Tööjõud

1,994 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
1,994
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
3
Actions
Shares
0
Downloads
12
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Tööjõud

  1. 1. Makroökonoomika 01.03.2002 2.Tööjõud Teemad: 1. töö; 2. palk; 3. tööturg; 4. tööjõud; 5. tööpuudus. 6. ametiühing. 2.1Töö Töö tegemise põhjused: 1. tasu pärast; 2. eneseteostus (too näiteid ............................................................................................................); 3. harjumusest; 4. sunni pärast (kuidas on võimalik inimest tööle sundida ............................................................). Millised on töö liigid, kui võtta aluseks töökoguse mõõtmise ühik? 1. ................................................ 2. ................................................ 3. ................................................ 2.2Palk Palk – tasu tehtud töö eest. Avanss – palga osaline ettemaks. Osa palgast peab inimene maksma riigile maksudeks. Brutopalk – kogupalk – väljateenitud palk enne maksude maksmist; Netopalk – puhaspalk – summa, mis jääb alles peale maksude maksmist. Netopalk = brutopalk – maksud 2.2.1Küsimused: 1. Kuidas nimetatakse maksu, mida peab üksikisik maksma oma tuludelt? .................................... 2. Kui suur on selle maksu määr Eestis?............................................................................................. 3. Mis asi on määr? ........................................................................................................................... 2.2.2Ülesanne Kui brutopalk on 7500 kr kuus, siis kui suur on netopalk? Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 1/5
  2. 2. Makroökonoomika 01.03.2002 2.2.3Statistilised näitajad Miinimumpalk – seaduse poolt määratud alamsumma, millest vähem ei tohi töötajale palka maksta. Eestis on miinimumpalk alates 2001. aastast 1600 krooni kuus. Keskmine palk – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate poolt teenitud palkade summa jagatud töötajate arvuga. 2002. aasta 4. kvartalis oli keskmine brutopalk Eestis 6512 krooni kuus. (Allikas Eesti Statistikaamet - ESA). Palga suurus sõltub oluliselt tegevusvaldkonnast. Vaata joonis 1. Finantsvahendus 12335 Avalik haldus ja riigikaitse 8013 Mäetööstus 7612 Eektrienergia-, gaasi- ja veevarustus 7361 Veondus, laondus ja sida 6815 Kinnisvara, üürimis- ja äritegevus 6777 KESKMINE 5879 Hulgi ja jaemüük 5665 Ehitus 5582 Haridus 5390 Metsamajandus 5370 Töötlev tööstus 5347 Tervishoid ja sotsiaalhooldus 5119 Ühiskonna- sotsiaal- ja isikuteenindus 4925 Kalandus 4575 Hotellid ja restoranid 3610 Põllumajandus ja jahindus 3382 Joonis 1: keskmiste brutopalkade võrdlus tegevusvaldkondade lõikes 2001. aasta 4. kvartalis. Millisele kohale antud edetabelis paigutaksid ettevõtte omanikud? ................................................... 2.3Tööturg Turul kohtuvad nõudja ja pakkuja. Mis on: 1. töö nõudmine? ........................................................................................................................... 2. töö pakkumine? ........................................................................................................................... Kes on: 1. töö nõudja? ........................................................................................................................... 2. töö pakkuja? ........................................................................................................................... Kuidas mõjutab palga suurus 1. töö nõudmist; ........................................................................................................................... 2. töö pakkumist. ........................................................................................................................... Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 2/5
  3. 3. Makroökonoomika 01.03.2002 Vaata joonist 2. Iseloomusta punkte: TÖÖTAJATE ARV 12 Töö Töö 11 nõudmine pakkumine 10 A. .............................................................................. 9 8 B. .............................................................................. 7 6 C. .............................................................................. 5 4 3 2 2.4Tööjõud 1 0 PALK 0 1 2 A 3 4 5 6 B 7 8 9 C10 11 12 Joonis 2: tööjõu nõudmine ja pakkumine E la n ik k o n d T ö ö e a s t n o o re m a d T ö ö e a lis e d Tööeast vanem ad A k t iiv n e r a h v a s t ik P a s s iiv n e r a h v a s T ö ö t a ja d T ö ö tu d k o d u p e r e n a is e d õ p ila s e d in v a liid id p a lg a t ö ö t a ja d h e it u n u d e t t e v õ t ja d v a b a k u t s e lis e d Joonis 3: rahvastiku jagunemine tööhõivest lähtudes. Tööiga: 1. meestel 16 … 65 aastani; 2. naistel 16 … 65 aastani (lõpp sõltub laste arvust). Töötaja – isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Palgatöötaja – saab töö eest kindlaks määratud palka töölepingu alusel. Ettevõtjad – maksavad ise endale palka (kasumit). Vabakutselised – saavad honorare ja esinemistasusid. Töötu – inimene, kes soovib ja suudab tööd teha, kuid ei leia tööd. ESA andmetel oli Eestis 2002. aasta 4. kvartalis: 1. tööga hõivatuid 589 000; 2. töötuid 75 000; 3. mitteaktiivseid 383 000. 2.5Töötus Töötus on üks suuremaid majanduslikke probleeme. Töötusega kaasneb: 1. sissetulekutest ilmajäämine; Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 3/5
  4. 4. Makroökonoomika 01.03.2002 2. emotsionaalsed pinged; 3. lisakohustus riigile töötu abiraha näol. Töötus puudutab meid kõiki, sest töötu abiraha makstakse riigile laekuvatest maksudest. Tööpuuduse tekkimise põhjused: 1. muudatused ühiskonnas (näiteks Eesti iseseisvumine); 2. muudatused majanduses (näiteks käsumajanduse asendumine turumajandusega); 3. haridussüsteemi jäikus (näiteks haridusteed alustades on nõudlus antud eriala järgi suur, kuid kooli lõpetades on vabad kohad hõivatud). Tööpuuduse liigid: 1. vältimatu tööpuudus – seotud töökoha või elukoha vahetamisega; 2. struktuurne tööpuudus – seotud majanduslike või ühiskondlike muudatustega. Valitsuse ülesanne on vähendada tööpuudust. Selleks kasutatakse erinevaid meetmeid: 1. soodustatakse uute töökohtade loomist; 2. võimaldatakse täiend- ja ümberõpet; 3. organiseeritakse hädaabitöid; 4. makstakse töötu abiraha (2001. aastal oli Eestis töötu abiraha 460 krooni kuus). 2.5.1Ülesanne Töötuse määr on protsent, mis kirjeldab töötute hulka aktiivsest elanikkonnast. Kui Eestis on tööga hõivatuid 589 000 ja töötuid 75 000, kui suur on siis töötute määr? ............................................................................................................................................................... ............................................................................................................................................................... ............................................................................................................................................................... 2.6Ametiühingud Ametiühing on organisatsioon, mis kaitseb töötajate huve tööandja ees. Algselt loodi ametiühingud kaitseks juhtkonna omavoli vastu. Eesmärgiks oli töötajaid kaitsta palga alandamise ja vallandamise eest. Tänapäeval võitlevad ametiühingud paremate töötingimuste ja palgatõusu eest. Ametiühingud on populaarsed põhjamaades. Nende mõju on väiksem Saksamaal ja Suurbritannias. USA-s ei ole ametiühingud populaarsed, sest neid seostatakse maffiaga. Töötajate huvide kaitseks peavad ametiühingu esindajad ettevõtte juhtkonnaga läbirääkimisi. Kui läbirääkimised ei aita, kasutatakse mitmesuguseid mõjutusvahendeid. 2.6.1Töötajaskonna mõjutusvahendid Streik – tööseisak: Hoiatusstreik – töö katkestamine mõneks minutiks või tunniks; Solidaarsusstreik – streigitakse mingi teise ettevõtte töötajate toetuseks; Pikaajaline streik – kestab nädalaud või kuid; Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 4/5
  5. 5. Makroökonoomika 01.03.2002 Üldstreik – kõik töötajad riigis katkestavad töö (rakendatakse pigem poliitilistel, kui majanduslikel põhjustel). Pikett – ettevõtte siseste probleemide teavitamine avalikus kohas plakateid kandes. Boikott – suhete katkestamine töövaidlustesse sattunud juhtkonna või ettevõttega. 2.6.2Juhtkonna mõjutusvahendid Ettevõtte ametiühing – juhtkond loob töötajate seas ametiühingu. Sellega kontrollib ta ettevõttes toimuvat ja surub rahulolematuse maha. Lokaut – töösulg. Streigi vastand. Juhtkond sulgeb ettevõtte ja ei lase töötajaid tööle. Eesmärk mõjutada ametiühingut omaks võtma juhtkonna seisukohti. Kohtulikult streikide keelamine. Töölepingusse ametiühinguga liitumise keelu lisamine. Aktiivsete ametiühingu juhtide kandmine “Musta nimekirja”. Nimekiri liigub ühest ettevõttest teise. Eesmärk vältida probleemsete isikute töölevõtmist. 2.6.3Ülesanne. Too streigi näiteid Eestis või mujal maailmas. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 5/5

×