Organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 01 loeng

3,700 views

Published on

Organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 01 loeng

Published in: Business
0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
3,700
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
5
Actions
Shares
0
Downloads
106
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 01 loeng

  1. 1. www.rillo.ee TMO1060/1061 Organisatsiooniteooriad ja juhtimisteooriad 1. loeng 17:45-21:00 Marko Rillo Tallinna Tehnikaülikool, Organisatsiooni ja juhtimise õppetool
  2. 2. www.rillo.ee Tere tulemast ... Haridus • St.Galleni Ülikooli doktorant, al. 2007 - juhendaja prof. Steven W. Floyd teadustöö fookus: strateegia protsess ja strateegiapraktikad • Tallinna Tehnikaülikool, majandusmagister (M.Sc.) 2003 - juhendaja prof. Jaak Leimann • Estonian Business School, rahvusvahelise äri bakalaureus (Int.BBA) 2000 Karjäär • al. 2002: juhtimiskonsultant: Eesti, Läti, Bulgaaria, Holland, Horvaatia, Rumeenia, Soome - rahvusvaheliste projektide juhtimine • 2001-2002 AS Andmevara juhatuse esimees - organisatsiooni ümberkujundamine • 1997-2001 EL Phare abiprogrammi Eesti rahastamise üksuse direktor - organisatsiooni loomine Mõned projektid: • Strateegilise juhtimise konsultatsioonid & koolitus - Elion, EMT, Swedbank Baltic, Hansapanga Grupp, Rakvere Lihakombinaat, Eesti Post, Riigikantselei, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Horvaatia Peaministri Büroo, Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Tele2, Haigekassa • Muu juhtimiskonsultatsioon - Horvaatia Eurointegratsiooni Ministeerium, Horvaatia Rahandusministeerium, Horvaatia Välisministeerium, Bulgaaria Keskkonnaministeerium, Kosovo Vabariigi Valitsus, Eesti haiglate keskastmejuhid, Läti Integratsiooni Sihtasutus, Maastricht School of Management (Holland), Talentgate (Soome), East West Consulting (Belgia), Coca Cola BBH, Rahandusministeerium Osalemine doktorikoolide süvakursustel: • Helsinki University of Technology & University of Kentucky - Competitive Dynamics (märts 2008), St.Gallen - Strategy Process, Organizational Structuring, Qualitative Research Methods, Quantitative Research Methods, Leadership Research, Corporate and Competitive Strategy, Theoretical Management, Systemic Management, Management Practices (märts-detsember 2007), INSEAD - Competitive Strategy (veebruar 2007), University of Bergen - Academic Publication (juuli 2006) Aarhus Business School - Organizational Design (mai 2006), IESE Business School - Business Strategy (veebruar-märts 2005)
  3. 3. www.rillo.ee Pisut oma kadalipust ... • Algpunkt: – Kaitsesin TTÜs juhtimise-teemalise magistritöö, tegin enne seda kõvasti tööd ja arvasin, et tulemus oli päris hea. • Reaalsuskontroll 2 a hiljem: – EURAM konverentsil esinedes sain "triibulised" – IESE Strategic Management kursus - ei saanud MITTE millestki aru • Trenn: – Alustasime nullist ja tegime "rahvaülikooli": kord nädalas 10 artikli analüüs, et ennast vormi viia – Oma kulu ja kirjadega teaduskonverentsidele, osalema doktorikoolides, et kuulata, mida mujal tehakse
  4. 4. www.rillo.ee Pisut kadalipust ... Tõsisem samm edasi: • 2007. jaanuaris läbisin St.Galleni Ülikooli doktorantuuri konkursi: – Strateegia protsessi tippõppejõud (Floyd, Jacobs, Lechner, Rüegg-Stürm, Gomez, Raich) – Strateegia-alane doktoriprogramm Euroopa esikolmikus – Juhendaja Strategic Management Society juhatuses, toimetab Strategic Management Journal ja Journal of Management Studies kolleegiumides str. protsessi artikleid + tore inimene! Eelnev kogemus Eestis: kaotasin 4 aastat siiralt arvates, et omandan olulisi teadmisi, kuigi tegelikult .... Niisiis: proovime teie jaoks asjad lihtsamaks teha 
  5. 5. www.rillo.ee Kes oled Sina? • Kui paljud praktiseerivad juhid? • Kes Sinust saab kui lõpetad • Kui paljud tegelevad magistrantuuri? analüütiliste ülesannetega? – Juht ... – Spetsialist ... Praktikas: – Konsultant ... • Kui sageli kasutad – Teadlane ... teadusartikleid ...  eri ametite kompetentsid on • Kui sageli kasutad erinevad - sellest lähtuvalt võib teaduspõhiseid kujundada ka oma tegevust uurimismeetodeid ... stuudiumi käigus ... oma tööülesannete • Kui mitmel magistritöö teema lahendamisel? paigas?
  6. 6. Tere tulemast magistrantuuri www.rillo.ee sissejuhatusse! • Eelmise aasta hinded: – Gaussi jaotus. 11 / 72 tudengit kursust kordamas • Eelmise aasta kommentaarid: – "Pole enne sellist ainet olnud kus NII palju vaeva peab nägema, et isegi halba hinnet saada. Grrrr!" – "Kõige keerulisem, aga kõige vajalikum õppeaine magistrantuuris" – "6-küsimuse raamistik tegi magistritöö kirjutamise imelihtsaks" – "Olen pahane [bakalaureuse-taseme õppejõududele]. Seda [ainet] on tarvis juba ülikooli astudes."
  7. 7. www.rillo.ee Ei ole tegelikult raske kursus. Lihtsalt eeldab teistsuguse mõtlemise omandamist Pole hullu - proovime sel aastal lihtsamaks teha! • Sisuliselt - vahetasime mõned teooriad välja • Laiendasime õppejõudude seltskonda • Mait Rungi ja Kaur Kivirähk veavad seminarirühmi • Eraldasime seminarid ja loengud selgemalt, jaotasime aine ajaliselt ümber • Esimesel kuul ainult loengud, seejärel seminarid • Seminarides toimuvad debatid praktiliste näidete varal • Tudengipaarid võtavad mõne ettevõtte, juhi või tööstusharu näite ja vaidlevad omavahel läbi, et kumb kahest teooriast võiks olla "parem" antud juhtumi probleemide lahendamiseks.
  8. 8. www.rillo.ee Mis veel teisiti ... • Eelmise aasta eeskujulikud tööd on näidisteks ees • "Jackpot" - kui kellegi kodutöö võetakse artiklina vastu EURAM, EGOS või Academy of Management konverentsile, siis on tulemuseks maksimumpunktid! • Täpsemad hindamiskriteeriumid kõikide ülesannete jaoks • Õppeaine keskkonna kolisime facebooki, kus on lihtsam sõna sekka öelda: • facebook.com/pages/Organization-and-Management- Theories/137534756287734 - klõpsake "Like"
  9. 9. www.rillo.ee Meie kursuse käigus ... • Avame valitud juhtimis- ja organisatsiooniteooriad • Tegeleme algallikatega - kuidas leida asjalikke uuringuid, et osata neid edaspidi oma igapäevatöös kasutada • Harjutame lugemist, mõtlemist, vaidlemist ja kirjutamist • Tekitame teoreetilise raamistiku magistritöö koostamiseks ja seeläbi saame ettevalmistuse magistritaseme teaduslikuks uurimistööks
  10. 10. www.rillo.ee Teadustöö olulised ehituskivid • Juhtimise uurijate maailmas on Uurimis- iga 3 komponendi eksperte: küsimus – Tugevad teooriatundjad – Tugevad metoodikud – Head fenomeni tundjad Varasemad • Kuigi praktilisim on alustada uuringud fenomenist, on lihtsaim Uurimis- alustada varasematest Fenomen meetod uuringutest ↓ Uurimis- tulemus
  11. 11. www.rillo.ee Mõttemallide murdmine - fenomeni- või probleemikesksest mõtlemisest teooriakeskseks? Praktiline probleemilahendus "Teaduslik" meetod erineb: • Probleem!  Kas saab • Olemus: ignoreerida? Kui ei, siis – Tugineb varasemal tuleb midagi teha.  Kas teadmisel - teooria(te)ga saan midagi teha: seotud – Põgenen! – Järgib ranget protokolli – Asun võitlusse! – Loob uut teadmist - uuenduslik • Olemus: – Ideaalis huvitav! – Tugineb vahetul kogemusel – Pragmaatiline
  12. 12. Praktikutel, eriti konsultantidel on raske www.rillo.ee ümber orienteeruda • Müügihull – On selgeks õppinud mingi protsessi, tööriista või meetodi ja müüb seda • Kogenud spetsialist – Mingis valdkonnas kaua töötanud ja kogenud ekspert, kes on "pensionile läinud" ja hakanud teisi nõustama • Generalist - konsultant – Probleemide diagnoosija ja lahendaja • Ajutine tööjõud – Selle asemel, et võtta mingis valdkonnas spets palgale, võetakse piiratud ajaga tööle teenusepakkuja, kes tunneb tööd
  13. 13. Eri paradigmad - konsultant vs teadlane www.rillo.ee MBA/MPA vs M.Sc./M.A./M.Phil. magistritöö ... Meie keskendume siia • Praktiline aruanne on: • Teaduslik aruanne on: – Relevantne – Relevantne – Lähtub probleemist/ eesmärgist – Lähtub uurimisküsimusest – Kiire ja kompaktne – Aeganõudev ja põhjalik (sh – Arutelu, mis keskendub mõnikord ballast) konkreetse probleemi – Arutelu, mis tugineb varasemal lahendamisele, eesmärgile kirjandusel ja/või kogutud jõudmisele või olukorra empiirilistel andmetel selgitamisele – Objektiivselt kehtiv, siduv ja – Subjektiivselt usaldusväärne usaldusväärne – Tugineb enamasti olemasolevale – Rajaneb teaduslikule teadmisele, parimale praktikale, seega uudne aga uudne kõigile, loob uut ainult sihtgrupi jaoks teadmist NB! Kumbki pole teisest parem! Need on lihtsalt erinevad lähenemised! Samas ei ole välistatud ka kattuvus - Baldridge, Floyd; Markóczy (2004)
  14. 14. www.rillo.ee Viimane võimalus neil, kes soovib üle minna rakenduslikku MBA programmi!!! Kui nüüd kohe püsti ei tõuse ja dekanaadist vahetust ei nõua, siis tuleb kogu semestri vältel teha tõsist tööd teooriatega. 
  15. 15. www.rillo.ee KORRALDUSLIKUD TEEMAD
  16. 16. www.rillo.ee Korralduslikult ... • Õppeaine programm - kõige olulisem taustainfo • Õppeaine tunniplaan - jälgige vahetult enne järgmisi loenguid infot veebis! • Teadusandmebaaside kasutamine - lugege detailset juhist. Õppeaine veebis on ainult kõige olulisemad artiklid, muud allikad tuleb endal välja otsida • Seminaride kohustuslik kirjandus - 19 teooriaartiklit + sessioonide materjal • Seminarides 1-2 liikmelised versus 1-2 liikmelised grupid: teooriadebatid
  17. 17. www.rillo.ee Teooriadebatt 2 rühma vahel Juhtumi tutvustus - mõlemad rühmad korraga - 3 minutit Mõlemad rühmad 12 minutit ettekandeks Rühm 1 - teooria meeldetuletus Rühm 2 - teooria meeldetuletus Võtmeartiklite lühiülevaade Võtmeartiklite lühiülevaade Teooria kvaliteedi hinnang Teooria kvaliteedi hinnang Teooria rakenduslikkuse hinnang Teooria rakenduslikkuse hinnang Debatt rühmade vahel kokku 15 minutit Hääletus seminarirühmas
  18. 18. www.rillo.ee Debattide ajaline jaotus 29.09- I.O. theory vs Institutional theory 07.10 Agency theory and Stewardship TCE, Property Rights Theory and Real theory vs Options reasoning 13.10- Systems theory vs Game theory 21.10 Contingency theory vs Social evolution theory 27.10- Trait-based view vs Transformational / transactional (Bass) 04.11 Behavioal theory (generic) vs Micro-political theory 10.11- RBV and DCV vs SNT and RDT 18.11 Sensemaking theory vs Organizational learning theory Practice view of management vs Postmodern view of management
  19. 19. Õppetöö keskkond www.rillo.ee facebook.com/pages/Organization-and-Management-Theories/137534756287734
  20. 20. www.rillo.ee Eelmise aasta materjalid - registreeruge: rillo.ee
  21. 21. www.rillo.ee Individuaalne töö - tähtaeg 22 nov.! (retsensentidele: 15 nov.) • Individuaalne deduktiivne või täisteoreetiline-kontseptuaalne uuring mingi teooriavaldkonna raames: – Otsi uurimisküsimus – Sünteesi olulisemat kirjandust oma uurimisküsimuse valguses – Loo teoreetiline mudel – Paku välja metoodika, kuidas seda mudelit võiks praktikas uurida 1. Introduction 2. Background 4. Discussion - Positioning - Conceptual scope - Summary - Gap - Definitions - Main contributions to core audience - Purpose - Synthesis of existing theory - Contributions to peripheral - Central argument - Critique of existing theory audience - Organizing - Open questions = my focus - Limitations – boundaries - Contribution 3. Theory - Future research - So what? - Summary of argument - Conclusions - Overview of model - Detailed justification - Hypotheses
  22. 22. www.rillo.ee NB! Kodutöö ei ole ... • ESSEE - mitte filosoofiline mõtisklus juhtimisteemadel, vaid baas sisuliseks uuringuks • REFERAAT - kirjandust lugedes pole ülesanne mitte seda reprodutseerida, vaid kriitiliselt analüüsida. Lisaks on oluline igaühe enda teoreetiline panus • PLAGIAAT - eelmisel aastal kukkus 5 tudengit läbi. Kasutame turnitin.com. Kui ei soovi kursust aasta pärast nullist uuesti võtta, siis selgitage, mida tähendab nõuetekohane viitamine.
  23. 23. Kodutöö on - ideaalis magistritöö www.rillo.ee sissejuhatus + 1. peatükk • Leia teema, baasteooria ja uurimisküsimus, mis on juhtimise või organisatsioonide uurimisel huvitav ja päevakajaline. • Tee ülevaade ja sünteesi olulisemat kirjandust – Kasuta varasemat kirjandust oma uurimisküsimuse kujundamisel (st. selgita tänased teadustöö valged laigud). Defineeri põhilised tarindid (construct) ning loo kontseptuaalne põhi teoreetilistele ettepanekutele (proposition) – NB! Eelduseks on A-kategooria teaduslikes väljaannetes ilmunud baas- ja rakendusteooriate kasutamine. • Uurimistöö süda: püstita argumendid või loo mudel - st omaenda teoreetiline nägemus mis kas selgitab mingi fenomeni olemasolu või põhjendab, et miks mingi muutuja teatud tulemust mõjutab. – Kodutöö disain peab olema kas kontseptuaalne (täisteoreetiline) või deduktiivne. NB! Alternatiivsed disainid - induktiivne, ülevaateuurimus või põhistatud (grounded) ON LUBATUD AINULT EELNEVAL KOKKULEPPEL ÕPPEJÕUGA!!! • Paku metoodika, et kuidas seda uurida.
  24. 24. "Disciplined imagination" (Weick, 1989) www.rillo.ee - on paljude jaoks pähkel • A theory is "an ordered set • It comes from the of assertions about a generic consistent application of behavior or structure selection criteria to "trial assumed to hold throughout and error" thinking and the a significantly broad range of "imagination" in theorizing specific instances." comes from deliberate • Theorizing consists of diversity introduced into disciplined imagination the problem statements, that unfolds in a manner thought trials, and analogous to artificial selection. selection criteria that comprise that thinking."
  25. 25. www.rillo.ee MISSUGUNE VÕIB OLLA TEOREETILINE MUDEL - JA KUIDAS "UUENDUSLIKKUST TEKITADA"?
  26. 26. Mida tähendab "uuenduslik" panus www.rillo.ee teadustöös • Olemasoleva teooria täiendus: • Üldistus? – Olemasoleva teooria rakendus uues keskkonnas – Nt. lood mingi teoreetilise mudeli, – Deduktiivne olemasoleva teooria hüpoteeside kogumi kontrollimine uute järelduste tegemiseks • Sügavuti minek? – Induktiivne materjal olemasoleva teooria täiendamiseks – Nt. leiad, et senine teaduslik • Olemasoleva teooria kriitika: arutelu pole arvesse võtnud ühte – Mingi ebakõla või piirangu leidmine detaili, mille Sina lisad olemasolevas teoorias • Põhjuslikkuse otsingud? – Olemasoleva teooria täielik ümberlükkamine – Nt. arvad, et mingite muutujate • Uus teooria vahel on seos, mida seni pole – Täiesti uus teooria kirjanduses esitletud, mida Sa – Induktiivne materjal uue teooria soovid tõestada väljaarendamiseks
  27. 27. www.rillo.ee Üldistuse näide Mitmetasandilise õppimise (Crossan et.al) ja strateegia konteksti (Burgelman) põhjal loodud tervikmudel strateegia kannapöörete kohta Rillo - doktoritöö
  28. 28. www.rillo.ee Sügavuti mineku näide Homophily - kuidas meeskonnad muutuvad tippjuhtidega sarnasemaks ja kuidas see kujundab org. strateegia teemasid ühenäolisemaks Rillo (2008)
  29. 29. www.rillo.ee Põhjuslikkuse otsingute näide Strateegialoome tüpoloogia dikteerib uute ideede teadlikku või pimedat variatsiooni - 10 hüpoteesi Hart (1992) raamistiku põhjal Modes Command Symbolic Rational Transactive Generative Key source of variation Blind 1a. Blind 2a. Blind 3a. Blind 4a. Blind 5a. Blind variation variation of variation occurs variation variation arises variation arises employees, if through natural appears through through from the random any, stems from experimenting mistakes in interpretations entrepreneurial disobeying the planning while learning activities of existing process new practices or organizational procedures discussing with members stakeholders Induced 1b. Induced 2b. Management 3b. Management 4b. Management 5b. Management variation variation occurs induces variation supports attempts to induces variation only at the TMT by creation of variation through create variation by establishment and/or board supportive annual planning via continuous of incentive level culture process discussions with systems that stakeholders support new idea generation Rillo (2007)
  30. 30. Retsenseerimine - looge 3-liikmelised www.rillo.ee retsensentide rühmad • Iga tudeng kommenteerib 2 kaastudengi tööd: – Kodutöö saatmine retsensentidele toimub hiljemalt: 15.11. – Retsensentide soovitused hiljemalt: 19.11. • Uurimistööd on üksi raske teha, seega soovitan - kasutage (samade) sõprade abi edaspidi ka oma magistritöö koostamisel!
  31. 31. Eksam - võimalus ettekande hinnet www.rillo.ee parandada • "Avatud raamatu" põhimõttel - kõiki materjale võib kasutada • Essee-laadsed küsimused ""-märgiga toodud 19 kohustusliku artikli kohta. • Eksamil on ülesandeks reflekteerida oma arusaama käsitletud teooriate olemusest, kohustuslike teooriaartiklite sisust ja nende rakendusest igapäevapraktikasse.
  32. 32. www.rillo.ee Eksam (1/2) • Teoreetilise artikli lühianalüüs (15p) – Iga osaleja saab pihku ühe suvalise tippajakirjas ilmunud teooriaartikli, millest tal tuleb leida ja lühidalt refereerida selle artikli: • Uurimisküsimus • Põhilised muutujad ja nendevahelised seosed • Kasutatav(ad) uurimismeetod(id) • Tulemused ja panus • Uuringu piirangud – Ning lõpuks anda selle kohta oma isiklik arvamus – Vajadusel võta ühes sõnaraamat!
  33. 33. www.rillo.ee Eksam on kaheosaline (2/2) või ... • Praktiline teadusteksti kirjutamise harjutus (15p) – Eksamil antakse ette hüpoteetiline magistritöö uurimisküsimus. – Selle põhjal pead vastama koostama töö sissejuhatuse: • Missugusesse teooriasuunda Sa oma töö positsioneerid? • ... – Materjalidena on soovitus kasutada 2. loengu slaide. – Võid valida ja kaasa võtta eeskujuks mõne artikli, kus on Sinu meelest sissejuhatus selgelt ja arusaadavalt koostatud.
  34. 34. www.rillo.ee või ... (2/2) • Teooria rakendamise lühiessee (15p) – Ühe kohustusliku artikli põhjal tuleb rakenduslik küsimus, nt: • Mida võiksid Eesti Posti juhid oma tegevuspraktikasse juurutada alljärgneva artikli eeskujul: Uzzi, Brian (1997), “Social Structure and Competition in Interfirm Networks: The Paradox of Embeddedness,” Administrative Science Quarterly 42(1):35-67. • Kui Sa peaksid juhtimiskonsultandina tootestama ja seejärel firmajuhtidele maha müüma mingi parendusidee, mille lähtepunktiks on Miller, D. 1987. The structural and environmental correlates of business strategy. Strategic Management Journal, 8: 55-76. - siis mis see toode oleks ning mis firmade juhtidele ja kuidas Sa seda konsultatsioonitoodet müüksid? – Selleks võta kindlasti kaasa kõik kohustusliku kirjanduse artiklid - kas paberkujul või elektrooniliselt.
  35. 35. www.rillo.ee Hinde kujunemine • Teooriasessiooni eestvedamine ja aktiivne osalemine auditoorses töös / eksam 30% • Individuaalne uurimustöö 60% • Teiste uurimustööde retsensioonide kvaliteet 10%
  36. 36. www.rillo.ee SISSEJUHATUS JUHTIMIS- JA ORGANISATSIOONITEOORIATESSE
  37. 37. www.rillo.ee Teadustöö "ehituskivid" Fenomenid igapäevaelust: Meetodid: organisatsioon, juht, kvalitatiivsed (intervjuu, otsused, otsustajad, vaatlus, narratiiv, kognitiivne strateegilised teemad, kaart ...), kvantitatiivsed (... tegevused, keskkond ... Oskused: Teooriad: kuidas intervjueerida, I.O. majandusteooria, kuidas luua küsimustikku, sotsiaalse evolutsiooni andmeid töödelda, kuidas teooria, käitumuslik teooria, kirjutada artiklit, kuidas olukorraline teooria ... retsenseerida ... Uurimuse baasfilosoofia ja teadusliku arutelu viis vt. edasi...
  38. 38. www.rillo.ee Organisatsiooniteooriad lähtuvad erinevatest filosoofilistest paradigmadest • Ontoloogia: olemisõpetus • Ontoloogiline probleem organisatsiooniteooriates: – Kas sotsiaalsed objektid (organisatsioon, selle struktuur jne.) eksisteerivad kui objektiivne reaalsus või tuleb seda vaadelda kui inimeste poolt loodut • Objektivism: sotsiaalsed nähtused eksisteerivad sõltumatult inimesest: organisatsioon on “materiaalne” objekt, reaalsus väljaspool selle “asunikke” või • Subjektivism (konstruktivism): organisatsioon on elav organism, sotsiaalne kord (struktuur ja protsessid) kujuneb inimeste tegevuse mõjul ning sõltub inimeste tähendustest ja arusaamadest
  39. 39. www.rillo.ee Organisatsiooniteooriad lähtuvad erinevatest filosoofilistest paradigmadest • Epistemoloogia: tunnetusteooria • Epistemoloogiline probleem organisatsioonide käsitluses: kuidas saab teadmisi organisatsioonide kohta – Positivism: organisatsioonide uurimisel tuleb rakendada loodusteaduslikke (domineerivalt kvantitatiivsed meetodeid) – Interpretivism: sotsiaalne maailm erineb loodusest ning teadmisi selle kohta saab, kui uurime subjektide tähenduste ja väärtuste maailma (domineerivalt kvalitatiivsed meetodid)
  40. 40. www.rillo.ee Teadusliku arutelu viis • Induktsioon – Seaduspärasuste ja teooriate üldistamine igapäevafenomenide põhjal: – Nt. etnograaf jälgib organisatsiooni ja leiab käitumismustri • Deduktsioon – Eeldustest parimate järelduste väljaselgitamine nende kontrollimise kaudu: – Nt. uurime küsimustiku abil, et kas Big5 isiksuseteooriate järeldused toimivad aja- ja tähelepanusurve tingimustes • Abduktsioon – Järeldustest parimate selgituste juurde liikumine (kasutades nii induktsiooni kui ka deduktsiooni) "haritud hinnangu andmine" – Nt. senise teooria ja vaatluste põhjal tõstatame tööhüpoteesi mingi uue teooria loomiseks, kus nii senine teooria kui vaatlused küll ei luba otseselt uut järeldust luua, kuid lubavad eeldada, et uus järeldus peab paika
  41. 41. Teadusfilosoofilised küsimused www.rillo.ee organisatsiooni- ja juhtimisteooriate kohta • Ontoloogia - mis on organisatsioon? • Epistemoloogia - millist teavet võib uurija organisatsiooni kohta teada saada? • Subjektivism - kuidas suhtestuvad organisatsiooni liikmed (töötajad / huvigrupid) organisatsiooni ülesehitusse? • Metodoloogia - kuidas organisatsioonidest adekvaatset ja usaldusväärset teavet kätte saada?
  42. 42. www.rillo.ee Miks teooriatega tegeleda?
  43. 43. www.rillo.ee Milleks teooriad? • Teooria on mingi fenomeni toimumise üldistus • Teooria on põhjendatud ja õige uskumus (Platon) • Sotsiaalteaduses on teooria selgitus, mis aitab mõista teatud juhtumise või mittejuhtumise põhjuseid ja selle toimumist tulevikuks ennustada (Sutton&Staw, 1995) • Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria (Kurt Lewin, 1951) • Teooria on sotsiaalne konstruktsioon, st. kokkulepe
  44. 44. www.rillo.ee Teooria vs praktika? • Iga teooria kui teatava kogemuse üldistus tekib omas ajas • Praktika (=organisatsiooni / =juhi) analüüsimisel, hindamisel ja kujundamisel lähtutakse mineviku kogemuse üldistusest tekkinud teooriatest – Organisatsiooni määrav element – inimesed, muutunud, keskkond muutunud, tehnoloogia muutunud, lisaväärtuse allikad muutunud – Paljud organisatsioonide toimimise printsiibid lähtuvad siiski 50 – 100 aastat tagasi tekkinud teooriatest
  45. 45. Organisatsiooniteooriad praktikas - www.rillo.ee näited • Organisatsiooni struktuuri ja süsteemide loomine – Millest sõltub organisatsiooni struktuur? – Missugused ametikohad luua ja miks? – Kuhu asetada organisatsiooni piirid? • Strateegia kujundamine – Missugune organisatsiooni strateegia sobitub teooria põhjal ümbritsevasse keskkonda • Organisatsiooni tulemuslikkuse suurendamine – Missugused tegurid mõjutavad tulemusi
  46. 46. Organisatsiooniteooriad praktikas - www.rillo.ee näited • Turundus – Eduka brändi loomine eeldab arusaamist organisatsiooni toimimisest: brändi lubadused realiseeruvad organisatsiooni toimimise toel • IT / finants / haldus – Organisatsiooniteooriate tundmine võimaldab määratleda ja aru saada organisatsiooni vajadustest ja tegevusloogikast • Tootmine – Et aru saada väärtusahela toimimist mõjutavatest teguritest • Inimressursside juhtimine. – Kogu vastutusvaldkond sõltub organisatsioonilisest kontekstist ning selle mõistmine on eelduseks efektiivsele tegevusele
  47. 47. www.rillo.ee Erinevate distsipliinide fookused juhtimisteooria Juhtimine: tegevused juhtimine inimese, organisatsiooni ja keskkonna sidustamiseks Organisatsioon: teatud Osadest koosnev, kindlal organisatsioon viisil korrastatud seoste ja suhete Inimene: suhete ja süsteem Seoste kandja, looja Ja tegutseja organisatsiooniteooria inimesed keskkond organisatsioonikäitumine
  48. 48. www.rillo.ee Miks on see kõik nii põnev? (laiendatud Chakravarthy & Doz, 1992) (turg, ühiskond) Keskkond Makromajandus Politoloogia Sotsioloogia Mikromajandus Teoloogia Analüüsi objekt JUHTIMINE Organisatsioon grupp Org.teooriad Mikromajandus Sotsiaalpsühholoogia Strateegiline juhtimine Käitumuslikud Üksikisik otsustusteooriad Psühholoogia Otsustusteooriad Poliitika Eetika organisatsioonides Ratsionaalne Piiratult ratsionaalne Mitteratsionaalne Eeldused otsustusprotsessi kohta
  49. 49. www.rillo.ee Juhtimise ja organisatsiooniteooriate puutepunktid (Koontz, 1980 AMR) Valdkond Uurimisobjekt Politoloogia Koostööle suunatud sotsiaalsed süsteemid Sotsioloogia, sots.psühh., kult.antropoloogia Gruppide käitumine Psühholoogia Inimestevaheline käitumine Praktikute kliiniline kogemus (juhtumid) Juhi rollid, juhi tegevus Matemaatika Juhtimisteadus Otsustusteooriad, majandusteooria Ratsionaalne valik, otsus Süsteemiteooria Süsteemide loomine ja rakendamine Tööstus- ja insenervaldkond Sotsiaal-tehnilised süsteemid Olukorraline/ situatiivne teooria - analüüsis vastavalt lähtekohale eri fenomene • Koontz kurtis juba 1980., et oli tekkinud juhtimisteooriate "džungel", millega juhid-praktikud enam hakkama ei saa - • 1960. oli: protsessi-, empiiriline-, käitumuslik-, sotsiaalsete süsteemide-, otsustusteooriate- ja matemaatiline koolkond 30 aastat hiljem ...
  50. 50. www.rillo.ee AoM tunnustatud põhilised juhtimis- ja organisatsiooniteooriad 2010 - kuidas luua Ferrarit? • Affective events theory • Institutional theory • Resource dependence theory • Agency theory • Interactionist theory • Resource based view • Attribution theory • International trade theory • Rhetorical theory • Behavioral Decision theory Role stress theory • Leadership theories • • Chaos theory • Learned helplessness • Schema theory • Cognitive-affective personality system • Microeconomic theory • Signaling theory • Complexity theory • Network theory • Social capital theory • Control theory • Open systems theory • Social categorization theory • Critical theory • Organizational/institutional • Social cognition theory • Cultural anthropology economics • Social exchange theory • Cybernetics theory • Person-environment fit theory • Social learning theory • Ecological economics • Person-organization fit theory • Social information processing theory • Equity theory • Philosophy of science and/or • Social construction of organizational • Exchange theory sociology of knowledge phenomena • Expectancy theory • Population ecology theory • Social identity theory • Feminist theory • Post-modern/ post-structuralist theory • Status congruence theory • Game theory • Power/politics • Strategic contingencies theory • Goal-setting theory • Prospect theory • Structural contingency theory • Human capital theory • Psychoanalytic theory • Structuration theory • Image theory • Impression management theory • Reinforcement theory • Symbolic interactionism • Industry-structure economics • Relative deprivation theory • Theories of sustainable development • Resource allocation theory • Trait theory • Transaction costs theory
  51. 51. www.rillo.ee Piirangud - Kenneth Boulding: General Systems Theory, 1956 millise üldistusastmega on suur osa teooriatest? The geography and anatomy of the universe : the patterns of electrons around a nucleus, the 1. Frameworks pattern of atoms in a molecular formula, the arrangement of atoms in a crystal, the anatomy of the gene, the mapping of the earth, etc. The solar system or simple machines such as the lever and the pulley, even quite complicated 2. Clockworks machines like steam engines and dynamos fall mostly under this category. Control Mechanisms or Cybernetic Systems : the system will move to the maintenance of any 3. Thermostats given equilibrium, within limits. Open systems or self-maintaining structures. This is the level at which life begins to differentiate 4. Cells itself from not life. The outstanding characteristics of these systems (studied by the botanists) are first, a division of labor with differentiated and mutually dependent parts (roots, leaves, seeds, etc.), and second, 5. Plants a sharp differentiation between the genotype and the phenotype, associated with the phenomenon of equifinal or "blueprinted" growth. Level characterized by increased mobility, teleological behavior and self-awareness, with the 6. Animals development of specialized 'information receptors (eyes, ears, etc.) leading to an enormous increase in the intake of information. In, addition to all, or nearly all, of the characteristics of animal systems man possesses self 7. Human Beings consciousness, which is something different from mere awareness. The unit of such systems is not perhaps the person but the "role" - that part of the person which 8. Social is concerned with the organization or situation in question. Social organizations might be defined Organizations as a set of roles tied together with channels of communication. 9. Trascendental The ultimates and absolutes and the inescapable unknowables, that also exhibit systematic Systems structure and relationship.
  52. 52. www.rillo.ee Juhtimise uurijate maailm (Academy of Management interest groups - www.aomonline.org - aastane liikmemaks $140 toob 4 maailma parimat juhtimisajakirja 6x aastas) Management History 395 Organizations & the Natural Environment 617 Operations Management 662 Management, Spirituality and Religion 711 Healthcare Management 775 Conflict Management 834 Public & Non-Profit Division 838 Critical Management Studies 873 Organizational Communication & Information Systems 1041 Managerial & Organizational Cognition 1061 Gender and Diversity in Organizations 1137 Social Issues in Management 1354 Management Consulting 1480 Management Education & Development 1773 Research Methods 2172 Entrepreneurship 2200 Technology & Innovation Management 2427 Organization & Management Theory 2807 International Management 2875 Human Resources 3452 Organization Development & Change 3865 Business Policy and Strategy 5085 Organizational Behavior 5462 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000
  53. 53. www.rillo.ee Strategic Management - Research Silos in Strategic Management Society (Gimeno 2007) Comp. Strategic strategy Corporate human Strategy capital Stake- holder Strategic Internat-l Strategy strategy management research Alliance/ Strategy- as-practice silos Network Strategy TMT/ Strategy Innovation, Corporate Process Corp. Govern. Entreprene urship
  54. 54. Strateegia protsessi alamvaldkonnad www.rillo.ee omakorda ... Generic aspects of strategy 8. Role of organizational actors process in strategy-making 1. Strategic issues and agenda- 9. Development of building comprehensive models of 2. Development of strategic strategy formation initiatives 10. Idea generation and creativity 3. Strategic decision-making in strategy 4. Strategic planning 11. Role of chance events 5. Strategy implementation 12. Capability development 6. Strategic change & renewal 13. Role of emotions in strategy 7. Consensus, politics and power in strategy-making
  55. 55. www.rillo.ee JA JÄRGMISEL LEHEL - MÕNED STRATEEGIA PROTSESSI RAKENDUSTEOORIAD
  56. 56. Strategy www.rillo.ee Unit of Level of Dynamic of Logic of Performance Type of Theoretical Authors formation as analysis analysis Development Development link model Perspective Formulation and Decisions Top Top Two Not made Normative / No Andrews (1971) implementation management management as prescriptive (group level) driver Strategic Strategic Planneres Strategic Two with 47 Not made Normative / No Ansoff (1965) planning plans (group level) planners areas prescriptive Logical Decisions Firm level Organisational Ongoing Yes Descriptive & No Quinn (1980) incrementalism subsystems process normative Intended and Different Firm level Self orgnising Ongoing Not made Descriptive No Mintzberg and emergent types of process Waters (1985) patterns strategies Resource Decisions Operational, Operational Three Not made Descriptive No Bower (1970) allocation middle and managers corporate (bottom-up) management Induced and Strategic Operational, Operational Four Not made Descriptive Evolutionary Burgelman autonomous initiatives middle and managers theory (1983, 1991) behaviour corporate (bottom-up) management Guided Strategic Firm level All management Ongoing Not made Descriptive Evolutionary Loves and evolution initatives and levels process theory Ghoshal (200) social capital Interplay of Private and Alliances (inter- Single firms in Ongoing Yes Explicative Economic Khanna etal competition and common organisational) the alliance process theory (1998, 2000) co-operation benefits, relative scope Sequence of Ideas, Firm level Middle Five Yes Descriptive Evolutionary Floyd and ideas, initiatives initiatives, managers theory Wooldridge and capabilities capabilities (2000)
  57. 57. www.rillo.ee Meie valik baasteooriate seast Game theory and Industrial Organization (IO) Economics (Porter, 1981) - mänguteooria ja tööstusharu teooria NEI, TCE, ROV, - uusinstitutsionaalse majanduse teooria, tehingukulu teooria, reaaloptsioonide vaade (Ghoshal&Moran, 1996) / Agency Theory - Agenditeooria (Fama & Jensen, 1983) vs stjuuarditeooria (Donaldson, 1990) vs juhtimishegemoonia (Mace, 1970) Institutional Theory - institutsionaalne teooria (Selznik, 1957) Social evolutionary theory (Campbell, 1965) - sotsiaalse evolutsiooni teooria The resource-based view of the firm (RBV) - (Barney 1991), The dynamic-capabilities (DC) view - (Teece jt. 1997) Contingency Theory - Lawrence and Lorsch(1967) Systems theory (Boulding, 1956; Bertanlaffy, 1968) System Dynamics (Forrester 1968, Senge) Behavioral Theory - (March & Simon, 1958) Micro-political Theory - (Pfeffer&Salancik, 1974) (Social) Networks Theory (SNT) - (Freeman, 1984), Resource-dependence Theory (RDT) - (Pfeffer, 1972) Leadership theories. Trait-based view (Kirkpatrick & Locke 1991) Transactional / transformational Organizational Learning Theories (March 1991) Interpretative Theories - (Weick), Cognition and Sensemaking Theories (Weick, 1995) (Micro-)Practice view of management (Whittington, 1998) Critical and Postmodern view of organizations (Alvesson jt. 1992)
  58. 58. www.rillo.ee Mintzberg et.al. (1998, 369) Erinevad teooriad kui "pimedad mehikesed, kes katsuvad elevandi kõrva, jalga, saba, kõhtu ja hammast ning proovivad enda kompimise põhjal selgitada, et mis on elevant" ... ning on loomulikult kõik eri meelt 
  59. 59. Baasteooriad-rakendusteooriad: www.rillo.ee vahekorra mõistmine • Baasteooriad loovad baasmõistete ja -arusaamade kogumi • Rakendusteooriad tuginevad neile ja selgitavad mingi fenomeni toimimist igapäevaelus – Nt. kirjutad magistritöö Herzbergi motivatsiooniteooria põhjal (rakendusteooria). – Kaitsmiskomisjonis liige toriseb Su järelduste kohta: "Ratsionaalsed inimesed ju nii ei käitu". – Sellele saad vastata: "Aitäh asjaliku kommentaari eest. Herzbergi motivatsiooniteooria baasteooriaks on biheivioristlik teooria. Selle põhjal inimesed ei olegi ratsionaalsed, vaid neilt eeldataksegi piiratud ratsionaalsust."
  60. 60. Näited - fenomenid, baasteooriad ja www.rillo.ee rakendusteooriad Üldistatud fenomen Baasteooria Rakendusteooria Muutus sotsiaalse evolutsiooni teooria Tushman & Romanelli (1985) Võim mikropoliitiline, käitumuslik Clegg (palju artikleid) Strateegiline algatus evolutsiooniteooria, Floyd & Wooldridge (palju artikleid) olukorraline teooria Konkurents, mänguteooria, I.O. teooria Gimeno (palju artikleid), Ferrier (palju rivaliteet, koostöö artikleid) Motivatsioon käitumuslik teooria faktorid (Herzberg 1967); optimaalne kogemus (Csikzentmihalyi 1977) Ideede sünd, ideede käitumuslik, evolutsiooni, Dutton (palju artikleid) arendamine, ideede olukorraline teooria müük Suhtlemine: info süsteemiteooria, kognitiivsed info asümmeetria, tähelepanu (Ocasio. edastamine, info suunad, käitumuslik, 1997), absorptive capacity (Zahra & hankimine, info interpretatsiooniteooria George) töötlemine
  61. 61. www.rillo.ee Fenomen, baasteooria ja rakendusteooria? Nt. kui soovin uurida otsuste tegemist oma firmas ... Fenomen Baasteooria Rakendus - allikad Otsus olukorraline teooria Elbanna & Child (2007), Atuahene-Gima & Li (2008) Otsustaja eestvedamise teooriad, Eisenhardt, Kahwajy & Bourgeois (1997); mikropoliitiline teooria Papadakis (mitmed) Otsustamine käitumuslik teooria Mintzberg et.al. (1976); Garbage Can (Cohen, March, & Olsen 1972) Üldine käitumuslik, mikropoliitiline, Fredrickson & Mitchell (1984); Cray, otsustamisprotsess evolutsiooniline, olukorraline, Mallory, Butler, Hickson & Wilson (1988); actor-network teooria Eisenhardt & Zbaraki (1992); Rajagopalan, Rasheed & Datta (1993); Dean & Sharfman (1996) Otsustamine evolutsiooniline, olukorraline Grandori (1984); Denis, Langley & planeerimise osana teooria Rouleau (2006); Nutt (2008) Otsuste vastuvõtmine käitumuslik, mikropoliitiline, Eisenhardt & Bourgeois (1988); Brown & kriitilises olukorras või evolutsiooniline, olukorraline Eisenhardt (1997); Eisenhardt & Brown ajasurve all teooria (1998); Wally & Baum (1994); Baum & Wally (2003)
  62. 62. www.rillo.ee TIPPAJAKIRJAD JA NENDE KVALITEEDIKONTROLL
  63. 63. Mõned ajakirjad, mida loetakse tippudeks - kvaliteedikontroll: www.rillo.ee publitseerimine käib läbi 3-4 pimeretsenseerimise ringi, võtab aega 2-3 aastat, aktsept 3-15% artiklitest • Academy of Management Journal • Human Relations • Academy of Management Review • Human Resource Management • Academy of Management • Journal of Human Resources Perspectives / Executive • Journal of Organizational Behavior • Academy of Management Learning • Leadership Quarterly and Education • Personnel Psychology • Administrative Science Quarterly • Harvard Business Review • Journal of International Business • Sloan Management Review Studies - aib.msu.edu • California Management Review • Journal of Management Studies • Long-Range Planning - www.sps.org.uk • Organization Studies • Organization Science • Strategic Management Journal www.strategicmanagement.net Christoph Lechneri kogemus...
  64. 64. www.rillo.ee
  65. 65. Miks? Teadusülikoolide www.rillo.ee motivatsioonisüsteem • Tungiv soovitus kirjutada vähemalt kord 2 aasta jooksul 1 A- kategooria ajakirja artikkel • USAs seotud tugevalt motivatsioonisüsteemidega, professorite aastapalk AACSB andmetel ... • Miks? A-kat ajakirjades publitseerimine on kõige objektiivsem mõõdik, mille alusel: teevad firmad ülikoolidega koostööprojekte, jagatakse riiklikke teadus- arendustegevuse vahendeid, tehakse ülikooli astumise valikuid ...
  66. 66. Nelja tüüpi artiklid - kõiki neid www.rillo.ee kirjutatakse ja loetakse erinevalt! • Ülevaateartiklid - teevad • Täisteoreetilised - võtavad vahekokkuvõtte mingi mingi teoreetilise teoreetilise valdkonna konstruktsiooni ja püüavad arengust või fenomeni seda arendada uurimisest – ARUTLEV – ÕPIKULAADNE • Induktiivsed uuringud - • Deduktiivsed uuringud - proovivad reaalsusest teha proovivad testida teooria üldistusi teooriasse või mudeli paikapidavust – KIRJELDAV reaalsuses ja seeläbi teooriat edendada – MATEMAATILINE
  67. 67. www.rillo.ee Lühiülevaade esimestest teooriatest
  68. 68. I.O. Theory - tööstusharu teooria www.rillo.ee "Structure-Conduct- Performance" (S-C-P) • 1950-1960 - Edward S. Mason and Joe S. Bain. • Tööstusharu struktuurist 100% sõltuvad nii firma käitumine kui ka selle tulemused (kasumlikkus). Juhtide töö praktiliselt ei mõjuta tulemuslikkust (Bain/Masoni paradigma) • Erinevused tööstusharude vahel tulenevad majanduse dünaamikast.Tootlus määratleb, et millised on sisenemisbärjäärid ja missugune on konkurentide kontsetratsioon • Teooria pakub võimaluse majandusharude süsteemseks uurimiseks. (Porter) .
  69. 69. I.O. Theory - tööstusharu teooria praktikas www.rillo.ee Forbes 500 tööstusharude edetabel Tööstususharu Ettevõte kasumlikkus Strateegia struktuur ja tulemuslikkus Aastal 2009: http://money.cnn.com/magazines/fortune/fortune500/2009/performers/ industries/profits/equity.html
  70. 70. www.rillo.ee Porter (1981) • Vaatleb IO panust strateegilise juhtimise teooriasse, eriti konkurentsi kujundamisel majandusharudes • Bain & Mason ei vastanud küsimusele, kuidas kujuneb majandusharu struktuur ja mis teha, kui ta hakkab muutuma
  71. 71. www.rillo.ee Kui oluline on ikkagi tööstusharu? Vinge näide, kuidas toimub teadusmaailmas vaidlus läbi 2 aastakümne Artikkel Väide Schmalensee Tööstusharu mõjutab 75% äriühingute kasumist. Konkrentsi mõju puudub (1985) Turuosa - selgitab vähem kui 1%. Põhjus - kasutas FTC andmebaasi, jälgis ainult 1-aastast perioodi Rumelt (1991) Võttis värskemad andmed, põhjalikuma andmebaasi, jälgis 4-aastast perioodi. Tulemused: •Majandusharu mõju - määrab 8% •Korporatsiooni mõju - 1% •Firma enda juhtimise mõju - 46% •Isegi pikaajalises perspektiivis - max 40% võib mõjutada majandusharu McGahan & Võtavad lisaks arvesse ka strateegia mõju: Porter (1997) •Aasta mõju - 2% (hea / halb majanduskeskkond tervikuna) •Majandusharu mõju - 19% •Ühendatud emafirmade mõju - 4% •Segmendi spetsiifika - 32% Misangyi et.al Compustat andmebaas aluseks võetuna, mitmetasandiline analüüs (HLM). (2006) Tulemus: tööstusharu ja emafirmade mõju on peaaegu sama. Aga strateegia on tublisti olulisema mõjuga kui varem arvati.
  72. 72. www.rillo.ee Mänguteooria (Game Theory) • Üritab matemaatiliselt selgitada lahendusi olukordades, kus edukas valik sõltub teiste poolte tehtud valikutest • Tuntuimad arendused mänguteooriast on vangi dilemma ja Nashi tasakaal • Mänguteooria tööde eest on antud kaheksa Nobeli preemiat
  73. 73. www.rillo.ee Miks seda firmades teada on vaja? • Kas siseneda uuele turule, kus on olemas vaid 1 oluline konkurent? • Kui kasumlik on turule sisenemine? Kas siseneda: – Suure investeeringuga või – Väikse investeeringuga? • Kasumlikkus oleneb turuliidri käitumisest – Kas agressiivne – Või passiivne? Erhun & Keskinocak (2003) Game Theory in Business Applications. Working Paper of University of Stanford. http://www.stanford.edu/~ferhun/paper/GT.pdf
  74. 74. www.rillo.ee Mänguteooria Toimib Rakendused • Piiratud arv mängijaid • Strateegilised otsused - turule • Piiratud arv võimalikke sisenemised-väljumised käitumisvariante • Hinnasõja alustamised • Käitumisvariantidel • Mitmel turul üheaegne mõõdetavad tulemused konkureerimine 2 suure vahel • Selged iteratsioonid käikude – Nt. Pepsi vs Coca vahel (st mängijad peaksid – Nt. Airbus vs Boeing olema võimelised • Koostöömängud 2 suure vahel "kordamööda" käima) – Nt. Microsoft ja Intel – Nt. IBM ja Intel
  75. 75. New Institutional Economics www.rillo.ee kujunemine Mikroökonoomika (I.O. Economics) Neoklassikaline majandusteadus Uusinstitutsionaalne majandusteadus Agenditeooria Omandiõiguse teooria Tehingukulude teooria Reaaloptsioonide vaade Agency theory Property rights theory Transaction costs theory Real options reasoning • Baasloogika: – Leping  mõjutab tootmisfaktorite hindu ja juhtimisotsuseid – Info on asümmeetriline – Organisatsiooni struktuur ja süsteem mõjutab organisatsiooni tulemusi (inimkäitumise ja motivaatorite abil) – Analüüsi objekt on organisatsioon kui institutsioon – Kõik lubavad vaadelda nii organisatsiooni kui ka selle valitsemist (governance)
  76. 76. Williamsoni põhjal www.rillo.ee ... Teooriate eelkäijad Olulised teemad Teooriate rakendamine Kriitika Käitumuslikud ja Riski jagamine Esindamisteooria Piiratud rakendus juhtimisalased Ei selgita reaalseid sündmusi, vähe firmateooriad Riski tuvastamine ning Laiem vaatenurk: kontrollitavaid mõjusid jagamine indiviidide/ esindamise probleem Positivistlik suund liiga minimalistlik Keskenduti juhile, kes gruppide vahel omab kontrolli Lepingute roll Stewardship’i teooria1 Probleemid osapoolte Juhtimishegemoonia2 Info otsimise ja analüüsi erineva riskitaluvusega Osapoolte eri eesmärgid ja kulud funktsioonid Hirsch & Friedman 1986 Baumol 1959 Arrow 1971 Ross 1973 Perrow 1986 Simon 1959 Wilson 1968 Jensen & Meckling 1976 Hirsch, Michaels & Friedman 1987 Cyert & March 1963 Eisenhardt 1989 (suhted esindamisteoorias) Donaldson 1990 (Stewardship) Williamson 1964 Alchian & Demsetz 1972 Mace 1971 (hegemoonia)
  77. 77. Agenditeooria / esindusteooria (agency www.rillo.ee theory) - Fama & Jensen (1976, 1980) ESINDATAV ESINDAJA • Varjatud tegevus – (PRINCIPAL) (AGENT) esindatav ei saa otseselt Varjatud tegevus (hidden action) Patsient Arst jälgida esindaja tegevust. Üliõpilane Õppejõud • Varjatud info – esindatav ei Firma omanik Firma juht tea kõiki esindaja Tellimuse andja Tellimuse võtja tegevusega seotud Varjatud info (hidden information) asjaolusid, mida teab too Firma tippjuhtkond Müügiosakond Kasutatud auto ostja Kasutatud auto müüja ise (info asümmeetria) Esindatuse probleem – esindaja ei käitu esindatava (volitaja) parimates huvides vaid seab esiplaanile omakasu ↓ Esinduskulud
  78. 78. Seega - esindusteooria väidab, et tekivad www.rillo.ee erinevad kulud - esindajat peab kontrollima Tugevused Nõrkused • Pakub ideid, kuidas • Kitsa ampluaaga, keskendub lahendada omandiküsimusi, ainult rahale struktureerida kapitali jms • Ei tugine kogemusel, vähe • Rakendatavus - määratleb kontrollitavat esinduskulud, pakub ideed • Ei arvesta organisatsioonide nende alandamiseks institutsionaalset aspekti - et • Organisatsioon ei ole ainult tegelikkus on keerulisem kui "must kast" vaid reaalne kahe osapoole vaheline "diil" suhete süsteem • "Isetäituvad ennustused"
  79. 79. Kriitika stjuuarditeooria (stewardship www.rillo.ee theory) poolt - Donaldson (1990) • Sündis, kuna Donaldson leidis, et agenditeooria õpetamine mõjutab MBA- sid halvas suunas - tulemuseks isetäituvad halvad ennustused • Esitab vastupidist: esindajad on heatahtlikud, kes proovivad võimalikult paremini enda esindatavaid teenindada Hung (1998, p. 105)
  80. 80. Coase'i mõju omandiõiguse teooria ja www.rillo.ee tehingukulude teooria tekkele O. Williamson Valitsemisstruktuurid, tehingukulude kokkuhoid 1937 1960 60ndad ja 70ndad 1979 1981 R.Coase Moodne "Social cost" omandiõigus "Positiivsed ja negatiivsed välismõjud takistavad turu Grossman-Hart-Moore tehinguid, eraomandi õigused (GHM) Model peavad olema piiritletud" Klassikaline Grossman&Hart 1986 Hart&Moore 1990 R.Coase omandiõigus North 1981/90 "Theory of the firm" Coase 1959, 1960; Barzel 1982/97 "Avatud opereerimine turul Alchian 1960/65/69; põhjustab tehingukulusid, Demsetz 1964/66/67; alternatiivse mooduse Alchian&Demsetz 1972/73; tehinguks on ettevõte" Cheung 1968/69/70;
  81. 81. Tehingukulu teooria (transaction cost www.rillo.ee theory) • Transaktsioon e tehing (transaction) leiab aset, kui kaubad ja teenused liiguvad üle tehnoloogiliselt eristutava ühenduskoha (nt organisatsiooni piir) • Tehingukulud (transaction cost) - institutsioonide loomise ja kasutamise, tööjaotuse korraldamise, ning turu tehingukulu, mis tuleneb inimeste piiratud ratsionaalsusest ja oportunismist. – Piiratud ratsionaalsus (bounded rationality) - indiviid tegutseb isiklikku kasu maksimeerides, kuid piiratud informatsiooni raames. – Oportunistlik käitumine (oportunistic behaviour) - omakasupüüdlik, salakaval ja/või petlik käitumine tehingupartneri suhtes Allikad: Williamson, O.E. 1981. The Economics of Organization: The Transaction Cost Approach; Roos. A, Reilson K., Veronika, Luik M., Bolsenok P. 2004. Transaktsioonikulud.
  82. 82. www.rillo.ee Tehingukulu liigid Williamson, 1979, p.254; Alchian & Woodward, 1988, p.66; Furubotn & Richter, 1991, p.8; Dahlmann, 1979, p.147-158; Williamson 1993, p.102, Williamson, 1984, p.201f.; Kauffman & Mohtadi, 2004, p.142f.)
  83. 83. www.rillo.ee Tehingukulu hindamine Williamson 1993, p.102, Williamson, 1984, p.201-215
  84. 84. www.rillo.ee Tehingukulu teooria sisemine loogika • Oportunismi, piiratud ratsionaalsuse, turutõrgete tõttu suurenenud tehingukulude vähendamiseks vali organisatsiooni vorm, mis on kõige otstarbekam! Perrow, 1986; Eisenhardt, 1989, p.64f.; Jensen & Meckling, 1976; Furubotn & Richter, 1991, p.11; Carson/Madhok/Wu, 2006; Eberl, 2004; Frey&Osterloh, 2002; Fink& Rössl, 2007, p.120)
  85. 85. Tehingukulu teooria tugevused ja www.rillo.ee nõrkused • Väga konkreetsete ja lihtsalt • Staatiline mudel mõistetavate tarinditega teooria – Ei võta arvesse konteksti • Selgelt tõlgitav – Ei võta arvesse innovatsiooni juhtimispraktikute keelde – Ei võta arvesse sotsiaalseid kontrollimehhanisme (nt. kolleegide • Võtab arvesse inimloomuse valvas pilk) "varjatud külgi" • Eeldab, et organisatsioonid • Saab kasutada mitmete sünnivad kohtades kus "turg ei fenomenide uurimiseks, nt: saa hakkama" - ei pruugi alati – Vertikaalne integratsioon, kehtida organisatsiooni laienemine, • Ei võta arvesse, et strateegiliste liitude organisatsioonid on ressursside ja moodustamine, optimaalse suhete poolest mitmekülgsemad finantsstruktuuri loomine, "tee • "Isetäituvad ennustused" ise" või "osta sisse" otsuste tegemiseks
  86. 86. Omandiõiguse teooria (property rights www.rillo.ee theory) • Omandiõigus - on õigus Omandiõigused  varade ja vahendite kasutamisele, tulu määravad otsese või teenimisele, üleandmisele kaudse lepingu kaudu  või vahetamisele Kulude / tasude jaotuse  • Ettevõte kui tootmisüksuste vaheliste omandiõigust mis mõjutab omakorda  käsitlevate lepingute kogum Organisatsiooni käitumist • Ettevõtte liikmed tegutsevad ja majandustulemusi oma huvist • Ettevõtte liikmed mõistavad, et nende saatus sõltub terviku ellujäämisest
  87. 87. Omandiõiguse teooria tugevused ja www.rillo.ee nõrkused • Vaatleb firmat kui lepingute • Keskendub põhiliselt kogumit - oli omal ajal uuenduslik lähtekoht ettevõtjale (kui lepingu • Lubab üldistada nii agenditeooria osapoolele) kui tehingukulude teooria elemente – Seega ei eristu selgelt juht / • Lubab ühiselt vaadelda omanik / valitseja  nende organisatsioone kui ka nende valitsemist (governance) analüüsimiseks on vaja • Lubab analüüsida mitmeid pigem agenditeooria fenomene: lähtekohti – Vertikaalne ja horisontaalne integratsioon, jagatud omand, – Suurfirmasid ei saa kuigi ärikultuur, firmadevahelise lihtsalt analüüsida alliansside struktuur vms
  88. 88. Reaaloptsioonide teooria www.rillo.ee (real options theory) • Reaaloptsioonide teooria juhtimises käsitleb investeeringuid sarnaselt finantsoptsioonidena (Bowman & Hurry, 1993; Dixit & Pindyck, 1994). Nagu finantsoptsiooni ostmine annab õiguse (mitte kohustuse) omandada mingi omandi, mille peale selle leping on tehtud. • Organisatsioonide juhtimises võimaldab optsioonide kasutamine enamasti astuda enamasti järgmist investeeringusammu. Juhul kui olukord on muutunud ebasobivaks, siis maksimaalne kaotus on seni optsiooni omandamiseks tehtud kulutus • Millal kasutatakse optsioone sagedamini? – Kui soovitakse hoida "võimalused tuleviku osas lahti" ("I am keeping my options open") – Nendel puhkudel kui optsiooni objektiks oleva vara hind on väga volatiilne (me ei tea, et kas see maksab homme nii- või naapalju) – Kui soovitakse optsiooni omandaja käitumist suunata (nt motiveerida juhti tulemusi saavutama)
  89. 89. Kuidas reaaloptsioonid strateegilise www.rillo.ee juhtimise praktikas toimivad 1.Firma loob potentsiaalselt sõbraliku firmaga ühisfirma, luues seeläbi ühise huvi (aga mitte kohustuse) ühist äri ajada 2.Firma ostab ühisfirma emaettevõttes vähemusosaluse, luues seeläbi kahepoolsed sidemed ja mõlemapoolse huvi (aga mitte kohustuse) tunda huvi üksteise finantsilise heaolu vastu ja hoida ära vaenulikke ülevõtmisi kolmandate firmade poolt Peale ülaltoodud samme on alati võimalik järk-järgult otsustada järgmiste sammude osas - kas hoida paindlikku joont, astuda selgelt järgmine samm või loobuda optsioonist (vt. skeemi) Bowman & Hurry, 1993
  90. 90. Reaaloptsioonide teine pool - www.rillo.ee sunk costs • Osad optsioonid on seotud pideva kulutamisega • Nt. reklaamikulud - oma brändi ehitamise kaudu tekib "võimalus teenida", aga brändi väärtus "ei pruugi rahas realiseeruda"
  91. 91. Põhilised reaaloptsioonide teooria www.rillo.ee väited (Bowman & Hurry, 1993) • Organisatsioonid, millel on paremini arendatud optsioonid, liiguvad uutel turgudel agressiivsemalt • Organisatsioonid, mis hoiavad optsioone ebastabiilsetel ajajärkudel ja stabiilsetel ajajärkudel neid realiseerivad, on majanduslikult tulemuslikumad • Uutele turgudele sisenedes on optsioonide ja nende realiseerimiste teadlik kombineerimine parem idee kui ainult samm-sammult laienemine või suurelt investeerimine • Organisatsioonid, mis suudavad diversifitseerida oma optsioone on majanduslikult edukamad kui need, mis kohe oma tooteportfelli diversifitseerivad
  92. 92. www.rillo.ee Ülesanded kodus • Facebookis õppeaine keskkonna liikmeks! • Valige välja endale partner & teema ja registreeruge endale sobivaks ajaks debatile • Hakake alla tõmbama teadusajakirjade artikleid ja neid sirvima • Proovige hakata välja mõtlema, et mis valdkonnas võiks sündida teie kodutöö ja hakata seda ette valmistama • Kohtume taas 2 nädala pärast!

×