Organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 04 loeng

4,530 views

Published on

Organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 04 loeng

Published in: Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
4,530
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
8
Actions
Shares
0
Downloads
99
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 04 loeng

  1. 1. www.rillo.ee TMO1060/1061 Organisatsiooni ja juhtimise teooriad 4. loeng 18.00 - 21.15 Marko Rillo Tallinna Tehnikaülikool, Organisatsiooni ja juhtimise õppetool
  2. 2. www.rillo.ee Sisukord • Resource-dependence Theory (RDT) • Interpretative Theories, Cognition and Sensemaking Theories • Organizational Learning Theories • Micro-political Theory • (Micro-) Practice view of management • Critical and Postmodern view of organizations
  3. 3. www.rillo.ee Birgit Pajust, Cristo Pajust ja Kaisa Palok RESOURCE-DEPENDENCE THEORY (RDT)
  4. 4. www.rillo.ee RDT • Ressursisõltuvuse teooria põhiline küsimus - kuidas säilitada oma võimu keskkonnas? • Eeldused: – Ressursid on piiratud – Organisatsioonid püsivad ja arenevad tänu oma oskusele ressursse hankida • Organisatsioon on ühenduses teiste keskkonna elementidega, et tagada ressursside pidev juurdevool • Ühenduses olevaid organisatsioone (osapooli) vaadeldakse kui strateegilisi liite või koalitsioone, mis võimaldavad tagada juurdepääsu välistele ressurssidele • Ressursside ühtlasem kättesaadavus vähendab organisatsioonidevahelisi võimuerinevusi
  5. 5. www.rillo.ee RDT põhjal peaksid firmajuhid otsustama... • Kui meie juurdepääs mõningatele ressurssidele on piiratud, siis kas peaksime looma nendele ligipääsuks erilisi abivahendeid? • Konstruktsioonid: – Mutual dependence - vastastikused sõltuvusühendused ressursside üksteisele toimetamiseks – Power balance - kuidas on erinevate osapoolte võimuvahekorrad • Kui ressursse jääb meie tööstusharus liiga väheks, siis - ilmselt on mõistlik liituda teiste firmadega, et mitte üksteist "kannibaliseerida"
  6. 6. www.rillo.ee How can I know what I think until I see what I say? Liis Luuk, Marja-Liisa Noomen INTERPRETATIVE THEORIES, COGNITION AND SENSEMAKING THEORIES
  7. 7. www.rillo.ee Kuidas tõlgendad? Heider-Simmel Interpretation Video
  8. 8. www.rillo.ee Kognitsioon • Kognitsioon ehk tunnetus on tegelikkusest vaimse pildi loomine. St. tunnetuse kaudu saab olend aru, mis teda ümbritseb, mis on selle ümbritseva tähendus ja kas on võimalik ümbrust muuta olendi heaolu tõstmiseks.
  9. 9. www.rillo.ee Mõtestamine algab õppimisega • Näiteks: väikesed lapsed liivakastis või legodega mängides. Lapsed meisterdav mingi "asja" ja panevad sellel oma tähenduse. • See kõik on seotud kognitiivse õppimisega, lapsed õpivad luues enda jaoks tähendusi asjadele
  10. 10. www.rillo.ee Mõtestamine... • ... ehk tähenduse loomine – oskus anda tähendus ebamäärasele olukorrale. • Luua arusaamine ja teadlikkus • Kognitiivne tegevus on kahepoolne protsess. Mõnikord – andmete raamistikku asetamine, teine kord - raamistiku asetamine info ümber
  11. 11. www.rillo.ee Brenda Dervin - (alates 1972) on uurinud individuaalset mõtestamist • Kuidas inimesed annavad oma ütlustele mõtte? • Näitab, kuidas inimene mõtestab situatsiooni enda jaoks lünga tekkimisel
  12. 12. www.rillo.ee Karl E. Weick - uurinud mõtestamist organisatsiooni tasemel - Sensemaking vs sensegiving • Mõtestamine • Mõtte andmine (sensemaking) - asjade (sensegiving) - mingile kontekstualiseerimine, objektile tähenduse reaalsuse konstrueerimine, andmine, nt. Inimesed selle mõistmine ning üritavad mõtet anda vahendamine, luues organisatsioonile, see inimeste vahelist omakorda ühiskonnale arusaamist • Mõtestamine organisatsioonides ei ole sama mis indiviidi mõtestamine igapäevaelus
  13. 13. www.rillo.ee Retrospektiivne mõtestamine • Inimesed ei tea, mida tundmatusse olukorda sattudes ette võtta. • Tegevusse asudes, tajutakse tagajärgi ja mõtestatakse selle kaudu olukord retrospektiivselt • See on ka põhjus, et miks intervjuude käigus kogutud info ei pruugi üldse adekvaatne olla. Inimene ei pruukinud tegutsemise / käitumise käigus üldse mõelda. Tagantjärgi luuakse selle ümber mõte. • Üks huvitav uuring - teadlike otsuste tegematajätmise kohta. 
  14. 14. www.rillo.ee Herbert Simon (1947) – uus vaatenurk, kuidas ettevõtted teevad otsuseid • On kaks osa - kognitsioon • Suurem jagu inimesi on ja struktuur ainult osaliselt – Organisatsiooni mõju ratsionaalsed ning indiviidile toimivad tegelikult – Ettevõtte käitumine – nii emotsionaalselt või isegi kognitiivne kui ka irratsionaalselt struktuurne protsess • Tunded mängivad suurt • Tunnetus (cognition) rolli + väike osa mõistust mõjutab tegevust (action) ning vastupidi
  15. 15. www.rillo.ee Mis on tähelepanu? • Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus • Tähelepanu liigid (Shriffin & Shneider, 1977) – Tahtlik – tähelepanu teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele – Tahtmatu - tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla tähelepanelik • Välisärritaja iseloom, kontrastsus, vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele • Tunded – igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu
  16. 16. www.rillo.ee Ocasio - juhi ja organisatsiooni tegevus on tema tähelepanu funktsioon • Attention as noticing, encoding, interpreting and focusing of both time and effort on both issues and answers Behaviour of the firm can explain how firms channel and distribute the attention of their decision makers on various issues, incl: • Individual cognition • Social cognition • Structural distribution of attention
  17. 17. www.rillo.ee Elerin Promvalds, Jevgenia Suits, Daniel Dordett ORGANIZATIONAL LEARNING THEORY
  18. 18. www.rillo.ee Ajalugu • 1963.a. Cyert and March • Esimesed uuringud • 1975.a. March and Olsen 1950-ndatel, kuid suurem • 1978.a. Argrys & Schön huvi teema vastu tekkis • 1984.a. Daft & Weick 1980-ndatel • 1990.a. Senge • 1991.a. Huber • 1991.a. March • 1993.a. Watkins & Marsick • 1995.a. Nonaka & Takeuchi • 1999.a. Crossan, Lane & White • 2000.a. Huysman
  19. 19. www.rillo.ee Organisatsiooni õppimine vs õppiv organistasioon Organizational learning vs Learning organization Organisatsiooniline õppimine Õppiv organisatsioon Tulemus Potentsiaalne organisatsiooni muutus Organisatsiooni täiustamine (parandamine) Motiiv Organisatsiooniline areng Konkurentsieelis Kirjutised Kirjeldav Normatiivne Kirjutiste eesmärk Teooria ülesehitamine Sekkumine Stiimul Tekitav Planeeritud Sihtauditoorium Akadeemiline Praktiline Teaduslik taust Otsustusteooriad, organisatsiooni uuringud Organisatsiooniline arendamine, strateegiad • Akadeemiline käsitlus "organizational learning", mis on erinevate teooriate kogum • Praktiline moesõna või töövahend "learning organization", mis on põhimõtete kogum Marleen Huysman,"An organizational learning approach to the learning organization"
  20. 20. www.rillo.ee Mida sisaldab õppimine? • Organisatsiooni õppimine hõlmab uute teadmiste omandamise (exploration) ja juba õpitud teadmiste rakendamise (exploitation) suhet. • Organisatsiooni õppimine on mitmetasandiline, tasandid on omavahel seotud läbi sotsiaalsete ja psühholoogiliste protsesside • "Kui sa kogu aeg tööd teed, siis sa ei õpi. Kui sa kogu aeg õpid, siis sa tööd ei tee."
  21. 21. www.rillo.ee Dünaamiline protsess Crossan, Mary M., Henry W. Lane and Roderick E. White, (1999)
  22. 22. www.rillo.ee 4-tasandiline õppimise mudel Tasand Kategooria Sisu Intuitsioon on unikaalne individuaalne protsess (tunnetus). Tegevus Intuitsioon See võib ilmneda nii grupis kui ka organisatsiooni kontekstis, kuid tuleneb siiski indiviidilt. Interpretat- Tõlgendamine on vihje või idee selgitamine läbi sõnade või sioon tegude iseendale ja teistele Algatus Integratsi- Protsess kus saavutatakse ühine arusaam inimeste seas ja oon võetakse ette kooskõlastatud tegevused. Intstitutsio- Kui kooskõlastatud tegevus on korduv ja oluline, siis see Firma naliseeri- muudetakse osaks ettevõtte poliitikast. mine Crossan, Mary M., Henry W. Lane and Roderick E. White, (1999)
  23. 23. www.rillo.ee Organisatsiooniline õppimine kui dünaamiline protsess • Uute teadmiste ammutamine (feed forward) – Indiviidi ja grupi õpingute ülekandumine õppimiseks, mis kinnistatakse organisatsiooni tasandil – Exploration; seotud uurimisega • Juba õpitud teadmiste rakendamine (feedback) – Juba omandatud teadmiste rakendamine ning nende mõju indiviidile ja grupile – Exploitation; tagasiside • Oluline on tagada pidev ringlus nende kahe vahel! Crossan, Mary M., Henry W. Lane and Roderick E. White, (1999)
  24. 24. www.rillo.ee Müoopia ehk lühinägelikkuse probleemid - kogemus kui kehv õpetaja Probleemid tasakaalu leidmisel: • Pikema perspektiivi • Õppimise lõks – ühe või mitme õppimise dünaamika eiramine: lõksu sattumine, mis võib viia – Põhikompetentsi lõks ülemäärase uurimiseni või olemasolevate teadmiste – Võimu lõks rakendamiseni; • Püsiv ebaõnnestumine  • Exploraiton lõks – exploration sunnib kõrvale olemasolevate kalduvus ülehinnata teadmiste rakendamise; tegevustega seotud riske • Exploitation lõks – exploitation sunnib kõrvale • Püsiv edu  kalduvus uurimise ja uute teadmiste alahinnata riske otsimise.
  25. 25. www.rillo.ee Clayton Christiansen - Innovator's Dilemma
  26. 26. www.rillo.ee Organisatsiooni mälu ja unustamine • Organisatsiooni kuhjunud teadmised ja kogemused mõjutavad sellele järgnevat individuaalset käitumist (Anderson, 1980) • Organisatsiooni mälu on nii individuaalsel kui organisatsiooni tasemel ja koosneb: – "hoidlad" – nendes sisaldavad teadmised – omandamise ja rakendamise protsessidest
  27. 27. www.rillo.ee Erinevad õppimisviisid • Adaptiivne ehk kohanev õppimine - adaptive learning – Pidevalt jälgib teda ümbritsevat keskkonda ning muutub sellega koos – Nö alama taseme õppimine, ehk toimub rohkem evolutsiooniliselt, (automaatselt) • Proaktiivne õppimine - proactive learning – Põhineb aktiivsel tahtmisel õppida ning seeläbi organisatsiooni (paremaks) muuta. – Revolutsiooniline ehk kõrgema taseme õppimine • „Single-Loop versus Double-Loop Learning― (Argyris and Schön, 1978), • „Lower Level versus Higher Level Learning― (Fiol and Lyles, 1985), • „Tactical versus Strategic Learning― (Dodgson, 1991) • „Adaptive versus Generative Learning― (Senge, 1990).
  28. 28. www.rillo.ee Sirli Tikan, Kärt Kangur, Kristiina Lepist MICRO-POLITICAL THEORY
  29. 29. www.rillo.ee Ajalooline kujunemine 1977 Broston T. Mayes & Robert W.Allen Toward the defination og Organizational Politics 1974 J. Pfeffer & G.R. Salancik Organizational Dessicion Making as a Political Process 1961 Tom Burns Micropolitics: Mechanisms of Institutional 1982 D. Farell & J.C. Petersen Change Patterns of Political Behavior in Organizations 1982 V.K. Narayanan & L. Fayhey The Micro-Politics of Startegy Formulation 1962 Kuuba 1973 A.M. Pettigrew kriis The politics of organizational decision making 1959 C. Lindblom The Science of Muddling Through 1959 Fidel Castro 1971 G. Allison & P. Zelikow (Kuuba) Essence of Decision: Explaining the Cuban Missile Crisis 1955 1960 1965 1970 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 TTÜ 2009 29
  30. 30. www.rillo.ee Mis on mikropoliitika? • Füüsiliste ja inimressursside kasutamine selleks ,et saavutada suuremat kontrolli teiste üle ja seega kindlamad, mugavamad või rahuldavamad isiklikud tingimused. (Burns 1961) • Mõju juhtimine saavutamaks organisatsiooni poolt mittemääratud eesmärke või saavutamaks määratud eesmärke läbi mittemääratud mõjuvahendite. (Mayes & Allen 1977) • Mikropoliitiliseks käitumiseks peetakse: – Igasugust võimu või mõjutamise kasutamist (Butler et al. 1977) – Korporatiivse otsusega kaasnevat konflikti (March 1962; Walmsley & Zald 1973) – Piiratud ressursside jagamisega seotud konflikti (Wildavsky 1964) – Käitumist isikliku kasu saavutamiseks (Burns 1961)
  31. 31. www.rillo.ee Mikropoliitikat mõjutavad tegurid 1. 7. Organisatsioonide 2. Tegevuse läbipaistvus (-) Varjatud nähtavus (-) kavatsused (+) 6. Mikro-poliitilise Keskkonna käitumise 3. dünaamilisus (+) võimalikkus Sotsiaalse kontrolli tase (-) 5. 4. Suhete keerukus Võimu suhete ja ja koalitsioonide mitmetähenduslik stabiilsus (-) kus (+) Allikas: C. Welling, M. Schimmer (2007)
  32. 32. www.rillo.ee Poliitiline käitumine on seotud „võimumängudega― Võim on defineeritud, kui võime, et isik A mõjutab isikut B mingi perioodi jooksul mingi tegevuse valikus. ―Power has been defined as the ability of an actor A to influence an actor B over some period of time with respect to some set of activities‖ (Dahl,1957) Võim on võime saada teisi midagi tegema, mida nad muidu ei teeks. ―Power is the ability to get others to do something that they would not otherwide do‖ (Dahl, 1957) Allikad: J. Pfeffer & G.R. Salancik (1974); Fabrice Cavarretta (http://www.cavarretta.com)
  33. 33. www.rillo.ee Org.-sisene ressursside jaotamine on "võimumäng" Mida suurem on osakonna võim, seda suurema eelarve Mida kõrgem juhtimispositsioon, seda see endale saab suurem poliitiline aktiivsus Mida suurem on organisatsioon, seda ―Võimukas‖ osakond saavutab paremini tajutakse poliitilist aktiivsust suuremad ressursid hoolimata selle tegelikust töökoormusest Juhtkond tajutakse enam poliitilisena kui töötajaid Eelarve jagunemine on Muutuste perioodil aktiviseerub ―kauplemise‖ tulemus, milles poliitiline tegevus osalevad erinevad koalitsioonid Allikas: L. Randmann
  34. 34. www.rillo.ee Otsustamise protsessi mõjutajad Tähtajad Seisukohad Positsioon ja panused ja võim Otsuse Eesmärgid mõju ja huvid teistele Tegurid, Prioriteedid mis Suhted ja reeglid mõjutavad otsustamist
  35. 35. www.rillo.ee Poliitilist käitumist mõjutab ebamäärasus organisatsioonis. Ebamäärasuse allikad on Ebaselged eesmärgid Ebamäärane tegevuste mõõtmine (kriteeriumid ja standardid ebaselged) Keerulised otsustamise protsessid Tugev organisatsioonisisene konkurents Igat tüüpi muutused Allikas: L. Randmann
  36. 36. www.rillo.ee Kasutatud kirjandus • Allison, G & Zelikow, P. (1971). Essence of Decision. 1999. Addison-Wesley Educational Publishers Inc. • Bigley ,G. A. & Wiersema, M. 2002. New CEOs and corporate strategic refocusing: How experience as heir apparent influences the use of power. Administrative Science Quarterly ,47(4), 707-727. • Burns, T.1961. Micropolitics: Mechanisms of Institutional Change. Administrative Science Quarterly 6(3), 257-281 • Butel, L. & Watkins, A. 2000. Evolving complex organizational structures in new and unpredictable environments. Journal Of Business Research, 47(1), 27-33. • Fabrice Cavarretta. [WWW ] http://www.cavarretta.com/ot/maps_swf/power_macro.swf (20.09.2009) • Farrell, D. and Petersen, J. C. 1982. Patterns of Political Behavior in Organizations. The Academy of Management Review, 7(3), 403-412. • Mayes, B.T. and Allen, R.W. 1977. Toward a Definition of Organizational Politics.The Academy of Management Review 2(4), 672-678 • Narayanan, V. K. and Fahey, L. 1982. The Micro-Politics of Strategy Formulation. The Academy of Management Review 7(1), 25-34 • Pfeffer, J. & Salancik, G. R. 1974. Organizational Decision Making as a Political Process - Case of A University Budget. Administrative Science Quarterly, 19(2), 135-151. • Randmann, L. Organisatsiooni psühholoogia. TTÜ Sotsiaalteaduskond, Tööstuspsühholoogia Instituut. • Welling, C. & Schimmer, M. 2007. Theoretical Perspectives In Management. Micro-political Theory. St. Gallen
  37. 37. www.rillo.ee Tõnis Viiroja, Erik Mällo, Madis Talmar (MICRO-) PRACTICE VIEW OF MANAGEMENT AND STRATEGY
  38. 38. www.rillo.ee Väike katse • Kui me avaks mis tahes organisatsiooni ja juhtimist käsitleva õpiku...
  39. 39. www.rillo.ee Strategy-as-Practice Roots • Minzberg's Classical 5 'p'-s of Strategy 6P • 6th 'p': strategy as a social activity (practice) • Field of research: – How does strategizing affect performance? – How do the practitioners think, talk, act? – Which kinds of methods and tools do they use? • Bold, but careful hypothesis: – The way how strategy is created may affect performance more than strategy itself?
  40. 40. www.rillo.ee Senised protsesside uurimist takistavad tegurid • Protsesside uurimisel ei sukelduta piisavalt sügavale • Keskendutakse tagasivaatavatele seletustele • Pigem antakse ülevaade üldisest olukorrast ja otsuste tegemise viisidest, kuid ei olda huvitatud praktilisest tegevusest. Mida juhid teevad ja mis tehnikaid kasutavad, on jäetud segaseks. • Protsesside uurimisel ei seostata tegevusi strateegiliste tulemustega.
  41. 41. www.rillo.ee Praktikate vaate keskne mõte • Juhtimine pole miski, mis • Strateegia-kui-praktika on paar jaguneb prille, mille kaudu strateegiat alamfunktsioonideks, vaid vaadelda – mõttemaailma hoopis miski, mida juhid areng protsessipõhiselt teevad inimpõhisele juhtimise uurimisele • Strateegia ei ole miski, mida • S-as-P on mitmete varasemate organisatsioon omab, vaid teooriate kulminatsioon sh: see, mida inimesed teevad – Protsessiteooria (process theory) • Strateegia on järjestikustes – RBV (resource based view) tegevustes esinev muster – Dünaamilised võimekused (Mintzberg, 1978) (dynamic capabilities)
  42. 42. www.rillo.ee 1972 • linastus ―Ristiisa‖ • toimusid Watergate-sissemurdmised • Müncheni OM • FBI palkas esimesed nais-agendid • ilmus Pierre Bourdieu Outline of a Theory of Practice (1977) – “field” – “habitus” – #2 tsiteeritud humanitaarteadlane 2007 aastal
  43. 43. www.rillo.ee 1975 • Bill Gates asutas Microsofti • suri Paul Keres • sündis Angelina Jolie • ilmus Michel Foucault Discipline and Punish (1977) – “discipline” – #1 tsiteeritud humanitaarteadlane 2007 aastal
  44. 44. www.rillo.ee 1980 • tuli välja Iron Maideni esik-album • tuli välja Pac-Man • alustas CNN • tapeti John Lennon • ilmus Michel de Certeau The Practice of Everyday Life (1984) – “the everyday”
  45. 45. www.rillo.ee 1984 • suri Michel Foucault • Los Angeleses tuleb turule crack cocaine • esimene naine käis avakosmoses • tuleb kokku Band Aid • ilmus Anthony Giddens The Constitution of Society – theory of structuration - strukturatsiooniteooria – “agency” – “structure” – #5 tsiteeritud humanitaarteadlane 2007 aastal
  46. 46. www.rillo.ee S-as-P ajatelg Johnson, Melin & Whittington 2003. Micro Rouleau 2005. Micro- Strategy and Practices of Strategic Strategizing: Towards an Sensemaking and Activity-Based View Sensegiving: How Middle Managers Whittington, Interpret and Sell Jarzabkowski, Mayer, Change Every Day Mounoud, Nahapiet & Rouleau 2003. Taking Strategy Seriously - Whittington 2006. Responsibility and Completing the Reform for an Important Practice Turn in Social Practice Strategy Research Whittington 1996 Strategy as Practice Chia 2004. Strategy-as- Regner 2003. Strategy practice: reflections on Creation in the Hung & Whittington 1997. the research agenda Periphery: Inductive Strategies and Jarzabkowski 2008. Versus Deductive Institutions: A Pluralistic Shaping Strategy as a Strategy Account of Strategies in Structuration Process the Taiwanese Computer Industry Balogun, Sigismund Huff & Johnson 2003. Three Responses to the Jarzabkowski 2005. Whittington 1999. Methodological Strategy as practice: an Constituting Challenges of Studying activity-based approach Management: Markets, Strategizing Meanings and Identities Samra-Fredericks 2003. Strategizing as Lived Johnson et al 2007. Schatzki, Knorr-Cetina & Experience and Strategy as practice: von Savigny 2001. The Strategists' Everyday research directions and practice turn in Effort to Shape Strategic resources contemporary theory Direction 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 KOKKU 463 bibliograafilist märget*
  47. 47. www.rillo.ee Field of Research - Consists of 3 Similar Concepts (Whittington 2002) Strategic practices … carried out by strategy practitioners … according to (generally accepted) strategy praxis
  48. 48. www.rillo.ee Kolm tähtsat P-d ja T-d • Practice – Teod • Practices – Tegumoed • Practicioners – Tegijad Strategists Who? Strategising activities Strategising methodologies What? Which?
  49. 49. www.rillo.ee Activity-based view of S-as-P • Väärtuslikud on üha enam konkreetsed juhtide ja teiste tööliste tegevused • Teod ise on aga alati seotud tausta ja inimestega! • Kas kõigil tegevustel on strateegiline tähtsus? (Fred´i näide) • ABV vaatleb detailselt igapäevaseid protsesse ja tegusid, mis on seotud strateegiliste tulemustega (Johnson) • Keskendutakse nendele tegudele, mis on teadlikult tehtud selleks, et nende tulemused oleksid kasulikud organisatsioonile tervikuna. (Jarzabkowski)
  50. 50. www.rillo.ee Micro-view • Mikrostrateegia käsitleb kõiki strateegiaid puudutavaid küsimusi organisatsiooni tegevuste kaudu, mis on seotud strateegiliste tulemustega. • Mikrotasandil lähenemiseks on kaks põhjust: – a) Muutus avatud turgude, mobiilse tööjõu ja informatsiooni külluse poole – b) Ülivõistluslikus olukorras on kasvavateks konkurentsieelisteks kiirus, üllatusmoment ja innovatsioon. • Sellises olukorras on oluline, et strateegilisi otsuseid võtaksid vastu inimesed, kes on kõige lähemal klientidele ja oskustele. (Whittington)
  51. 51. www.rillo.ee Micro-view • Mikrotasandile keskendudes võidavad ka varasemad teooriad ja uurimismeetodid – nt. RBV: ressursi väärtus ei olene selle olemasolust, vaid selle kasutusest. – nt. mitmekesistamisele (diversification) on siiani keskendutud kui seisundile, mitte muutuste protsessile. (Johnson) • Selleks, et juhtidele pakkuda usutavaid ja tõelisi juhtimisalaseid juhtnööre, peab makro taustal tegelema ka konkreetsete tegevustega
  52. 52. www.rillo.ee Mikro panus strateegia protsessi • Strateegiat mõistetakse kui organisatsioonilist nähtust, mis on seotud selle liikmete tegevustega. • Mõistetakse, et strateegia arendamisel tuleb alustada inimestest. • Võimaldab kiigata ettevõtte sisemusse ja seeläbi uurida strateegia kujunemist paremini ja täpsemalt kui kunagi varem. • Strateegia uurimisel mikrotasandil ei alustata korporatsioonidest, firmadest, osakondadest, vaid inimestest, gruppidest ja inimvõrgustike tegevustest, kelledest võtmeprotsessid ja tegevused tegelikult olenevad.
  53. 53. www.rillo.ee Lots of Resources Available at: Two Recent Books http://www.s-as-p.org Gerry Johnson, Ann Langley, Leif Melin, Richard Paula Jarzabkowski (2005) Strategy as Whittington (2007) Strategy as Practice: Practice - An Activity Based Approach. Research Directions and Resources. Cambridge Sage Publications. University Press.
  54. 54. www.rillo.ee Virge Rõigas, Keiu Külm, Talvit Priimägi CRITICAL AND POSTMODERN VIEW OF ORGANIZATIONS
  55. 55. www.rillo.ee Postmodernismi põhipostulaadid • Teadlane on "poliitik" - ta peab aktiivselt tegelema oma keskkonna parandamisega • Psühhoanalüütika metafoor - teadvuse vool – Tõde on suhteline – "Tekst loeb lugejat" • Traditsioonilised positivistlikud uurimismeetodid ei toimi - ta on subjektiivne - eesmärgiks pole tõde, vaid tõelähedus – Arvamuse esitamine on juba kallutatud käitumine - kui küsida ühelt suguharu liikmelt tema arvamust, siis küsija ja küsitav mõjutavad vastust • Pole mõtet luua struktuuri - see pigem häirib mõtlemist, sest struktuuri on lihtsustus - seega väär
  56. 56. www.rillo.ee Modernism vs postmodernism Postmodernism tähendab ühtse, universaalse maailmavaate lõppu - puudub ühtne teooria – mitmekülgsus on üks iseloomulike tunnusjooni. • Ratsionaalne, loogiline, • Eelistab relatiivset teaduslik tõlgendus tõlgendust • Absoluutne tõde • Tõde on suhteline • Optimism • Künism • Loogikal põhinev • Vaimne • Hierarhiline • Anarhiline • Autoritaarne • Demokraatlik • Patriarhaalne • Feminism • Monism • Pluralism
  57. 57. www.rillo.ee Taust ja kujunemine • 1926 Bernard Iddings Bell, • Jacques Derrida – poststrukturalism, ―Postmodernism and Other Esseys‖, dekonstrueeris eelnevaid teooriaid kasutas esimesena terminit ―postmodernism‖ • Michel Foucault – tõe, inimnatuuri ja • 1939 Arnold Toynbee, ― A Study of sotsiaalse positsiooni muutumine History‖, ‗post-modern‘ ajaliselt järgnev • Jena Baudrillard– skeptiline modernsele ajastule 19 sajandi lõpus postmodernism ―kõik on juba • 1950 Charles Olson, poeet, kasutas eelnevalt juhtunud… ei ole midagi terminit kirjeldamaks antimodernset, uut‖ Black Mountain poets • 1960 alguses sagenesid debatid • James N. Rosenau– liigitas postmodernismi teemal postmodernistid kaheks: skeptilised ja • 1979 ja 1984 Lyotard J.f., ―The jaatvad Postmodern Condition:A Report on • Jean-François Lyotard – tänapäeva Knowledge‖, kutsus esile avalikuse ühiskond sõltub ikka veel tähelepanu postmodernismi ja metanarratiividest, vaatamata sellele, modernismi erinevatele ‗ teadmise‘ (knowledge) käsitlusele. et postmodernism (modernismile järgnev ajajärk) sellega ei nõustu.
  58. 58. www.rillo.ee Teadmised? Reaalsus? Tõde? • Postmodernistid vaatavad kõigile reaalsustõlgendustele kui konstruktsioonidele, mis on kasulikud, kuid ei ole objektiivselt tõesed. • Postmodernistid eitavad võimalust astuda väljapoole meie reaalsuse konstruktsioone. • Tõde on relatiivne, suhestatud selle ühiskonnaga, kus inimene parasjagu elab ja osaleb. Kuna on olemas palju inimühiskondi, järelikult ka palju tõdesid. • Asume maailmas, mis koosneb paljudest erinevatest reaalsustest
  59. 59. www.rillo.ee Kriitiline teooria ja kriitiline juhtimisteooria • Kriitiline teooria on aluseks juhtimise kriitilisele uurimisele (critical studies of management), mille põhifookuses on: – tehnilisus ja objektiivsus (resisting technicistic and objectivistic views); – võimusuhted (drawing attention to asymmetrical power relations); – ideoloogiad ja enesest mõistetavad oletused (discursive closures associated with taken-for-granted assumptions and ideologies); – ühised ja konfliktsed huvid (exploring the partiality of shared and conflictual interests); – keel ja kommunikatsioon (paying careful attention to the centrality of language and communication). • Juhtimine kui poliitiline, kultuuriline ja ideoloogiline fenomen. Fookus sotsiaalsetel gruppidel (alluvad, kliendid, naised-mehed, vähemused jne), kelle elu on suuremal või vähemal määral mõjutatud juhtimise ideoloogiatest ja tegevustest.
  60. 60. www.rillo.ee Feministlik teooria jaguneb • Kirjeldav (descriptive) – väljendab selget ja peent sugudevahelist ebavõrdsust • Muudatustele suunatud (change oriented) – et vähendada või kõrvaldada need ebavõrdsused – individuaalse naise parandamine (fixing individual women) – naiselikkuse väärtustamine (valuing the feminine) – väikeste ja suurte struktuurimuutuste tegemine (making small, deep cultural cahnges) – sugulise ühiskonna muutmine (transforming gengered society)
  61. 61. www.rillo.ee Poststrukturalism • Poststrukturalismis on tähtsustatud on teksti reaalsust — "Väljaspool teksti pole midagi" (Derrida) • … võrreldes struktuuriga: – struktuuri staatilisusest ja korrastatusest jääb välja ajalugu ja igasugune dünaamika; – struktuuri seaduspärasusele vastanduvad juhus, võimalused, vabadus, hetkelised nähtused; – struktuuri loogilisusele vastandub poststrukturalismis keha, afektid, žestid, st. kõik, mis ei ole loogiliselt allutatav.
  62. 62. www.rillo.ee Postmoderne analüüs - surprise and the unexpected are the real order of things • Postmodernism ei poolda • Postmodernse analüüsi uue teadmise loomise meetodiks on arutlus, süstemaatilisel viisil, mistõttu diskursus (discourse) ja suhtub kriitiliselt teooriasse Ning üksteisest sõltuvuses ja metodoloogiasse. olevad: • Inimkäitumist ja -motiive ei – interpretatsioon ja saa lihtsustatult käsitleda kui – dekonstruktsioon osalejate ratsionaalseid (deconstruction). kavatsusi, vaid arvesse tuleb • Fookuses - võtta nende mälestusi, vaevumärgatavus, kogemusi kultuuriruumi, mis heterogeensus ("fakt ei ole defineerivad võimalikke lineaarne!") tõlgendusi
  63. 63. www.rillo.ee Diskursus ja interpretatsioon • Tekst koosneb ei millestki enamast kui keeleliste tähendajate omavahelisest mängust. • Tekstil pole fikseeritud algust, identiteeti ega lõppu, mistõttu interpreteerimise protsess ei või iial järeldustele jõuda. • Iga lugemise akt on uue teksti eessõna.
  64. 64. www.rillo.ee Dekonstruktsioon • Oluline on see, mis jäetakse ütlemata. • Dekonstruktsiooni kui lugemis- ja nägemisviis, mida saab kirjeldada kui vasturääkivuste avastamist; keskendumist auklikele ja katkendlikele implikatsioonidele. • Eristatakse algne tähendus interpretatiivsest ja leitakse tõlgendused, mis siiani maha vaikiti. Traditsiooniliste binaarsete opositsioonide analüüs ja lõhkumine nende opositsioonide relatiivseks kuulutamise kaudu.
  65. 65. www.rillo.ee Friiginalju ... • ―Ma dekonstrueerin su ära‖, öelnud postmodernist teisele. • Teine aga vaid rõõmustunud omal kummalisel kombel sellest: ―Ennast sa dekonstrueerid, ei mind, ikka ennast‖, öelnud ta vaikselt omaette.
  66. 66. www.rillo.ee Postmodernismi sisemised vastuolud ja puudujäägid (Rosenau) • Teooria anti-teooriast, mis on ise teoreetilise loomuga; • Rõhutades irratsionaalset, kasutab postmodernism mõistuse argumente ja vahendeid; • Universaalne tõde puudub, eksisteerivad vaid konfliktsed interpretatsioonid ja lingvistiliselt loodud maailmad. • Hinnangute vaba objektiivsus (value-free objectivity) ei ole võimalik saavutada => vastuväide, et piisav objektiivsus on võimalik
  67. 67. www.rillo.ee Kasutatud kirjandus • Alvesson, M., and H. Willmott, 1992. ―On the idea of emancipation in management and organization studies‖. Academy of Management Review, vol. 17, pp. 432-464. • Barley, S. R., and G. Kunda, 1992. ―Design and devotion: Surges of rational and normative ideologies of control in managerial discourse‖. Administrative Science Quarterly, vol. 37, pp. 363-399. • Calás M. B. and L. Smircich, 1991. ―Voicing seduction to silence leadership‖. Organization Studies, vol. 12, pp. 567- 602. • Calás, M. B. and L. Smircich, 1999. ―Past postmodernism? Reflections and tentative directions‖. Academy of Management Review, vol. 24, pp. 649-671. • Chia, R. 2003. ―Organization theory as a postmodern science‖. In H. Tsoukas & C. Knudsen (Eds.) The Oxford Handbook of Organization Theory. Oxford: Oxford University Press. • Forester, J. 2003. ―On Fieldwork in Habermasian Way: Crtitical Ethnography and the Extra-ordinary Character of Ordinary Professional Work‖. Alvesson, M & Willmott, H (Eds) Studing Managent Critically. Cornwall: TJ International. • Kilduff, M., and A. Mehra, 1997. ―Postmodernism and organizational research‖. Academy of Management Review, vol. 22, no. 2, pp. 453-481. • Martin, J. 2003. ―Feminist Theory and Critical Theory: Unexplored Synergies‖. Alvesson, M & Willmott, H (Eds) Studing Managent Critically. Cornwall: TJ International. • Oakes, L., B. Townley, D. Cooper. 1998. ―Business planning as pedagogy: Language and control in a changing institutional field‖, Administrative Science Quarterly, vol. 43, no. 2, pp. 257-292. • Willmott, H. 2003. ―Organization theory as a critical science? Forms of analysis and „new organizational forms‟ ‖. In H. Tsoukas & C. Knudsen (Eds.) The Oxford Handbook of Organization Theory. Oxford: Oxford University Press.
  68. 68. www.rillo.ee KOKKUVÕTE

×