Kaukaasia konfliktid Tšetšeenia näitel

620 views

Published on

Jevgeni Ossinovski
Noorsotside Kevadkool
28. mail 2011

Published in: Education, Spiritual
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
620
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
43
Actions
Shares
0
Downloads
0
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Kaukaasia konfliktid Tšetšeenia näitel

  1. 1. Jevgeni Ossinovski Noorsotside Kevadkool 28. mail 2011
  2. 2. <ul><li>Mis on Kaukaasia konfliktide põhjuseks? Kas saame välja tuua ühisjooni? </li></ul><ul><li>Kuidas konfliktidega toime tulla? </li></ul>
  3. 5. <ul><li>Impeeriumi lagunemise või nõrgenemise staadiumis aktiviseeruvad kohalikud eliidid, kes võimu haarata tahavad. </li></ul><ul><li>Reeglina tekib laiahaardeline allians imperiaalse keskuse vastu (seda siis nimetatakse reeglina “rahvusluseks”) </li></ul><ul><li>Pärast iseseisvuse saavutamist lähevad nad omavahel konflikti ning impeerium mängib neid üksteise vastu. </li></ul>
  4. 6. <ul><li>Miks just Tšetšeenias puhkes vabadusvõitlus? </li></ul><ul><ul><li>Poliitiline klass oli suhteliselt tugev nii poliitilises nomenklaturas Moskvas kui ka sõjaväes – Dudayev </li></ul></ul><ul><li>01.11.1991 Tšetšeenia kuulutab ennast iseseisvaks koos paljude teiste vabariikidega </li></ul><ul><li>Juunis 1992 viib Venemaa oma väed välja </li></ul><ul><li>Iseseisvust ei tunnistatud, aga suurt midagi ei tehtud ka selle de facto toimimist kuni sõja alguseni 1994 </li></ul>
  5. 7. <ul><li>Majanduslikud probleemid, rivaalitsevad grupeeringud koos kuritegevuse ja salakaubaveoga </li></ul><ul><li>Osa anti-Dudayevi grupeeringutest olid muidugi FSB poolt toetatud </li></ul><ul><li>04. juunil 1993 tegi Dudayev riigipöörde ja hakkas ainuvalitsema </li></ul><ul><li>Tulemuseks ei olnud stabiilsus, vaid põhimõtteliselt kodusõda </li></ul><ul><li>KONFLIKTI PÕHJUSEKS SISERIIKLIKU KONSENSUSE PUUDUMINE! </li></ul>
  6. 8. <ul><ul><li>1991-1996 osalesid vaid rahvuslased </li></ul></ul><ul><ul><li>1996 alates kasvab islamistide mõju </li></ul></ul><ul><ul><li>1999 a rahvuslastest relvajõud sisuliselt hävitati </li></ul></ul><ul><ul><li>Alates 2000 aastast on Vene relvajõudude vastasteks peamiselt islamistlikud üksused </li></ul></ul><ul><li>Islamistidega läbirääkimisi Venemaa ei pea </li></ul>
  7. 9. <ul><li>Hetkel Tšetšeenias kaks põhilist poliitilist gruppi : </li></ul><ul><ul><li>Vene-meelne Ramzan Kad õ rov </li></ul></ul><ul><ul><li>Radikaalsed islamistid </li></ul></ul><ul><li>Enamus Tšetšeenia elanikest pole kumbagi – nad pole äärmuslased, kuid mõistetavalt umbusklikud ka Venemaa suhtes </li></ul><ul><li>Kui elanikkonnast keegi end üldse poliitiliselt määratleb, siis rahvuslikuna </li></ul>
  8. 10. <ul><li>Tšetšeenia ülesehitamise Föderaalne Programm 2002-2007: </li></ul><ul><ul><li>umbes 7 miljardit rubla (250 miljonit USD’d ) aastas </li></ul></ul><ul><li>Programm perioodiks 2008-2011: </li></ul><ul><ul><li>120 miljardit rubla (5.1 miljardit USD’d ) neljaks aastaks </li></ul></ul><ul><ul><li>2009a on Tšetšeenia enda teenitud tulu vaid 8,5% eelarvest </li></ul></ul><ul><li>Enamikke vajadusi sellega ei suudeta täita, kuid selle abil asjad paranevad </li></ul>
  9. 11. <ul><li>Ebaturvalisus destabiliseerib kogu piirkonda </li></ul><ul><li>sh terrorirünnakud Venemaa territooriumil </li></ul><ul><li>Pikaleveninud sõjaline operatsioon koos raskete kaotustega tähendaks poliitilist enesetappu </li></ul><ul><li>Venemaa poliitika on luua venemeelseid tšetšeenide relvaüksuseid, sest need on tõhusamad + kaotused pole “omad” </li></ul>
  10. 12. <ul><li>Nende meetodid võivad olla brutaalsed, st riigi “käsi” on brutaalne ja elanikkond ei usalda riiki </li></ul><ul><li>Kui motivatsioon kaob, siis võivad hakata ise terroristideks </li></ul><ul><li>Väheneb ka sotsiaalne sidusus, sest usaldamatus levib kõikjale </li></ul><ul><li>Elanikkond on kahe jõhkra tule vahel – terroristide ja terrorismi vastaste üksuste </li></ul>
  11. 13. <ul><li>Tšetšeenias kasutatakse klassikalist imperialistlikku mudelit, mis pole osutunud pikas perspektiivis tulemuslikuks </li></ul><ul><li>Riskid on mitmetasandilised: </li></ul><ul><ul><li>Risk kaosesse langeda, kui Kad õ rov peaks kaduma </li></ul></ul><ul><ul><li>Kadõrovi kasvav autoritaarsus tähendab järjest suuremat rivaliteeti Venemaaga, mille tulemuseks võib olla tema enda separatistiks hakkamine </li></ul></ul><ul><li>Õigusriigi ja föderaalinstitutsioonide tugevdamine võiks aidata tasakaalustada Kadõrovi meetmeid ning olla pikas vaates kasuks </li></ul>

×