Makroökonoomika                                                                                                           ...
Makroökonoomika                                                                                                           ...
Makroökonoomika                                                                                                        15....
Makroökonoomika                                                                                                           ...
Makroökonoomika                                                                                                           ...
Makroökonoomika                                                                                                           ...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Raha

2,900 views

Published on

Published in: Business, Economy & Finance
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,900
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
6
Actions
Shares
0
Downloads
16
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Raha

  1. 1. Makroökonoomika 15.03.2002 4.Rahandus Teemad: 1. raha; 2. maksevahendid; 3. rahapakkumine; 4. pangandus; 5. keskpank; 6. inflatsioon. 4.1Raha 4.1.1Raha tekkelugu Loe läbi lugu raha tekkimisest. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Millest tuleb inglisekeelne sõna salary? ....................................................................................... 2. Mis oli Ameerika dollari eelkäija? ....................................................................................... 3. Millest tuleneb Inglise naela nimetus? ....................................................................................... 4. Millele viitab raha nimetus “kroon”? ....................................................................................... 5. Mida kujutab endast sularaha tagatis? ....................................................................................... 6. Millised on elektroonilise raha erinevad vormid?.......................................................................... 4.1.2Raha Funktsioonid: 1. maksevahend - lihtsustab kaubandustehinguid; 2. väärtuse mõõt - lihtsustab erinevate asjade väärtuste võrdlemist; 3. kogumis- ehk akumulatsioonivahend - teenitud raha ei kulutata kohe, vaid kogutakse tulevikus toimuva ostu jaoks. 4.1.3Raha omadused: 1. stabiilsus - raha väärtus ei tohi kõikuda; 2. kaasaskantavus; 3. kulumiskindlus - füüsiline vastupidavus; 4. ühtlus - ühesugused rahad peavad olema sama ostujõuga; 5. jagatavus - põhiühik jaguneb alamühikuteks; 6. äratuntavus - raha peab olema lihtne ära tunda ja raskesti järgi teha. 4.1.4Eesti Kroon 1. Mis aastal tuli käibele Eesti kroon? ....................................................................................... 2. Millisel asutusel on õigus emiteerida Eesti kroone?...................................................................... 3. Mis on Eesti krooni kattevara? ....................................................................................... 4. Millise välisvaluutaga on Eesti kroon seotud?............................................................................... 5. Milline on sidumiskurss? ....................................................................................... Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 1/6
  2. 2. Makroökonoomika 15.03.2002 ÜLESANNE Kui hästi Sa tunned Eesti paberraha? Kirjuta allolevate atribuutide ette raha väärtused, millega nad seotud on. Värv Tagakülg Esikülg Esikülje kommentaar Kollakas-hall Estonia Teater Anton Hansen Tammsaare Folklorist ja ühiskonna tegelane Lillakas-sinine Narva Jõgi Carl Robert Jakobson Helilooja Pruun Pankrannik Jakob Hurt Kirjanik Punane Pääsuke Karl Ernst von Baer Kirjanik ja poliitik Roheline Tamm Kristjan Raud Loodusuurija ja geograaf Roheline Tartu Ülikool Lydia Koidula Luuletaja ja näitekirjanik Sinakas-hall Toompea Paul Keres Maalikunstnik Sinine Vargamäe Rudolf Tobias Maletaja 4.2Maksevahendid 4.2.1Sularaha Sularaha osad: 1. ......................................................................................................................................................... 2. ......................................................................................................................................................... Eestis on käibel umbes 5 miljardit krooni sularaha. 4.2.2Mittesularahalised maksed 1. Maksekorraldused: 1.1.pabermaksakorraldused; 1.2.elektroonilised maksekorraldused: 1.2.1. otsekorraldus; 1.2.2. püsikorraldus; 1.2.3. maksekorraldus internetipangas; 1.2.4. maksekorraldus telepangas. 2. Tšekid: 2.1.reisitšekid; 2.2.maksetšekid. 3. Kaardimaksed: 3.1.deebetkaart; 3.2.krediitkaart. Kõik mittesularahalised maksed eeldavad arvelduskonto ehk nõudehoiuse olemasolu. Nõudehoius - pangakonto, kust klient saab vajadusel koheselt raha välja võtta. Debiteerimine - nõude esitamine - kontol oleva summa vähenemine. Krediteerimine - laenu andmine. Mittesularahalised maksed moodustavad 80% kõigist tehingutest. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 2/6
  3. 3. Makroökonoomika 15.03.2002 4.3Rahapakkumine Kõige lihtsam on tehingute eest pakkuda sularaha. Summad mida oled investeerinud aktsiatesse või tähtajalistesse hoiustesse ei ole koheselt kasutatavad. Need tuleb eelnevalt rahaks vahetada. Rahaasendaja ehk näivraha - vara, mida saab kergesti rahaks vahetada. Mõõtes riigis ringlevat rahahulka, võetakse arvesse ka näivraha. 4.3.1Rahahulga osad mündid; 5 489,6 M0 M1 paberraha; M2 arvelduskontodel olev raha; 10350,0 M3 tähtajalised hoiused; 789,5 investeeringud; valuutahoiused. 6922,1 Raha jagamine erinevatesse hulkadesse toimub likviidsuse alusel. Iga järgmine (suurem) rahaturu osa sisaldab eelmist (väiksemat). Arvud on Eesti kohta miljonites kroonides ja pärinevad aastast 1999. Likviidsus - raha kohese kasutamise võimalus. Milline rahahulga osa on kõige likviidsem? ....................................................................................... Tänapäeva infoühiskonnas on ka vähemlikviitsete varade likviidseks muutmine üpris lihtne. Piir raha ja näivraha vahel on kadumas. 4.3.2Rahapakkumise muutumine Rahapakkumise muutumisel on põhiline roll pankadel. Selle mõistmiseks vaatame lihtsustatud näidet. 1. Hoiustamine Oletame, et keegi hoiustab pangas 1 000 kr. Pangal tekib (võõr)vara 1 000 kr ja kohustus hoius tagasi maksta. Varad Kohustused aktiva passiva Sularaha 1 000 kr Hoius 1 000 kr 2. Sularaha laenamine Pank laenab hoiustatud raha välja. Laenu suurus on 900 kr, sest 10% hoiustest peab jääma reservi. Aktiva Passiva Reserv 100 kr Hoius 1 000 kr Laen 900 kr 3. Sularahatu laenamine Oletame, et sama summa ei anta laenajale kätte sularahas, vaid pank kirjutab laenu saajale tšeki 900 kr väärtuses. Sellisel juhul reserv ei vähene. Passiva pool täieneb kohustusega tšekk välja lunastada. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 3/6
  4. 4. Makroökonoomika 15.03.2002 Väljastatud tšekk suurendab ringluses olevat raha. Tšekk on rahaga samaväärne maksevahend. Selle eest võib osta kaupu ja teenuseid. Tšekk võib jääda ringlusesse. Aktiva Passiva Reserv 1 000 kr Hoius 1 000 kr Sularahatu laen 900 kr Kohustus tšekk lunastada 900 kr (õigus laen tagasi saada) 4. Tšeki lunastamine Laenu saaja võib ise panka tulla ja tšeki rahaks vahetada. Ta võib selle eest osta ka kaupu ja tšeki vahetab rahaks kaupmees. Peale tšeki lunastamist on panga seis sarnane 2. punktis kirjeldatuga. Rahapakkumine väheneb endisele tasemele. Aktiva Passiva Reserv 100 kr Hoius 1 000 kr Õigus laen tagasi saada 900 kr 4.3.3Rahaloomekordisti Rahaloomekordisti ehk rahakordaja on näitaja, mis kirjeldab kuidas hoiustatud summa võib suurendada rahapakkumist. Rahakordaja arvutamiseks jagatakse arv “sada” pankade kohustusliku reservimääraga. Kuna Eestis on kohustusliku reservimäär 10%, siis = 10 See tähendab – hoiustatud 1 000 kr võiks rahapakkumist suurendada 10 korda ehk 10 000 kr võrra. Seda muidugi juhul, kui hoiustatud raha ei laenata välja sularahas vaid tšekkidena või mõnel muul sularahatul kujul. Näiteks 1 000 kroonist laenatakse välja 900 kr. See hoiustatakse teises pangas. Teine pank laenab 900 kroonist 810 kr. 90 kr jääb reservi. 810 kr hoiustatakse uuesti. 810 kroonist laenatakse välja 729 kr. 729-st 650. Ja nii edasi, kuni lõpuks pole enam midagi välja laenata. Laenude kogusumma on umbes 10 000 kr. Kehtib ka vastupidine seos. Kui võtta pangast sularaha, siis väheneb selle edasilaenamise võimalus. Tulemuseks on rahapakkumise vähenemine. Rahapakkumine suureneb, kui ettevõtted on tuleviku suhtes optimistlikud ja julgevad raha laenata. Rahapakkumine väheneb, kui ettevõtted on tuleviku suhtes ettevaatlikud. 4.4Pangandus 4.4.1Kommertspangad Kommertspank – rahaasutus, mis võtab vastu hoiuseid ja annab kommertslaene. Mida tähendab kommerts? ................................................................................................................. Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 4/6
  5. 5. Makroökonoomika 15.03.2002 Panku iseloomustab: 1. võõrvara – suurima osa panga varadest moodustavad inimeste hoiused; 2. reserv – hoiuste väljamaksmiseks ei tohi kogu raha välja laenata; 3. mõjutab rahapakkumist; 4. usaldus – panga toimimise eelduseks on hoiustajate usaldus panga vastu ja panga usaldus laenajate vastu. Võõrvaraga seotud riskide vähendamiseks peavad panga omanikud ettevõttesse paigutama ka oma raha – omavahendid. Panga omavahendite suhet koguvahenditesse nimetatakse kapitali adekvaatsuseks (Eestis 8%). Pangareserv – summa, mida pangad ei laena välja, et tagada nõuete väljamaksmist ja makseülekannete teostamist. Kohustuslik reserv – osa hoiustest, mis kohustuslik korras paigutatakse keskpanka. Kohustusliku reservi määr – varutegur – kohustusliku reservi suurust väljendatakse protsentides kogu hoiuste mahust. Eestis on kohustusliku reservi määraks 10%. Panga likviidsus – likviidsete varade ja panga kohustuste suhe. Likviidsus kirjeldab, kui suur osa panga hoiustest on koheselt väljamakstav. Eesti Panga nõuete kohaselt on selle näitaja minimaalseks suuruseks 30%. Et kaitsta hoiustajaid panga pankroti eest, on loodud hoiuste tagamise fond. Juhul, kui pank peatab oma tegevuse, siis iga hoiustaja saab osaliselt oma raha tagasi. Tagasi makstakse kuni 40 000 kr. Pangandusstabiilsuse tagamiseks on Eestis pangajärelvalve. Eesti Pank kontrollib pankade tegevuse seaduslikust. 4.4.2Pangateenused 1. Hoiustamisteenus: 1.1.nõudehoius ehk arvelduskonto; 1.2.tähtajaline ehk deposiithoius; 1.3.säästuhoius. 2. Laenuteenused: 2.1.tarbimislaen; 2.2.hüpoteeklaen; 2.3.arvelduslaen. 3. Maksete teostamine. Laene võib liigitada nende otstarbe, laenuperioodi pikkuse, intressimäära ja tagatiste järgi. Milliseid teenuseid pangad veel osutavad? 1. ......................................................................................................................................................... 2. ......................................................................................................................................................... 3. ......................................................................................................................................................... 4. ......................................................................................................................................................... 5. ......................................................................................................................................................... Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 5/6
  6. 6. Makroökonoomika 15.03.2002 4.5Keskpank “Eesti Pank on keskpangana määratud rakendama kõiki tema kasutuses olevaid meetmeid, tugevdamaks nii siseriiklikku kui ka rahvusvahelist usaldust Eesti raha ja rahasüsteemi stabiilsuse ning terviklikkuse vastu.” (Eesti Panga missioon) Eesti Panga ülesanded: 1. raharingluse korraldamine; 2. rahapoliitika kujundamine; 3. panganduse järelvalve; 4. koostada Eesti maksebilanss. Eesti pank annab aru Riigikogule. On sõltumatu Vabariigi Valitsusest ja teistest riigiasutustest. Eesti Panga kõrgeim juhtimisorgan on Nõukogu. Nõukogu liikmed on riigikogu poolt valitud. Igapäevast tööd juhib 5 aastaks valitud Eesti Panga president. 4.6Inflatsioon Ostujõud – mingi rahasumma eest saadav kauba hulk ja kvaliteet. Inflatsioon – hindade üldine tõus. Deflatsioon – hindade langus. 2001. aastal oli inflatsioon Eestis 5%. Inflatsiooni põhjused: 1. Nõudlusinflatsioon – liiga palju raha jahib piiratud hulgal kaupa – nõudlus kasvab kiiremini, kui pakkumine ja hinnad kasvavad. 2. Kuluinflatsioon – tootmiskulude kasvust tingitud hinnatõus. Too näiteid, mis võib põhjustada tootmiskulude kasvu: 1. ......................................................................................................................................................... 2. ......................................................................................................................................................... 3. ......................................................................................................................................................... ÜLESANNE Kes saab inflatsioonist kasu ja kes kahju: 1. ettevõtlus; ........................................................................................................................ 2. hoiustajad; ........................................................................................................................ 3. laenaja; ........................................................................................................................ 4. laenuandja; ........................................................................................................................ 5. need, kellel on kerge oma tulusid suurendada. ........................................................................... 6. stabiilse sissetulekuga inimesed; ................................................................................................ 7. valitsus. ........................................................................................................................ Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 6/6

×