration) </li></ul><ul><li>Sisu ja süsteemi suhtlus (Content Communication) </li></ul>
  5. 5. Standardite vajalikkus e-õppes <ul><li>Ülikool – väheneb aheldatus ühe tarkvara/platvormi/firma külge; lihtsam juurutada/hallata; rohkem valikuid. </li></ul><ul><li>Tarkvaratootja – vähem vaeva toote arhitektuurile ja vormile, vähem kulutusi tootearendusele. </li></ul><ul><li>Sisutootja – üks toode sobib erinevatele platvormidele. </li></ul><ul><li>Õppija – rohkem valikuid, tagatud kvaliteet. </li></ul><ul><li>Õpidisainer – valmis sisumoodulid “laost” võtta </li></ul>
  6. 6. Standardite areng <ul><li>Spetsif.> Valideerimine > Legaliseerimine </li></ul><ul><li>Aluseks Dublin Core sisu metadata standardid (www.dublincore.org) </li></ul><ul><li>Spetsifikatsioonid: IMSglobal.org </li></ul><ul><li>Validaator: ADL (www.adlnet.org) – SCORM </li></ul><ul><li>Eelstarndard: IEEE LTTF – LOM, PAPI, LTA </li></ul><ul><li>Rahvuslikud ja regionaalsed algatused: CanCore, SIF, Ariadne, Prometeus </li></ul>
  7. 7. Rakendamine Eestis <ul><li>Õpiobjektide repositooriumid </li></ul><ul><li>Õppija profiil: määratleda alamhulk LIP/PAPI metaandmetest, luua ÕISidesse liidesed, E-uni oma õppijate andmebaas (LDAP) ja portfooliod </li></ul><ul><li>E-kursuste arhiveerimine (IMS Enterprise, Content Packaging, Simple Sequencing) </li></ul><ul><li>Tarkvarasüsteemide koostalitlus </li></ul>
  8. 8. Näide: QTI <ul><li>IMS Question & Test Interoperability (QTI) </li></ul><ul><li>Vana lahendus (standardeist mittehooliv): APStest </li></ul><ul><li>Teise põlvkonna lahendus: testide eksport IVAst WebCT-sse </li></ul><ul><li>Järgmise põlvkonna lahendus (hetkel arendamisel): testide autorsüsteem TATS > CompeTest vahenduskeskkond > testiküsimuste renderdamisteenus R2Q2 </li></ul>

×